Liikumine
Liikumine
Kuidas on teie kogemused. Räägitakse, et liikumine on tervisele kasulik. Kui olete ennast liigutama hakanud, kas on kasuks tulnud, ja mis valdkonnas. Või kui te ennast ei liiguta, ei kõnni, ei tee trenni, ei uju - kuidas tervis on? Kas on siis tervis ilma liigutamata kehv? Mina usun, et saab ilma liigutamata ka oma elu ära elada, ilma, et tervis kannataks. Mida arvate?
-
Külaline
Milline osa siit tsitaat on? Osundus, osund, väljavõte, ekstserpt, väljakirjutis?Tolmukübe kirjutas: ↑13 Apr 2026 13:47 Kuidas on teie kogemused. Räägitakse, et liikumine on tervisele kasulik. Kui olete ennast liigutama hakanud, kas on kasuks tulnud, ja mis valdkonnas. Või kui te ennast ei liiguta, ei kõnni, ei tee trenni, ei uju - kuidas tervis on? Kas on siis tervis ilma liigutamata kehv? Mina usun, et saab ilma liigutamata ka oma elu ära elada, ilma, et tervis kannataks. Mida arvate?
-
Külaline
Ilma liigutamata langeb füüsiline jõud ja vastupidavus.Tolmukübe kirjutas: ↑13 Apr 2026 13:47 Kuidas on teie kogemused. Räägitakse, et liikumine on tervisele kasulik. Kui olete ennast liigutama hakanud, kas on kasuks tulnud, ja mis valdkonnas. Või kui te ennast ei liiguta, ei kõnni, ei tee trenni, ei uju - kuidas tervis on? Kas on siis tervis ilma liigutamata kehv? Mina usun, et saab ilma liigutamata ka oma elu ära elada, ilma, et tervis kannataks. Mida arvate?
No näiteks, tuttav giid (pensioniealine), kuidas ta on tähele pannud, et tänapäeval on kasvanud inimeste hulk, kes ei jaksa eriti kõndida (niikui natuke kõndida tuleb, kaebavad väsimust) - kusjuures nad ei ole vanad inimesed, vaid noored või keskealised, kellel käed-jalad liiguvad, aga kui natukenegi liikuda tuleb, on harjumatu ja raske. Nooremas keskeas paar postitas FB, kuidas neil on õhtuks toss nii väljas. Ja mis nad siis tegid, mitte midagi eriti karmi pingutust nõudvat, lihtsalt kodus natuke siseviimistlust - st. et ei saanud kogu aeg istuda, tuli natuke liigutada. Ja toss väljas. Ühel läks auto parandussse, pidi paar km jalgsi edasi-tagai kõndima, pärast kurtis, et jalalihased kuidagi valusad - ah, nojah, ma pidin ju kõndima.
See tuleb hiilivalt. Inimene lihtsalt elab nii, et eriti ei liiguta ega pinguta, siis aga äkki tuleb liigutada ja siis on tõehetk, et füüsiline jõud/vastupidavus on üsna nullilähedane.
Ma arvan, et kasu ongi see, et jaksad midagi teha kah. Ära elada ilmselt annab ka liigutamata, aga probleemid, mis teistel algavad kõrges vanuses ("ohh, ma ei jaksa seda, oh, see on raske, oi, mul tuli natuke pikemalt kõndida - nüüd olen poolsurnud") hakkavad ilmselt (võibolla isegi aastakümneid varem) varem pihta kui ennast kogu aeg regulaarselt liigutanutel. Mõnel (kui on eelsoodumus) vererõhu/veresuhkru probleemid varasemas vanuses.
-
Külaline
Kuidas on teie kogemused. Räägitakse, et liikumine on tervisele kasulik. Kui olete ennast liigutama hakanud, kas on kasuks tulnud, ja mis valdkonnas. Või kui te ennast ei liiguta, ei kõnni, ei tee trenni, ei uju - kuidas tervis on? Kas on siis tervis ilma liigutamata kehv? Mina usun, et saab ilma liigutamata ka oma elu ära elada, ilma, et tervis kannataks. Mida arvate?
See on huvitav vaatenurk, mis käib risti vastu tänapäeva tavatarkusele. Teaduslikult on tõestatud, et regulaarne liikumine on üks tugevamaid vahendeid haiguste ennetamiseks, kuid inimeste kogemused on väga erinevad.
Siin on kokkuvõte sellest, mida uuringud ja inimeste kogemused tavaliselt näitavad:
Miks liikumist peetakse vältimatuks:
Vaimne tervis: Paljud märkavad esimesena just "pea selginemist" [1, 5]. Liikumine vabastab endorfiine, mis vähendavad stressi ja ärevust paremini kui istuv eluviis [5].
Ainevahetus ja süda: Isegi kui kaal püsib istudes kontrolli all (tänu toitumisele), vajab süda kui lihas koormust, et püsida elastne ja hoida vererõhk madalal [3, 4].
Liigeste tervis: Paradoksaalselt tekitab mitteliigutamine sageli rohkem selja- ja põlvevalusid, sest lihased ei toesta luustikku ja liigesed ei saa piisavalt "määret" (liigesevedelikku) [4].
Kas saab ka ilma?
Teie arvamusel on teatud piirini tõepõhi all – on inimesi, kes elavad kõrge vanuseni ilma erilise "trennita". Kuid siin on tavaliselt mängus paar tegurit:
Toitumine: Kui energiat sisse süüa täpselt nii palju, kui keha baasvajaduseks kulutab, võib vältida ülekaaluga seotud haigusi ka istudes.
Geneetika: Mõnel inimesel on loomupäraselt väga tugev tervis ja "head geenid", mis kaitsevad neid veresoonkonna haiguste eest.
Varjatud liikumine: Paljud, kes ütlevad, et nad ei tee trenni, teevad tegelikult palju igapäevaseid toimetusi (kodutööd, aiatöö, jalgsi poodi minek), mis kvalifitseerub liikumiseks.
Kokkuvõtteks: Teoreetiliselt on võimalik elu "ära elada" ilma trennita, kuid risk on see, et vanemas eas kaob liikumisvabadus ja iseseisvus kiiremini [2, 6]. Keha on nagu masin – kui see kaua seisab, läheb see rooste, isegi kui kütust on paagis parasjagu.
Kas te usute, et piisab vaid toitumise jälgimisest, et püsida terve, või on teie arvates ka muud tegurid (näiteks uni või stressivabadus) olulisemad kui liikumine?
See on ainult informatiivsel eesmärgil. Arstiabi või diagnoosi saamiseks pöörduge spetsialisti poole.
Lugupidamisega teie AI
See on huvitav vaatenurk, mis käib risti vastu tänapäeva tavatarkusele. Teaduslikult on tõestatud, et regulaarne liikumine on üks tugevamaid vahendeid haiguste ennetamiseks, kuid inimeste kogemused on väga erinevad.
Siin on kokkuvõte sellest, mida uuringud ja inimeste kogemused tavaliselt näitavad:
Miks liikumist peetakse vältimatuks:
Vaimne tervis: Paljud märkavad esimesena just "pea selginemist" [1, 5]. Liikumine vabastab endorfiine, mis vähendavad stressi ja ärevust paremini kui istuv eluviis [5].
Ainevahetus ja süda: Isegi kui kaal püsib istudes kontrolli all (tänu toitumisele), vajab süda kui lihas koormust, et püsida elastne ja hoida vererõhk madalal [3, 4].
Liigeste tervis: Paradoksaalselt tekitab mitteliigutamine sageli rohkem selja- ja põlvevalusid, sest lihased ei toesta luustikku ja liigesed ei saa piisavalt "määret" (liigesevedelikku) [4].
Kas saab ka ilma?
Teie arvamusel on teatud piirini tõepõhi all – on inimesi, kes elavad kõrge vanuseni ilma erilise "trennita". Kuid siin on tavaliselt mängus paar tegurit:
Toitumine: Kui energiat sisse süüa täpselt nii palju, kui keha baasvajaduseks kulutab, võib vältida ülekaaluga seotud haigusi ka istudes.
Geneetika: Mõnel inimesel on loomupäraselt väga tugev tervis ja "head geenid", mis kaitsevad neid veresoonkonna haiguste eest.
Varjatud liikumine: Paljud, kes ütlevad, et nad ei tee trenni, teevad tegelikult palju igapäevaseid toimetusi (kodutööd, aiatöö, jalgsi poodi minek), mis kvalifitseerub liikumiseks.
Kokkuvõtteks: Teoreetiliselt on võimalik elu "ära elada" ilma trennita, kuid risk on see, et vanemas eas kaob liikumisvabadus ja iseseisvus kiiremini [2, 6]. Keha on nagu masin – kui see kaua seisab, läheb see rooste, isegi kui kütust on paagis parasjagu.
Kas te usute, et piisab vaid toitumise jälgimisest, et püsida terve, või on teie arvates ka muud tegurid (näiteks uni või stressivabadus) olulisemad kui liikumine?
See on ainult informatiivsel eesmärgil. Arstiabi või diagnoosi saamiseks pöörduge spetsialisti poole.
Lugupidamisega teie AI
-
Külaline
Eelmisel väga õige point - sa ei märkagi, kui oled selle mitteliikumisega jõudnud olukorda, kus enam ei jaksagi liikuda. Tervisehädad ei tule enne kui teatud vanuses ja see vanus on kuskil 55+. Ja siis on hilja liikuma hakata. Need, kes väidavad, et nad ei liigu üldse ja on jube terved, on kas väga suured erandid, või nad peavad silmas spetsiaalset treenimist - aga liikumine võib olla ka olmeline, näiteks on liikuv amet, armastad väga aiatöid või liikled ainult jalgsi/rattaga, mitte kunagi bussi ega autoga.
Liikumine on ikkagi tervise oluline eeldus, arvan. Aga mitte ainus eeldus, muidugi.
Liikumine on ikkagi tervise oluline eeldus, arvan. Aga mitte ainus eeldus, muidugi.
-
Külaline
Sul mõni sugulane rääkis?
-
Külaline
Mina ise jäin juba väga laisaks lapsega kodus olles. Jah, ma küll käisime õues jalutamas palju aga mis tempo väikelapsega olla saab, kes alles ukerdab kõndida ja võtab iga kivi ja käbi kätte paari sammu järgi.
Aga me kõnnime jätkuvalt palju. St, et laps on kärust väljas ja ise astub. Just ükspäev sai lasteaias kiita, et nii ilusasti jaksab välisretkedel kaasa kõndida. See vist ongi tänapäeva normaalsus, et isegi väilelapsed ei jaksa kõndida.
Ma ise olen 37 ja laps 2.5a.
Suurem laps omal ajal mingi hetk hakkas kohe virisema, kui jala kõndima pidi. Siis mul oli veel auto ja sõitsimegi igalepoole treppi. Nüüdseks on ka suurem harjunud kõndima jala. Tuleb vahel isegi mõni peatus varem bussilt maha, et ennast liigutada.
Aga me kõnnime jätkuvalt palju. St, et laps on kärust väljas ja ise astub. Just ükspäev sai lasteaias kiita, et nii ilusasti jaksab välisretkedel kaasa kõndida. See vist ongi tänapäeva normaalsus, et isegi väilelapsed ei jaksa kõndida.
Ma ise olen 37 ja laps 2.5a.
Suurem laps omal ajal mingi hetk hakkas kohe virisema, kui jala kõndima pidi. Siis mul oli veel auto ja sõitsimegi igalepoole treppi. Nüüdseks on ka suurem harjunud kõndima jala. Tuleb vahel isegi mõni peatus varem bussilt maha, et ennast liigutada.
-
Külaline
mulle meeldib liikuda. jalutan metsas, teen aiatöid, liigun linnas jala. kaevan ja kärutan aias. korra nädalas ujun või joogatan. korra või paar teen jalgrattaga 10-20 km tiiru. päevas tuleb 10 000 - 20 000 sammu.
vähem liikudes oleksin ilmselt jupi paksem ja hädisem.
vähem liikudes oleksin ilmselt jupi paksem ja hädisem.
-
Külaline
Igapäevaselt üle 15 000 sammu päevas ei ole pigem hea. Puusaliigesed jne. Reisil muidugi koguneb samme väga palju, aga teadlikult iga päev nii palju ringi trampida ei pidada olema kasulik.Guest kirjutas: ↑14 Apr 2026 18:05 mulle meeldib liikuda. jalutan metsas, teen aiatöid, liigun linnas jala. kaevan ja kärutan aias. korra nädalas ujun või joogatan. korra või paar teen jalgrattaga 10-20 km tiiru. päevas tuleb 10 000 - 20 000 sammu.
vähem liikudes oleksin ilmselt jupi paksem ja hädisem.
Igasuguste sammulugemisvõistluse puhul on ka alati eesmärgiks 10 000 - 15 000 sammu. Kui teed rohkem, siis ei ole võimalik seda teisele päevale üle kanda. Eesmärk on ühes päeva mitte liiga vähe, aga ka mitte liiga palju.
-
Külaline
Olen kogu elu olnud liikuv, kõnnin alati, kui võimalik ja kiiresti (ei oska aeglaselt kõndida, kui on eesmärgiks kuhugi välja jõuda). Alati lähen treppidest jalgsi üles ja alla, va kui korruseid on 9+. Jalutan koeraga igal õhtul u 3 km kiirkõnnis, ei saa aru neist lonkijatest, koer sama priske, kui perenaine, aga muudkui longivad.
Lisaks võimlen iga päev u 10 min, et tugevdada alakeha, ülakeha treenib aiatöö. Olen 62 ja see liikumine on hoidnud heas vormis, ei mingit väsimust, ei mingeid ravimeid ega haiguseid.
Lisaks võimlen iga päev u 10 min, et tugevdada alakeha, ülakeha treenib aiatöö. Olen 62 ja see liikumine on hoidnud heas vormis, ei mingit väsimust, ei mingeid ravimeid ega haiguseid.
-
Külaline
Mina 57, muidu trenni ei tee, aga ka käin koeraga 2-3x päevas pikki ringe. Mul on viimased 30 aastat sellised suured koerad olnud, kes palju liikuda tahavad ja mul on ka tunne, et tänu sellele olen igati terve, ei mingeid haiguseid ega ravimeid. Kui viimane koer suri, siis olin sügavas leinas, kuna see oli nii tark ja enesekindel loom, milliseid satub üks kord elus. Siiski võtsin nädal hiljem uue koera, sest kartsin, et jäängi koju diivani peale istuma ja filme vahtima, hakkabki meeldima selline mugav eluviis. Minu vanuses ei tohi järge käest ära lasta, pärast on üliraske, kui mitte võimatu, hakata uuesti tervise ja kehakaaluga tegelema.Guest kirjutas: ↑14 Apr 2026 22:33 Jalutan koeraga igal õhtul u 3 km kiirkõnnis, ei saa aru neist lonkijatest, koer sama priske, kui perenaine, aga muudkui longivad.
-
Külaline
Ma siin teemas küsiks sellega haakuva küsimuse.
Miks arvatakse et rattaga sõitmine on nagu tervislik eluviis?
Ma mõistan et rattad ja kiirused just on erinevad. Aga kui ma sõidan endale mugavas tempos, ja kõnniteel üsna jalakäija tempos, on see üldse mingi trenn?
Mulle tundub et jala käimine on ka suurem trenn?
Ma olen hakanud rattaga tööl käima. 2,5 km edasi ja siis ühtul tagasi.. See näib nagu mittemidagi tervise heaks.
Töökaaslased kiidavad tublidust. Aga ma ei mõista millest see arvamus. U 12 min aeglase ühe otsa sõidu eest.
Miks arvatakse et rattaga sõitmine on nagu tervislik eluviis?
Ma mõistan et rattad ja kiirused just on erinevad. Aga kui ma sõidan endale mugavas tempos, ja kõnniteel üsna jalakäija tempos, on see üldse mingi trenn?
Mulle tundub et jala käimine on ka suurem trenn?
Ma olen hakanud rattaga tööl käima. 2,5 km edasi ja siis ühtul tagasi.. See näib nagu mittemidagi tervise heaks.
Töökaaslased kiidavad tublidust. Aga ma ei mõista millest see arvamus. U 12 min aeglase ühe otsa sõidu eest.
-
Külaline
Kahjulik ka pole.Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2026 10:05Miks arvatakse et rattaga sõitmine on nagu tervislik eluviis?
Sulle võib see praegu kerge olla, teisele ei pruugi.
Kui laps hakkab rattaga sõitmist õppima ja tasakaalu hoidma, siis tal see kohe ei õnnestu. Misiganes lihased teevad sul praegu tööd rattaga sõites.
-
Külaline
See on selline peast lihtsakese küsimus. Ju sa saad isegi aru, et isegi mugavas tempos sõitmine on rohkem trenn, kui bussis või autos istumine. Lisaks viibid värskes õhus kogu selle aja, mil väntad. Samamoodi võiks ju küsida, miks peetakse kõndimist tervislikuks, kui ma käin omas tempos ja vahepeal istun pargis pingi peal.Guest kirjutas: ↑15 Apr 2026 10:05 Ma siin teemas küsiks sellega haakuva küsimuse.
Miks arvatakse et rattaga sõitmine on nagu tervislik eluviis?
Ma mõistan et rattad ja kiirused just on erinevad. Aga kui ma sõidan endale mugavas tempos, ja kõnniteel üsna jalakäija tempos, on see üldse mingi trenn?
Mulle tundub et jala käimine on ka suurem trenn?
Ma olen hakanud rattaga tööl käima. 2,5 km edasi ja siis ühtul tagasi.. See näib nagu mittemidagi tervise heaks.
Töökaaslased kiidavad tublidust. Aga ma ei mõista millest see arvamus. U 12 min aeglase ühe otsa sõidu eest.
-
Külaline
Igasugune erinev liikumine on hea. Sest inimene kasutab siis erinevaid lihaseid.Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2026 10:05 Ma siin teemas küsiks sellega haakuva küsimuse.
Miks arvatakse et rattaga sõitmine on nagu tervislik eluviis?
Ma mõistan et rattad ja kiirused just on erinevad. Aga kui ma sõidan endale mugavas tempos, ja kõnniteel üsna jalakäija tempos, on see üldse mingi trenn?
Mulle tundub et jala käimine on ka suurem trenn?
Ma olen hakanud rattaga tööl käima. 2,5 km edasi ja siis ühtul tagasi.. See näib nagu mittemidagi tervise heaks.
Töökaaslased kiidavad tublidust. Aga ma ei mõista millest see arvamus. U 12 min aeglase ühe otsa sõidu eest.
Kui pikem vahe sisse jääb, siis kindlasti ka märkad, et järgmine päev on jalalihased valusad näiteks. Sest kõndimisega võrreldes on asend teine ja lihased töötavad teistmoodi.
Rattasõit on hea ka siis, kui on näiteks liigeseprobleemid. Siis ei ole kogu keha raskus(nagu kõndimisel) jalgade ja põlvede peal.
-
Külaline
Ma 51 ja kontoritöötaja, autoga ukse eest ukse ette, 2x ndl trenn ja iga päev 6000-8000 sammu. Ühtäkki avastasin, et võhma ei ole, jõudu ei ole. Täitsa nässus… Käisin tervisemuuseumis ja avastasin, et jaksan pigistada 13 kh e veidi vähem kui keskmine laps. Hirmus.
-
Külaline
Minu sõbranna elab Tallinanst 25 km kaugusel ja töötab Tallinnas treenerina. Tavaliselt käib korra päevas, vahel ka 2 korda. Ta ei pea seda edasi-tagasi 50-100 km päevas isegi eriliseks trenniksKülaline kirjutas: ↑15 Apr 2026 10:05 Ma siin teemas küsiks sellega haakuva küsimuse.
Miks arvatakse et rattaga sõitmine on nagu tervislik eluviis?
Ma mõistan et rattad ja kiirused just on erinevad. Aga kui ma sõidan endale mugavas tempos, ja kõnniteel üsna jalakäija tempos, on see üldse mingi trenn?
Mulle tundub et jala käimine on ka suurem trenn?
Ma olen hakanud rattaga tööl käima. 2,5 km edasi ja siis ühtul tagasi.. See näib nagu mittemidagi tervise heaks.
Töökaaslased kiidavad tublidust. Aga ma ei mõista millest see arvamus. U 12 min aeglase ühe otsa sõidu eest.
Kuskilt lugesin, et kõndimisel on nii, et mida kiiremini käid, seda rohkem kaloreid põletad. Jooksuga siis veel enam. Et kui sa rattaga nii aeglaselt sõidad, ei see vist eriti efektiivne trenn ei ole. Parem kõndida tempokalt see 2 x 2, 5 km, on rohkem kasu. Kui muidugi sul on palju ülekaalu, siis nii suurt kõndimist ei saa soovitada, hakkab liigestele, siis sobivad ujumine, võimlemine ja rattasõit, aga see aeglane sõit vist trenni ette eriti ei lähe jah.Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2026 10:05 Ma siin teemas küsiks sellega haakuva küsimuse.
Miks arvatakse et rattaga sõitmine on nagu tervislik eluviis?
Ma mõistan et rattad ja kiirused just on erinevad. Aga kui ma sõidan endale mugavas tempos, ja kõnniteel üsna jalakäija tempos, on see üldse mingi trenn?
Mulle tundub et jala käimine on ka suurem trenn?
Ma olen hakanud rattaga tööl käima. 2,5 km edasi ja siis ühtul tagasi.. See näib nagu mittemidagi tervise heaks.
Töökaaslased kiidavad tublidust. Aga ma ei mõista millest see arvamus. U 12 min aeglase ühe otsa sõidu eest.
-
Külaline
Trenne on erinevaid ja kõigi eesmärk ei pea olema kaloreid põletada. Rattaga sõitmine on väga hea kompromissvariant - aega kulub mõistlikul määral, liigud rohkem kui bussiga sõites, sobib igale tervisele ning kaalule, liigesed ei kulu, ei rabele end enne tööd higiseks ja mingi kokkuhoid ka (see on erinev).Tolmukübe kirjutas: ↑15 Apr 2026 12:30Kuskilt lugesin, et kõndimisel on nii, et mida kiiremini käid, seda rohkem kaloreid põletad. Jooksuga siis veel enam. Et kui sa rattaga nii aeglaselt sõidad, ei see vist eriti efektiivne trenn ei ole. Parem kõndida tempokalt see 2 x 2, 5 km, on rohkem kasu. Kui muidugi sul on palju ülekaalu, siis nii suurt kõndimist ei saa soovitada, hakkab liigestele, siis sobivad ujumine, võimlemine ja rattasõit, aga see aeglane sõit vist trenni ette eriti ei lähe jah.Külaline kirjutas: ↑15 Apr 2026 10:05 Ma siin teemas küsiks sellega haakuva küsimuse.
Miks arvatakse et rattaga sõitmine on nagu tervislik eluviis?
Ma mõistan et rattad ja kiirused just on erinevad. Aga kui ma sõidan endale mugavas tempos, ja kõnniteel üsna jalakäija tempos, on see üldse mingi trenn?
Mulle tundub et jala käimine on ka suurem trenn?
Ma olen hakanud rattaga tööl käima. 2,5 km edasi ja siis ühtul tagasi.. See näib nagu mittemidagi tervise heaks.
Töökaaslased kiidavad tublidust. Aga ma ei mõista millest see arvamus. U 12 min aeglase ühe otsa sõidu eest.
-
Külaline
Jälestan igasugust rühma-või jõutrenni. Küll teen asju, mida saab omaette teha: kõnnin, sõidan jalgrattaga, ujun, suusatan.Tolmukübe kirjutas: ↑13 Apr 2026 13:47 Kuidas on teie kogemused. Räägitakse, et liikumine on tervisele kasulik. Kui olete ennast liigutama hakanud, kas on kasuks tulnud, ja mis valdkonnas. Või kui te ennast ei liiguta, ei kõnni, ei tee trenni, ei uju - kuidas tervis on? Kas on siis tervis ilma liigutamata kehv? Mina usun, et saab ilma liigutamata ka oma elu ära elada, ilma, et tervis kannataks. Mida arvate?
Ilma liigutamata saab kindlasti elada ja inimesed elavadki nii. Kas neil tervis seetõttu just halvem on, ei tea. Vanusega organism nii kui nii kulub ja terviseprobleemid tekivad.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Baidu [Spider] ja 1 külaline