Külaline kirjutas: ↑26 Mär 2026 22:32 Lisaks aastaid ärevuse ja depressiooniga võidelnud ja erinevaid rohtusid võtnud mis ka omakorda on otsustamist edasi lükanud, noh et ehk ühel päeval siis kui terve olen. Aga terveks saanud ei ole ja lisaks maadlen ülekaaluga ja ühesõnaga kui juba iseendaga nii halvas kohas siis mõtlen et mis ema minust üldse oleks. Ja siis mõtlen oma päritolu pere ja mustrite peale ja ahastus tuleb peale
Kui ikka nii hull, siis ega see laps küll vist pole hea mõte.
Mul ei olnud depressiooni, aga ärevuhäire küll ja ega majanduslikult polnud ka asjad hästi. Laps siis sündis ja ma avastasin suureks üllatuseks, et minu ärevus kadus, mul lihtsalt polnud enam võimalik kogu aeg enda mõtteid ja ärevust analüüsida, sest kogu tähelepanu ja aeg kulus lapsele. Oli küll periood, kus lapse haigestumised tekitasid ärevust, kuni ma ei suutnud diagnoosi panna (ja lastel neil viirushaiguseid ikka on). Läksin siis teraapiasse ja tegin läbi nn rännaku, ilma et ma oleks sellest enne midagi arvanud, aga üllatuslikult õppisin ärevust kontrollima, teadlikult ja enne, kui liiga suureks läks.
Kõik inimesed on muidugi erinevad ja mis sobib ühele, ei sobi tingimata teisele. Laps 'petab küll tingimusteta armastust, aga kannatust peab küll olema.
Ma arvan, et raviarst teab ikka paremini, mida ta soovitab
Raviarst võib soovitada IVF-e teha kuniks rakke jagub, aga rakkude ja embrüo kvaliteet selgub alles hiljem. Nagu siin varem kirjutatud, näiliselt head rakud ei pruugi olla elujõulised ja mida vanemad on rakud, seda suuremad võivad olla arenguriskid. Kui vanus on juba 40ndates või selle lähedal ja IVF-d on korduvalt ebaõnnestunud, siis tasub mõelda realistlikult ja kaaluda teisi variante.
Ma arvan, et raviarst teab ikka paremini, mida ta soovitab
Raviarst võib soovitada IVF-e teha kuniks rakke jagub, aga rakkude ja embrüo kvaliteet selgub alles hiljem. Nagu siin varem kirjutatud, näiliselt head rakud ei pruugi olla elujõulised ja mida vanemad on rakud, seda suuremad võivad olla arenguriskid. Kui vanus on juba 40ndates või selle lähedal ja IVF-d on korduvalt ebaõnnestunud, siis tasub mõelda realistlikult ja kaaluda teisi variante.
Küll on palju targutajaid. Ma ei usu, et teie oskate paremini öelda, mis on parem. Patsient räägib oma võimalustest ja olukorrast raviarstiga, aga siin mõni targutab ja targutab, ära ei lõpeta. Neljakülmnendatest polegi juttu, kui mina IVF-i tegin, siis ei tehtudki IVF-i haigekassa raha eest 40 aastastele ja vanematele. Ka olid kaks katset alla 35 eluaasta. Kõikidest asjadest räägib arst, mitte foorumi suvalised tänitajad, kes ei tea kellegi olukorda täpsemalt.
Neljakülmnendatest polegi juttu, kui mina IVF-i tegin, siis ei tehtudki IVF-i haigekassa raha eest 40 aastastele ja vanematele. Ka olid kaks katset alla 35 eluaasta. Kõikidest asjadest räägib arst, mitte foorumi suvalised tänitajad, kes ei tea kellegi olukorda täpsemalt.
Siin keegi kirjutas, et sai lapse alles 39-aastaselt ja vastasin, et kui enne 35-eluaastat tehakse IVF ja saadud rakkudega proovitakse hiljem last saada, siis on jah riskid väiksemad, kui üritatakse korduvalt luhtunud IVF-de abil ka veel vanema keha rakkudega, 39, 40 või 41-aastaselt proovida.
Arstide sõnul on siiski IVF-i puhul kuni 40. eluaastani oma munarakud esimene valik, kui mingeid muid näidustusi ei ole, miks peaks doonorrakke kasutama või üldse IVF-st loobuma. Kui näiteks munarakkude reserv on väike, on avastatud geneetilisi kõrvalekaldeid, võivad soovitused olla teised. Kuni 40 aastastele tervetele naistele tehakse kuni kolm katset tavapäraselt oma munarakkudega ja ei soovitata otsida mingeid muid variante.
Külaline kirjutas: ↑26 Mär 2026 22:32
Olen suht samas paadis, 31 ja 12 a suhtes aga kõik tekitab kõhklusi ja kahtlusi. Mees samamoodi ettevõtlik, ma see pidur ja näha on et hakkab alla andma juba. No ja oma kodu endiselt ei ole ega ka paista kuskilt, sest on mingid erimeelsused alates piirkonnast lõpetades pärandi küsimustega ja kui loen Kristi Saare nõuandeid siis enne kodu ostmist tuleks üldse abielluda aga taustad erinevad ja minu jaoks oleks see suht halb diil. Lahku minna ei taha, samas lapse küsimus juba ajab stressi ja enam ei teagi kas üldse tahan lapsi, äkki ongi ilma parem. Lisaks aastaid ärevuse ja depressiooniga võidelnud ja erinevaid rohtusid võtnud mis ka omakorda on otsustamist edasi lükanud, noh et ehk ühel päeval siis kui terve olen. Aga terveks saanud ei ole ja lisaks maadlen ülekaaluga ja ühesõnaga kui juba iseendaga nii halvas kohas siis mõtlen et mis ema minust üldse oleks. Ja siis mõtlen oma päritolu pere ja mustrite peale ja ahastus tuleb peale, deposse ja ***** nagu Mallukas armastab öelda
Miks enne kodu ostmist peaks abielluma? Ei pea! Tuleb lihtsalt 50/50 omanikud olla.
Külaline kirjutas: ↑28 Mär 2026 15:37
Kuni 40 aastastele tervetele naistele tehakse kuni kolm katset tavapäraselt oma munarakkudega ja ei soovitata otsida mingeid muid variante.
Kas keegi on kusagil väitnud, et kuni 40-aastased terved naised ei peaks üldse IVF-i proovima või mitte tegema kuni 3 katset? Jutt käis, et kui üritatakse ebaõnnestunud IVF-de abil teha palju kordi aina uusi katseid vanema keha rakkudega. Mõni teeb 10 katset ja ikka loodab, aga ikka ei õnnestu.
Külaline kirjutas: ↑28 Mär 2026 15:37
Kuni 40 aastastele tervetele naistele tehakse kuni kolm katset tavapäraselt oma munarakkudega ja ei soovitata otsida mingeid muid variante.
Kas keegi on kusagil väitnud, et kuni 40-aastased terved naised ei peaks üldse IVF-i proovima või mitte tegema kuni 3 katset? Jutt käis, et kui üritatakse ebaõnnestunud IVF-de abil teha palju kordi aina uusi katseid vanema keha rakkudega. Mõni teeb 10 katset ja ikka loodab, aga ikka ei õnnestu.
Ikka ei lõpeta ära oma targutamist. Sulle öeldi juba, kuidas asi on. Mingi 10 korda tehtud IVF ei puutu sinn asjasse või mis sa enne siin seletasid, et 35+ eluaastat, siis hakaku teisi variante kaaluma, pole tõsi. Teeks nii, et jääks ikka enda liistude juurde arstlike nõuannete andmisega.
Guest kirjutas: ↑25 Mär 2026 07:21
Olen 34-a naine ja mehega koos 12 aastat. Elasime kuni eelmise aastani mehe vanemate suures majas, otseselt muresid polnud. Käime mehega mõlemad tööl täiskoormusega. Eelmisel sügisel aga otsustasime siiski omaette minna ja ostsime uusarendusse korteri, muidugi suure laenuga, endal meil oli vaid sissemakse jaoks raha. Olin jube õnnelik, oma pesake, mõnus elu.
Nüüd aga mehel tiksub bioloogiline kell (või ma ei tea mis, tahab lihtsalt isaks saada). Me oleme mõlemad esimesel ringil ja kummalgi lapsi ei ole. Ütleb, et nüüd ju oma kodu, tube piisavalt, lapsele oma tuba...aga mina vaatan seda pangalaenu ja ei julge last saada. Niimoodi tundub, et ma ei saagi lapsi, enne pole oma elamist ja siis pole vaba raha Pinged on õhus ja näen, et mees pole meie kahega enam rahul. Ei teagi, mida teha, kas saada vaatamata hirmudele ja kõhklustele laps või elada väiksemate riskidega edasi kuni mees teise leiab, et isaks saada?? (aga selle võib ta ka lapse kõrvalt leida, elus pole mingeid garantiisid millegi kohta?).
Kodulaen kodulaenuks, mida sa TEGELIKULT Tahad. Kas tahad last-üleüldse-, siis selleks päris "õige aeg" võib tulla enne pensionit. Ma tegin viis ivfi ja isegi siis oli esimene mõte positiivse tulemuse ilmudes- jeerum, oli siis seda vaja Kui sa tegelikult ei taha, siis tuleb mees vabaks lasta ja selliseid asju oleks ´pidanud juba aastaid tagasi arutama. Ja ega sul nüüd nii tohutult aega ka enam ei ole seda edasi lükata.
Ja laps ei lapi ühtegi suhet, mis logisema hakkab, pea seda hästi meeles! Niiet kas see rahulolematus on ainult lapse puudusest või hakkab suhe maha käima, seda hinnata oskad sa ise paremini. 12 a on ka suht paras hetk midagi uut suhtes ette võtta.
Külaline kirjutas: ↑28 Mär 2026 15:37
Kuni 40 aastastele tervetele naistele tehakse kuni kolm katset tavapäraselt oma munarakkudega ja ei soovitata otsida mingeid muid variante.
Kas keegi on kusagil väitnud, et kuni 40-aastased terved naised ei peaks üldse IVF-i proovima või mitte tegema kuni 3 katset? Jutt käis, et kui üritatakse ebaõnnestunud IVF-de abil teha palju kordi aina uusi katseid vanema keha rakkudega. Mõni teeb 10 katset ja ikka loodab, aga ikka ei õnnestu.
Ikka ei lõpeta ära oma targutamist. Mingi 10 korda tehtud IVF ei puutu sinn asjasse või mis sa enne siin seletasid, et 35+ eluaastat, siis hakaku teisi variante kaaluma, pole tõsi. Teeks nii, et jääks ikka enda liistude juurde arstlike nõuannete andmisega.
Siin ei vasta sulle ainult üks inimene. Keegi juba kirjutas, miks sa targutad, tore, et sul läks hästi, aga sinu näide ei sobi üldiste trendide kirjeldamiseks.Kui IVF-e tehakse vanade rakkudega ja need korduvalt ebaõnnestuvad, siis see pole kõigile päästerõngas. Arstid võivad soovitada proovida kuni rakke jagub, aga IVF on kehale väga koormav. Iga naine soovib saada tervet last, aga kui rakud on juba vanad ja pole enam kvaliteetsed, siis see on riskantne ja soovitud tulemust ei pruugi saada.
Guest kirjutas: ↑28 Mär 2026 22:11
Kas keegi on kusagil väitnud, et kuni 40-aastased terved naised ei peaks üldse IVF-i proovima või mitte tegema kuni 3 katset? Jutt käis, et kui üritatakse ebaõnnestunud IVF-de abil teha palju kordi aina uusi katseid vanema keha rakkudega. Mõni teeb 10 katset ja ikka loodab, aga ikka ei õnnestu.
Ikka ei lõpeta ära oma targutamist. Mingi 10 korda tehtud IVF ei puutu sinn asjasse või mis sa enne siin seletasid, et 35+ eluaastat, siis hakaku teisi variante kaaluma, pole tõsi. Teeks nii, et jääks ikka enda liistude juurde arstlike nõuannete andmisega.
Siin ei vasta sulle ainult üks inimene. Keegi juba kirjutas, miks sa targutad, tore, et sul läks hästi, aga sinu näide ei sobi üldiste trendide kirjeldamiseks.Kui IVF-e tehakse vanade rakkudega ja need korduvalt ebaõnnestuvad, siis see pole kõigile päästerõngas. Arstid võivad soovitada proovida kuni rakke jagub, aga IVF on kehale väga koormav. Iga naine soovib saada tervet last, aga kui rakud on juba vanad ja pole enam kvaliteetsed, siis see on riskantne ja soovitud tulemust ei pruugi saada.
Ma ei ole ise IVF-i teinud, aga vastasin juba sulle, mis on arstide soovitus. Tervele naisele, kes on kuni 40 aastat vana tehakse IVF kuni kolm korda ilma igasuguste lisasoovitusteta. Kui on mingeid näidustusi, kaalutakse muid variante. Kui selgelt peab veel ütlema? Mida on siin veel arutada või arvata.
Külaline kirjutas: ↑25 Mär 2026 07:21
Olen 34-a naine ja mehega koos 12 aastat. Elasime kuni eelmise aastani mehe vanemate suures majas, otseselt muresid polnud. Käime mehega mõlemad tööl täiskoormusega. Eelmisel sügisel aga otsustasime siiski omaette minna ja ostsime uusarendusse korteri, muidugi suure laenuga, endal meil oli vaid sissemakse jaoks raha. Olin jube õnnelik, oma pesake, mõnus elu.
Nüüd aga mehel tiksub bioloogiline kell (või ma ei tea mis, tahab lihtsalt isaks saada). Me oleme mõlemad esimesel ringil ja kummalgi lapsi ei ole. Ütleb, et nüüd ju oma kodu, tube piisavalt, lapsele oma tuba...aga mina vaatan seda pangalaenu ja ei julge last saada. Niimoodi tundub, et ma ei saagi lapsi, enne pole oma elamist ja siis pole vaba raha Pinged on õhus ja näen, et mees pole meie kahega enam rahul. Ei teagi, mida teha, kas saada vaatamata hirmudele ja kõhklustele laps või elada väiksemate riskidega edasi kuni mees teise leiab, et isaks saada?? (aga selle võib ta ka lapse kõrvalt leida, elus pole mingeid garantiisid millegi kohta?).
Sinu asemel küsiks endalt, kas takistuseks on ainult hirm, majanduslikult hakkama saamise ees või sa pole üldse kindel, kas tahad lapsega tegeleda ja teda kasvatada. Kui 12 aasta olete mehega koos olnud ja lapse saamine pole teil tõsiselt jutuks olnud, siis mingil põhjusel olete teemat edasi lükanud. Kõigepealt pead endas selgusele jõudma, kas oled lapse saamiseks valmis ja tahad lapsega tegeleda. Töö pead mõneks ajaks pausile panema ja mõtlema, kas sul on tugivõrgustik mehe vanemate näol, kes sind aitaksid. Lapse saamisega muutub elukorraldus totaalselt ja vähemalt mitu aastat käib elu lapse taktikepi järgi.
Tervele naisele, kes on kuni 40 aastat vana tehakse IVF kuni kolm korda ilma igasuguste lisasoovitusteta. Kui on mingeid näidustusi, kaalutakse muid variante. Kui selgelt peab veel ütlema? Mida on siin veel arutada või arvata.
Keegi alles kirjutas, et tegi 5 IVF-i. Kus on väidetud, et kuni 40-aastased terved naised ei peaks üldse IVF-i proovima või loobuma 3 katsest? Veelkord, jutt käis, et kui IVF-d korduvalt ebaõnnestuvad, aga proovitakse teha aina uusi katseid vanade rakkudega, siis see ei pruugi viia soovitud tulemuseni.
Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2026 09:43Kõigepealt pead endas selgusele jõudma, kas oled lapse saamiseks valmis ja tahad lapsega tegeleda.
Enamikel lastetutel inimestel pole kuigi realistlik ettekujutus, mis tähendab ise lapsevanemaks olemine, nii heades kui negatiivsetes aspektides. Isegi need, kel on noored sugulased või kes lastega töötavad, ise lapsevanem olemine on midagi muud ja minu meelest on võimatu ette teada, kui “hea” lapsevanem sa oled näiteks tulevikus oma teismelisele.
Tervele naisele, kes on kuni 40 aastat vana tehakse IVF kuni kolm korda ilma igasuguste lisasoovitusteta. Kui on mingeid näidustusi, kaalutakse muid variante. Kui selgelt peab veel ütlema? Mida on siin veel arutada või arvata.
Keegi alles kirjutas, et tegi 5 IVF-i. Kus on väidetud, et kuni 40-aastased terved naised ei peaks üldse IVF-i proovima või loobuma 3 katsest? Veelkord, jutt käis, et kui IVF-d korduvalt ebaõnnestuvad, aga proovitakse teha aina uusi katseid vanade rakkudega, siis see ei pruugi viia soovitud tulemuseni.
Veel kord. Targutamine läks lahti selle naise puhul, kes tegi kolm IVF-i, et sinu kogemus pole mingi näitaja, üle 35 aasta oled liiga vana, oleks pidanud muid variante proovima jne. Tema puhul kasutati tavalist protokolli ja arst ei soovitanud mingeid muid variante. Sellepärast ma ütlesingi, et iga naist nõustab siiski arst tema enda seisukorrast lähtuvalt mitte mingi foorumi isehakanud targutaja.
Külaline kirjutas: ↑25 Mär 2026 07:21
Pinged on õhus ja näen, et mees pole meie kahega enam rahul. Ei teagi, mida teha, kas saada vaatamata hirmudele ja kõhklustele laps või elada väiksemate riskidega edasi kuni mees teise leiab, et isaks saada?? (aga selle võib ta ka lapse kõrvalt leida, elus pole mingeid garantiisid millegi kohta?).
Kui pinged on õhus ja mees pole enam teie kahega rahul, sa ei tea, mis tegelik põhjus on. Lapse saamine ei pruugi seda muuta, võib vaid süvendada, siis mees leiab, et sa pole õige ema, teed seda ja teist valesti, pinged muudkui kasvavad.. Pinged ja rahulolematus ei pruugi ära kaduda, vaid võivad hoopis süveneda, mees on millegi pärast muutunud.
Arvan samuti, et last peab ikka ka naine väga soovima, mitte alluma hirmuga mehe survele, et muidu läheb äkki mees minema. Kui soov on suur, siis saadakse laps ka kehvemates oludes. Kui on kahtlused, siis enamasti otsitakse erinevaid vabandusi.
Kus on väidetud, et kuni 40-aastased terved naised ei peaks üldse IVF-i proovima või loobuma 3 katsest?
Just seda siin väideti. Mitu korda öeldi sellele naisele, et sinu kogemus, et terve lapse said, pole mingi näitaja, öeldi, et sul olid vanad rakud jne, jne. Kuigi tema puhul ei olnud põhjust mitte mingeid doonorrakke kasutada vms huvitavad soovitused siin olid.
Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2026 09:43Kõigepealt pead endas selgusele jõudma, kas oled lapse saamiseks valmis ja tahad lapsega tegeleda.
Enamikel lastetutel inimestel pole kuigi realistlik ettekujutus, mis tähendab ise lapsevanemaks olemine, nii heades kui negatiivsetes aspektides. Isegi need, kel on noored sugulased või kes lastega töötavad, ise lapsevanem olemine on midagi muud ja minu meelest on võimatu ette teada, kui “hea” lapsevanem sa oled näiteks tulevikus oma teismelisele.
Paljudel on ettekujutus, mis see lapse saamine ja kasvatamine siis ära ei ole. Tegelikult muudab laps elukorraldust palju. Kui on kindel soov ja veendumus, et lapse saamine on õige samm, siis on lapse vajadustega ka lihtsam kohaneda. Kui laps saadakse suhtesse, kus karjääri ja oma hobidega tegelemine on ülimalt tähtsad, siis võib see olla paras katsumus, ennast töölainelt välja lülitada ja olla kuust-kuusse lapse päralt.
Kus on väidetud, et kuni 40-aastased terved naised ei peaks üldse IVF-i proovima või loobuma 3 katsest?
Just seda siin väideti. Mitu korda öeldi sellele naisele, et sinu kogemus, et terve lapse said, pole mingi näitaja, öeldi, et sul olid vanad rakud jne, jne. Kuigi tema puhul ei olnud põhjust mitte mingeid doonorrakke kasutada vms huvitavad soovitused siin olid.
Külaline kirjutas: ↑26 Mär 2026 08:03
Ma ka muudkui kahtlesin ja mõtlesin, 32 aastaselt otsustasin, et ikka võiks. Aga ei tulnudki seda last. Seitse aastat ja kolm kunstlikku viljastamist hiljem sain lõpuks lapse.
Talle vastati, 39-aastaselt oma rakkudega üritamine on juba riskantne ja kui veel pikalt ka proovitud IVF-i abil. Sellisel juhul on naistel mõistlik kaaluda nooremate rakkude kasutamist. Kui enne 35-eluaastat tehakse IVF ja saadud rakkudega proovitakse hiljem last saada, siis on jah riskid väiksemad, kui üritatakse korduvalt luhtunud IVF-de abil ka veel vanema keha rakkudega, 39, 40 või 41-aastaselt proovida. Ka tema võttis riski ja tegi viimase IVF katse tema enda sõnade järgi hiljem, arvatavasti 38-aastaselt.
Kus on väidetud, et kuni 40-aastased terved naised ei peaks üldse IVF-i proovima või loobuma 3 katsest?
Just seda siin väideti. Mitu korda öeldi sellele naisele, et sinu kogemus, et terve lapse said, pole mingi näitaja, öeldi, et sul olid vanad rakud jne, jne. Kuigi tema puhul ei olnud põhjust mitte mingeid doonorrakke kasutada vms huvitavad soovitused siin olid.
Külaline kirjutas: ↑26 Mär 2026 08:03
Ma ka muudkui kahtlesin ja mõtlesin, 32 aastaselt otsustasin, et ikka võiks. Aga ei tulnudki seda last. Seitse aastat ja kolm kunstlikku viljastamist hiljem sain lõpuks lapse.
Talle vastati, 39-aastaselt oma rakkudega üritamine on juba riskantne ja kui veel pikalt ka proovitud IVF-i abil. Sellisel juhul on naistel mõistlik kaaluda nooremate rakkude kasutamist. Kui enne 35-eluaastat tehakse IVF ja saadud rakkudega proovitakse hiljem last saada, siis on jah riskid väiksemad, kui üritatakse korduvalt luhtunud IVF-de abil ka veel vanema keha rakkudega, 39, 40 või 41-aastaselt proovida. Ka tema võttis riski ja tegi viimase IVF katse tema enda sõnade järgi hiljem, arvatavasti 38-aastaselt.
Sajandat korda: 38 aastaselt ei loeta IVF-i oma rakkudega riskiks. Kui mitu korda peab veel ütlema. Ta tegi kolm korda IVF-i, oli alla 40 aastane. Siis ei soovita arstid terve naise puhul mitte mingeid muid variante. Mis on sinu probleem, et sa ei saa ikka aru?
Pinged on õhus ja näen, et mees pole meie kahega enam rahul. Ei teagi, mida teha, kas saada vaatamata hirmudele ja kõhklustele laps või elada väiksemate riskidega edasi 
kuni mees teise leiab, et isaks saada?? (aga selle võib ta ka lapse kõrvalt leida, elus pole mingeid garantiisid millegi kohta?).
Kui sa tegelikult ei taha, siis tuleb mees vabaks lasta ja selliseid asju oleks ´pidanud juba aastaid tagasi arutama. Ja ega sul nüüd nii tohutult aega ka enam ei ole seda edasi lükata.