Õppetunnid

[Külaline]

Hommik on õhtust targem, on ka väga õige ütlus. Küll ma olen enne magama jäämist mõelnud, mida kõike ma ütleks ja teeks järgmisel päeval. Hommikul on hoopis rahulikumad ja teised mõtted.

Sama mul siin kommenteerimisel. Teen kommentaari valmis, paljuski emotsionaalselt. Ära kohe ei sisesta vaid natuke hiljem vaatan üle ja tihti jätan sisestamata.

[Külaline]

Enne mõtle ja siis mõtle veel ühe korra, kui ütled

Tihti on emotsiooni ajel ja spontaalselt öeldud asi kõige ausamalt ja filterdamata öeldud ning vahel ka ainus moodus tõde või tegelikku arvamust mingi asja kohta kuulda. Kui ise olla see ütleja, siis ei pruugi see muidugi kõige parem ja nutikam taktika olla. Inimesed, kes ütlevad, et nad tegelikult üldse ei mõelnud seda, mis nad vaidlushoos ütlesid, eks neil on veel iseenda kohta palju avastamist

[Nõiamoor]

Emotsioon pigem võimendab ja ei ole siiski see, mis hiljem rahunedes objektiivne hinnang oleks - mina olen nt väga emotsionaalne ning võin vabalt lajatada suvalise solvangu, mis ei ole mitte tegelikkus, vaid mu enda väljaelatud tunne sel hetkel. Päriselt ma ei mõtle, et teine on nt kuramuse mölakas

[Külaline]

Emotsioon pigem võimendab ja ei ole siiski see, mis hiljem rahunedes objektiivne hinnang oleks

Esimeses emotsioonis on siiski alati ka palju tõde, seda et inimene läbi analüüsides mingile muule arvamusele jõuab, on täiesti loogiline asjade käik. Esmamuljegi inimesest kujuneb ainult mõne sekundi jooksul, purjus peaga, kui sotsiaalsed pidurid on maas, öeldakse asju, mida kaine peaga ealeski ei öeldaks jne. Need on kõik olukorrad kus ratsionaaalne mõistus pole oma filterdust veel teinud. Afektiseisundis tehakse asju, mida hiljem kahetsetakse, aga see algne tunne oli siiski inimeses olemas, kuigi võis hiljem osutuda väga kahjulikuks nii inimesele endale kui ka teistele. Mõni lööb afektiseisundis oma lemmiklooma, teine lööb sama tunde ajel käe läbi looma kõrval asuva seina, kumbagi asja ei teeks nad normaalses olekus, aga mõlema inimese kohta see toimunud fakt räägib midagi.

[Külaline]

Vihastamise korral" ei tööta " see otsmikusagar, mis mõtleb.
Seega ei ole mõtet eriti anda neile sõnadele või tegudele tähendust.
Aga purjus olek, see on küll see teema mida ma enda puhul ei mõista. Ma muutun purjus olles nii meeldivaks inimeseks et ma meeldin endale ka sellisena. Rõõmus, lõbus. Oh oleks ma kainena ka selline. Kainena on mul palju muremõtteid, maei ole positiivse suhtumisega.

[Külaline]

Vihastamise korral" ei tööta " see otsmikusagar, mis mõtleb.
Seega ei ole mõtet eriti anda neile sõnadele või tegudele tähendust.
Aga purjus olek, see on küll see teema mida ma enda puhul ei mõista. Ma muutun purjus olles nii meeldivaks inimeseks et ma meeldin endale ka sellisena. Rõõmus, lõbus. Oh oleks ma kainena ka selline. Kainena on mul palju muremõtteid, maei ole positiivse suhtumisega.

Sama mul. Ma olen lõbus, lahke ja liiati emotsionaalne. Pisarakraanid on ka tihtipeale siis valla.
Samas mõni on purjus peaga kuri, vastik ja õel. Kas see siis näitab inimese päris olemust?
Öeldakse ju jaa, et purjus inimene räägib tõtt. Et ütleb välja selle, mida muidu ei julge.

[Külaline]

Vihastamise korral" ei tööta " see otsmikusagar, mis mõtleb.
Seega ei ole mõtet eriti anda neile sõnadele või tegudele tähendust.

Kas vihastumine teeb inimese siis kuidagi süüdimatuks? Kui muidu väga meeldiv, viisakas ja sõbralik inimene hakkab tugevalt vihastudes järsku ropendama ja sõimlema, siis ei tunduks see mulle küll täiesti juhusliku või tähenduseta episoodina.