Lahutuse mõjust lapsele, teadusuuring

[Külaline]

Kas sa oled see mutt, kes pidevalt põrandal ulub, et lapsed saavad täiskasvanuks ja lähevad kodunt ära

Ei, ma ei ole see ega teine mutt.

[Külaline]

Selleks, et olla oma lapsele head ning hoolivad vanemad, ei pea koos elama. uuu tõesti, pigem uhhuu. Sinusugune inimene kargaks vist mehele näkku ja oleks edaspidi nagu koer ja kass vihavaenus, eks. Seetõttu sa ei mõistagi, et normaalsed inimesed säilitavad omavahelise lugupidamise ka lahutades.

Peab küll selleks koos lapsega elama, et olla vanemad. Mingi kord või kaks nädalas kohatav vanem ei ole kellegi vanem. Sa muidu algset uuringut ka lugesid?
Jutt näkku kargamisest on täiesti arusaamatu.

Jah, lugesin. Kõlas nagu ulme. Endal laps juba suur, sellest uuringust ei läinud midagi täppi. Ei see, et lahutusejärgselt halvenes elukvaliteet või see, et laps ei saanud ülikooli, elab vaeselt, pidi kolima jne. Minu laps ei pidanud mitte kunagi kolima, v.a. siis, kui ostis endale oma kodu.

[Külaline]

Täiskasvanuna käituvad vanemad ei tee midagi sellist, mida sa siin kirjeldad - ei ole mingit ignoreerimist, vaikimist. On normaalne suhtlus ühist asja ajavate inimeste vahel. Pole lihtsalt lähedust ja õrnusi, aga laste jaoks pole see mingi määrav asi. Ärge püüdke rääkida lahutust mingiks pöördumatult hädavajalikuks lahenduseks, kui mehe ja naise vahelt õrnus ja tunded ära kaovad. See on puhas mugavuslahendus lapsevanematele, vabanduse otsimine. Lapsevanem elagu ise natuke keerulisemat elu, loobugu laste nimel uutest suhetest, no ei pea olema igas eluetapis kuuma armastust ja raju seksi. Kasvata lapsed suureks ja hakka siis armusuhetega pihta uuesti.

Ehket siis pane oma elu 18 aastaks pausile, kas nii?

Sa otsustasid saada selle mehega lapsed ja tema sinuga. Te teadsite, kui vanalt lapsed täiskasvanuks saavad. Te teadsite, et laste kasvatamise ajaks ongi teie elu pausil, seda kamandavad lapsed. Mille üle sa nüüd siis imestad? Et ongi nii, et laste eluea jooksul pead tegema valikuid nende, mitte iseenda soovide järgi? Jaa, kinnitan, tõesti ongi nii! Unustad ennast ära mõneks ajaks. Unustad ka need moodsad memmed sotsiaalmeedias, kes sulle lakkamatult vastupidist räägivad, kuidas ikka iseendale tuleb kogu aeg mõelda. Ainus hetk, kus mõelda tuleb, on enne laste saamist - kas see mees on see, kellega ma tahan ja saan lapsed üles kasvatada? Kas ma olen valmis loobuma iseenda ihadest laste omade nimel? Need on need asjad, millele mõelda tuleb. Pärast on vaja lihtsalt ära teha see, mida vaja. Ei ole see 18 aastat ka mingi metsik aeg, sinu eluiga on tõenäoliselt 80 aastat, aega lustida peale laste suureks saamist veel küll.

Su lugulaulu lugedes, pead siis olema naine, kes aktsepteerib kodus vägivalda, sõltuvusi, armukeste pidamist, raha laristamist, lahkukasvamist jm toredat-kõik vaid laste nimel. Oh seda ohvrimeelsust ja allaheitlikkust.

[Külaline]

Ehket siis pane oma elu 18 aastaks pausile, kas nii?

Sa otsustasid saada selle mehega lapsed ja tema sinuga. Te teadsite, kui vanalt lapsed täiskasvanuks saavad. Te teadsite, et laste kasvatamise ajaks ongi teie elu pausil, seda kamandavad lapsed. Mille üle sa nüüd siis imestad? Et ongi nii, et laste eluea jooksul pead tegema valikuid nende, mitte iseenda soovide järgi? Jaa, kinnitan, tõesti ongi nii! Unustad ennast ära mõneks ajaks. Unustad ka need moodsad memmed sotsiaalmeedias, kes sulle lakkamatult vastupidist räägivad, kuidas ikka iseendale tuleb kogu aeg mõelda. Ainus hetk, kus mõelda tuleb, on enne laste saamist - kas see mees on see, kellega ma tahan ja saan lapsed üles kasvatada? Kas ma olen valmis loobuma iseenda ihadest laste omade nimel? Need on need asjad, millele mõelda tuleb. Pärast on vaja lihtsalt ära teha see, mida vaja. Ei ole see 18 aastat ka mingi metsik aeg, sinu eluiga on tõenäoliselt 80 aastat, aega lustida peale laste suureks saamist veel küll.

Su lugulaulu lugedes, pead siis olema naine, kes aktsepteerib kodus vägivalda, sõltuvusi, armukeste pidamist, raha laristamist, lahkukasvamist jm toredat-kõik vaid laste nimel. Oh seda ohvrimeelsust ja allaheitlikkust.

Huvitavad asjad panid ühte ritta. Sinu arust on vägivald ja lahku kasvamine mingid ühe ja sama kategooria asjad ühes suhtes? Kaugel sellest ning see on ka siin teemas üheselt välja toodud. On olukordi, kus on tõesti vaja lahutada ja on olukordi, kus seda mitte vaja teha ei ole. Lahku kasvamine pole kindlasti selline põhjus, miks lapsed õnnetuks teha. Kannatad ära küll, et kaaslane enam ei vahigi suhu sulle ega lõpeta su lauseid.