Ei tea, kas tahan last

[Külaline]

Olen 34-a naine ja mehega koos 12 aastat. Elasime kuni eelmise aastani mehe vanemate suures majas, otseselt muresid polnud. Käime mehega mõlemad tööl täiskoormusega. Eelmisel sügisel aga otsustasime siiski omaette minna ja ostsime uusarendusse korteri, muidugi suure laenuga, endal meil oli vaid sissemakse jaoks raha. Olin jube õnnelik, oma pesake, mõnus elu.
Nüüd aga mehel tiksub bioloogiline kell (või ma ei tea mis, tahab lihtsalt isaks saada). Me oleme mõlemad esimesel ringil ja kummalgi lapsi ei ole. Ütleb, et nüüd ju oma kodu, tube piisavalt, lapsele oma tuba...aga mina vaatan seda pangalaenu ja ei julge last saada. Niimoodi tundub, et ma ei saagi lapsi, enne pole oma elamist ja siis pole vaba raha Pinged on õhus ja näen, et mees pole meie kahega enam rahul. Ei teagi, mida teha, kas saada vaatamata hirmudele ja kõhklustele laps või elada väiksemate riskidega edasi kuni mees teise leiab, et isaks saada?? (aga selle võib ta ka lapse kõrvalt leida, elus pole mingeid garantiisid millegi kohta?).

[Külaline]

aga mina vaatan seda pangalaenu ja ei julge last saada. Niimoodi tundub, et ma ei saagi lapsi, enne pole oma elamist ja siis pole vaba raha

Ootaksid kuni laen on makstud, nii umbes 20-30aastat kui oled 50-60aastane, et siis mõtled lapse saamisele.

[Külaline]

Mina ei tundnud ennadt kummagi lapse saamisel selleks valmis olevat. Samasugune ärevus oli nagu näiteks 7-meetrisest hüppetornist vette hüppamisel. Nii et saan täiesti aru. Aga lihtsalt hingasin sügavalt sisse-välja ja jätsin rasestumisvastased vahendid ära. Tänaseks on üks täiskasvanu ja teine teismeline.

[Tolmukübe]

Pinged on õhus ja näen, et mees pole meie kahega enam rahul. Ei teagi, mida teha, kas saada vaatamata hirmudele ja kõhklustele laps või elada väiksemate riskidega edasi kuni mees teise leiab, et isaks saada?? (aga selle võib ta ka lapse kõrvalt leida, elus pole mingeid garantiisid millegi kohta?).

Kui pinged on õhus ja mees pole enam teie kahega rahul, sa ei tea, mis tegelik põhjus on. Lapse saamine ei pruugi seda muuta, võib vaid süvendada, siis mees leiab, et sa pole õige ema, teed seda ja teist valesti, pinged muudkui kasvavad.. Pinged ja rahulolematus ei pruugi ära kaduda, vaid võivad hoopis süveneda, mees on millegi pärast muutunud. Siis avastad end alimente küsimast või isaga last jagamast. Kui on selline olukord, parem mitte sünnitada, ega see paremaks ei lähe. Sünnitama peab ikka sinna, kus on stabiilne lugupidamine ja kindla iseloomuga partner.

[Külaline]

Mina soovitan küll lapse saamise peale tõsiselt mõelda. Ka sõja ajal saadi lapsi. Praegusel ajal ei ole midagi viga. Sadadel noortel on kodulaen ja ometi elatakse tavalist elu, saadakse lapsi. Ka mina olen kaks last saanud ja kodulaenu pidanud samal ajal maksma. Nüüd on mul hea meel, et lapsed olemas on. Kõige nukram on see, kui üksik naine on pühendunud karjäärile, leegib nooruses sõbrannadega ringi ja elab lastetut, aga samas aktiivset elu. Saab seesama naine aga 60 ja siis on lihtsalt üksik vanainimene, tõsi küll rikas.

[Külaline]

Tõesti ka soovitan päris tõsiselt mõelda. Sea endale näiteks mingi aeg(a'la pool aastat), kus sa kaalud ja mõtled plusse ja miinuseid.
Sest ega vanus hakkab ka läbi saama. Ja nooremaks ei jää keegi. Ma sain oma teise lapse 35selt, esimese 25selt. Ja no ütleme nii, et teise lapsega ikka tunda on, et palju raskem on. Teine hetkel 2.5a. Rohkem ei tule ka lapsi, sest juba vanuse poolest ei taha ega jaksa.
Lisaks majanduslikule mõeldes, mõtle, et kas sa oled nõus ka lapse eest vastutama. Kui midagi juhtub, kas sa suudaksid seda ka üksi teha.
Ja fakt on see, et kogu elu muutub(minu arvates paremuse poole 90%).

[Külaline]

Ahjaa. Ja mõtle ka selle peale, kas tuguvõrgustik olemas oleks.

[Külaline]

Eks pead siis asja üle sügavalt järele mõtlema. Kui sa oled veendunud, et ei taha last saada, siis pead seda mehel ka nii ütlema. Saate rahulikult laiali minna ja leid endale kaaslase, kellel on sranased soovid.

[Külaline]

Suurem probleem on ikka see tahtmine. Pole õige saada last mehe või ühiskonna survel, kui omal see soov puudub. Sellest postituses loomulikult mingit südamesoovi ei väljendata.

[Külaline]

Ma ei saa kuidagi aru mingi pangalaenu ja lapse saamise seosest.

[Külaline]

Mingit “parajat aega” pole ühegi asja jaoks. Kogu aeg on inimene kas liiga loll ja kogenematu, või on tal midagi pakilist teoksil või pole piisavalt vahendeid. Ühed inimese ei hooli sellest ja viivad oma unistusi/hulle plaane ellu puhtalt usu peal, teised jäävadki muretsema kõikide asjade pärast ja vahel nii kuni elu lõpuni. Elu ongi väga ebakindel ja muutumises olev asi ja kindlasti tasuks selle pärast pidevalt mures olla ja kõik asjad tegemata ja elu elamata jätta, sest äkki ju midagi juhtub.

Kui ma teeks, saaks ja otsustaks ainult neid asju, mille üle ma enne olen ülimalt pingsalt juurelnud, kogu südamest sellel hetkel seda tahtnud ja mille kohta mul on olnud ka täielik kindlus ja veendumus, no siis koosneks minu elu ikka väga-väga vähestest asjadest ja otsustest. Õnneks olen lasknud headel asjadel lihtsalt juhtuda.

[kolja]

aga mina vaatan seda pangalaenu ja ei julge last saada

No see pangalaen ei saa ju väga suur olla palgaga võrreldes, pangad ei anna ülejõu käivat laenu. Eeldatavalt on pangalaenu tagasimakse väiksem kui sama korteri rendihind, seega pigem on pangalaenuga korteris elamine turvalisem ja pere loomiseks sobivam keskkond kui ilma selleta (ehk üürikorteris).

[kolja]

kuni mees teise leiab, et isaks saada?

Tean mitut meest, kes selles olukorras on just seda teinud (üks neist on mu sõber) ja minu meelest on see ainuvõimalik samm, mida teha. Laste saamine on ju väga põhimõtteline küsimus, ma ei saa aru, miks peaks koos elama inimesed, kellel nii olulises küsimuses on eri seisukohad? Sellised inimesed ei sobi kokku, nende elu eesmärgid on ju liiga erinevad, muidugi tuleb siis uus elukaaslane leida, kellega on sarnasemad tulevikuplaanid.

[Külaline]

Imestan, et keegi on juba 12 aastat koos elanud ja pole siiani veel lapsi saanud. See 35 aastat on üsna kõrge iga juba, selles eas peaks olema laste soovitud norm juba täis.

[Külaline]

kolmekümne neljaselt oli mul kolm last. noorim 8 aastane. laste saamise ajal olin noor, vaene, üliõpilane, elasin suht kitsastes oludes. nüüd on mul kolm suurt ja ägedat last, ise olen ka veel jummala kõbus. üle kolmekümneselt beebidega jännata ei viitsiks - ei tea, kas lapselapsi jõukaski näha ja öösel üleval passimine ei tundu ka kuigi tore. nii et põhjendatud kahtlused.

[taivopalm]

Imestan, et keegi on juba 12 aastat koos elanud ja pole siiani veel lapsi saanud. See 35 aastat on üsna kõrge iga juba, selles eas peaks olema laste soovitud norm juba täis.

Noh kas just soovitud laste arv täis, aga esimene võiks olla juba olemas. Veel on ju see oht, et peale 12 aastat tahad seda esimest last saada ja siis selgub, et see ei õnnestu kohe. Jooksete mehega arstide vahet ja aeg läheb. Võib ka vastupidi minna, et kui soov olemas, siis kohe plaks naine rase.

[Külaline]

Kindel on see, et laste sünnitamine pärast 35. eluaastat on riskantne ja sellega võib kaasneda ohtlikke komplikatsioone. Peale selle, et vanemat naist võivad raseduse ajal suurema tõenäosusega ohustada rasedusdiabeet, preeklampsia ja kõrge vererõhk, on lapsel oht sündida enneaegselt või Downi sündroomiga. Hiljutine Taani uuring, milles jälgiti vanemate emade laste arengut 18. eluaastani, näitas paraku lisaks, et lastel tekkis suurema tõenäosusega vaimseid häireid, südamehaigusi, vereringehäireid ja kaasasündinud väärarenguid, edastab NBC News.


https://naine.postimees.ee/4160677/seit ... apsi-saada

[Külaline]

Siin on selle "kas tahan või ei taha last" küsimusega lootusetult hiljaks jäädud. 12 a koos oldud, nüüd ka kodulaen koos võetud. Kas tõesti varem ei arutatud mehega seda teemat?

[Külaline]

Kindel on see, et laste sünnitamine pärast 35. eluaastat on riskantne ja sellega võib kaasneda ohtlikke komplikatsioone. Peale selle, et vanemat naist võivad raseduse ajal suurema tõenäosusega ohustada rasedusdiabeet, preeklampsia ja kõrge vererõhk, on lapsel oht sündida enneaegselt või Downi sündroomiga. Hiljutine Taani uuring, milles jälgiti vanemate emade laste arengut 18. eluaastani, näitas paraku lisaks, et lastel tekkis suurema tõenäosusega vaimseid häireid, südamehaigusi, vereringehäireid ja kaasasündinud väärarenguid, edastab NBC News.


https://naine.postimees.ee/4160677/seit ... apsi-saada

Suur osa inimesi saab selles vanuses esimese lapse. Pigem juhiks tähelepanu sellele, et kui alles siis tekib soov last saada, võib avastada, et ta ei tulegi nii lihtsalt, kui oleks arvanud. Sellega ilmselt ei oska paljud arvestada, et rasestumine võib olla aastatepikkune teekond, paljud peavad tegema korduvalt IVF läbi jne.

[Külaline]

Siin on selle "kas tahan või ei taha last" küsimusega lootusetult hiljaks jäädud. 12 a koos oldud, nüüd ka kodulaen koos võetud. Kas tõesti varem ei arutatud mehega seda teemat?

Ma ei usu, et päris lootusetult hiljaks jäädud, küll aga on viimane aeg tõsiselt sellele mõelda.
Tõsi on see, et tänapäeva nportel on palju viljastumisega probleeme. Ja siin tegelt vanuse poolest on veel mõned aastad ka ravi saada, kui otsustataksegi proovida.

Küll aga ei oleks õige tehalaps vaid selles hirmus, et mees läheb ära ja otsib kellega saada. Samas kui naine ikkagi otsustab, et ei taha, on ka vale meest kinni hoida endaga. Sellisel juhul tõesti soovid tulevikule on erinevad.

TA jutust tundub, et ainuke kahtlema panev argument mitte saada ongi just see suur laen ja majanduslik,ebakindlus.
Kui aga lapse soov ikkagi on, siis saab varakult ka säästma hakkata. Ette planeerida jne. Lapsed tõesti vaid õhust ja armastusest ei ela, kulub ka nende peale raha. Aga eks selle kalliduse ennekõike määrab pere enda elustiil.
Ja mehega tuleb kindlasti ka see osa läbi rääkida.