Miks ei suuda õigesti mõelda

[Külaline]

Kui inimene ütleb midagi teise kohta, arvustab või imestab, siis ei näita see midagi sinu kohta, vaid selle inimese kohta, kes ütles, mis toimub tema sees..
Nii ütlevad vaimse tervise asjatundjad. On neil õigus või miks seda on nii raske teha?
Nt võin tuua siit kohe paar teemat selle isa kohta kes ütles et kas ma pean sulle kõigest aru andma. TA jaoks ja palljude vastajate jaoks oleks ka see solvav.
Või teema " miks ometi" kus imestatakse pere üle kes saab kaheksanda lapse. Seal teemas kirjutatakse et ininesed imestasid juba nii kolmegi puhul, et kuidas sa jõuad. See imestus läks kolmelapselisele hinge kui arvustus. Aga peaks vütma seda nii et imestaja imestab sest ta ei jõuaks. See on tema tunne.
Miks selliste või üldse teiste inimeste arvamuste puhul solvutakse, kui see näitavat ju vaid ütleja mõtet?
Kas te suudate õigesti mõelda?
Või kuidas meie aju tõlgendab iga arvamust või küsimust rünnakuna.

[Külaline]

Kui ei suuda n.ö. õigesti mõelda ja kõike võetakse isiklikult, eks siis peab teadlikult endaga sel teemal tööd tegema. See, et probleemi teadvustatakse on juba esimene suur samm. Mõni ei saa arugi ja lihtsalt jääbki teisi süüdistama.

[Külaline]

Või teema " miks ometi" kus imestatakse pere üle kes saab kaheksanda lapse. Seal teemas kirjutatakse et ininesed imestasid juba nii kolmegi puhul, et kuidas sa jõuad. See imestus läks kolmelapselisele hinge kui arvustus. Aga peaks võtma seda nii et imestaja imestab sest ta ei jõuaks. See on tema tunne.

Selle kirjutaja olin mina. Ei solvanud see ütleja ega solvunud mina, vaid see oligi tunnustusena mõeldud. See oli lihtsalt illustreerimaks antud teemasse, et isegi "ainult" kolm last paneb mõnikord kellegi imestama, miks ometi ja kuidas hakkama saab rääkimata kaheksast. Õelutsesid järgmised kommenteerijad seal.

[Külaline]

Ajule "meeldivad" halvad asjad, kuna aju tunneb vajadust valmistuda halvimateks stsenaariumiteks, seepärast jäävad igasugused kasvõi negatiivse varjundiga asjad meelde ja kiputakse üle mõtlema. Ma ei tea, miks see nii on, evolutsiooniliselt vist kasvõi see, et halvad uudised saavad rohkem tähelepanu.
Labane näide- mees kiidab süües oma ema kotlette, naine kõrval saab vihaseks, et nagu tema omad poleks küllalt head kunagi! No ei öeldud ju seda! Selle negatiivse arvustuse mõtleb oma aju juurde ja võtab isiklikult- kiitus teise kohta = laitus minu kohta. Ma ise olen ka süüdi selles patus, tuletan sellistes olukordades endale pidevalt meelde, et "ta ei mõelnud seda nii".

[Külaline]

usun et see on madal enesehinnang, mis paneb kõike solvanguna käsitlema.

[Külaline]

Ma ei saa nüüd aru. " mida sa tundsid" juskui ärgitaks mõtlema rohkem oma tunnetele. Olema aus enda suhtes. Märkama ja teadvustama oma tundeid.
Teisalt kui teine midagi ütleb, siis ta" reedab" oma mõttemaailma.
Nagu 2 poolt mis omavahel haakuvad küll, aga põrkuvad.

[Külaline]

usun et see on madal enesehinnang, mis paneb kõike solvanguna käsitlema.

Sa paned kõik ühte patta.

Kui inimene peab alati teisi arvustama, nende kodu, riideid, välimust vms kritiseerima, siis lõpuks muutub see häirivaks. Mõni ei oskagi muudmoodi suhelda, kui teisele midagi halvasti ei ütle. Sel juhul on sel ütlejal endal madal enesehinnang, mida ta kergitab teisi kritiseerides.

Kui aga keegi arutleval toonil ütleb, et kaheksa last tundub hirmus palju, sest ta ise ei saaks selle koormaga hakkama, siis see ei ole otsene solvang.

[Külaline]

Kas madala enesehinnanguga inimene mõtleb et ta enesehinnang on madal, seepärast ütleb, halvustab, kritiseerib.
Või ikka tema oma arust teab kõige paremini kuidad asjad käivad ja kuidas peab olema ja kui naeruväärt on teise olemus või teod.
St ta ei mõtle oma enesehinnangule ega püüa seda kuidagi upitada ka. Ta teab et tema ongi õige kõiges. See ei näi üldse mingi madal enesehinnag.

[Külaline]

Labane näide- mees kiidab süües oma ema kotlette, naine kõrval saab vihaseks, et nagu tema omad poleks küllalt head kunagi! No ei öeldud ju seda! Selle negatiivse arvustuse mõtleb oma aju juurde ja võtab isiklikult- kiitus teise kohta = laitus minu kohta.

See tuletab mulle meelde, kuidas ma omal ajal abiellusin teise ringi mehega. Ta oli enne minuga kohtumist juba lahutatud. Kolisin tema juurde, kus nad varem selle teise naisega elasid. Varsti pärast kokku kolimist tuli mulle õue peal vastu iidvana naabritädi. Mina ütlesin viisakalt tere, tema vastas: küll see teie mehe eelmine naine oli üks tore inimene...

[Külaline]

Labane näide- mees kiidab süües oma ema kotlette, naine kõrval saab vihaseks, et nagu tema omad poleks küllalt head kunagi! No ei öeldud ju seda! Selle negatiivse arvustuse mõtleb oma aju juurde ja võtab isiklikult- kiitus teise kohta = laitus minu kohta.

See tuletab mulle meelde, kuidas ma omal ajal abiellusin teise ringi mehega. Ta oli enne minuga kohtumist juba lahutatud. Kolisin tema juurde, kus nad varem selle teise naisega elasid. Varsti pärast kokku kolimist tuli mulle õue peal vastu iidvana naabritädi. Mina ütlesin viisakalt tere, tema vastas: küll see teie mehe eelmine naine oli üks tore inimene...

Mul naabrimees kunagi ütles mu emale, et su laste isa oli vist ilus mees olema, et sul nii kaunid tütred on. Nagu misasja eks naabrimees tahtis mitte solvata, vaid ilusaid lapsi kiita AGA kukkus välja üsna solvavalt et nagu ema siis hirmkole oleks olnud.

[Külaline]

Labane näide- mees kiidab süües oma ema kotlette, naine kõrval saab vihaseks, et nagu tema omad poleks küllalt head kunagi! No ei öeldud ju seda! Selle negatiivse arvustuse mõtleb oma aju juurde ja võtab isiklikult- kiitus teise kohta = laitus minu kohta.

See tuletab mulle meelde, kuidas ma omal ajal abiellusin teise ringi mehega. Ta oli enne minuga kohtumist juba lahutatud. Kolisin tema juurde, kus nad varem selle teise naisega elasid. Varsti pärast kokku kolimist tuli mulle õue peal vastu iidvana naabritädi. Mina ütlesin viisakalt tere, tema vastas: küll see teie mehe eelmine naine oli üks tore inimene...

Mul naabrimees kunagi ütles mu emale, et su laste isa oli vist ilus mees olema, et sul nii kaunid tütred on. Nagu misasja eks naabrimees tahtis mitte solvata, vaid ilusaid lapsi kiita AGA kukkus välja üsna solvavalt et nagu ema siis hirmkole oleks olnud.

Võimalik, et tema jaoks sa olidki kole.

[Külaline]

Labane näide- mees kiidab süües oma ema kotlette, naine kõrval saab vihaseks, et nagu tema omad poleks küllalt head kunagi! No ei öeldud ju seda! Selle negatiivse arvustuse mõtleb oma aju juurde ja võtab isiklikult- kiitus teise kohta = laitus minu kohta.

See tuletab mulle meelde, kuidas ma omal ajal abiellusin teise ringi mehega. Ta oli enne minuga kohtumist juba lahutatud. Kolisin tema juurde, kus nad varem selle teise naisega elasid. Varsti pärast kokku kolimist tuli mulle õue peal vastu iidvana naabritädi. Mina ütlesin viisakalt tere, tema vastas: küll see teie mehe eelmine naine oli üks tore inimene...

See on peen kunst. Seda tuleb õppida. Öelda ilusaid sõnu aga torkega ja siis teha nägu et ega ma paha pärast.
Õnne 13 Alma on selle kunsti esindaja näide.

[Külaline]

Kui inimene ütleb midagi teise kohta, arvustab või imestab, siis ei näita see midagi sinu kohta, vaid selle inimese kohta, kes ütles, mis toimub tema sees..
Nii ütlevad vaimse tervise asjatundjad. On neil õigus või miks seda on nii raske teha?
Nt võin tuua siit kohe paar teemat selle isa kohta kes ütles et kas ma pean sulle kõigest aru andma. TA jaoks ja palljude vastajate jaoks oleks ka see solvav.
Või teema " miks ometi" kus imestatakse pere üle kes saab kaheksanda lapse. Seal teemas kirjutatakse et ininesed imestasid juba nii kolmegi puhul, et kuidas sa jõuad. See imestus läks kolmelapselisele hinge kui arvustus. Aga peaks vütma seda nii et imestaja imestab sest ta ei jõuaks. See on tema tunne.
Miks selliste või üldse teiste inimeste arvamuste puhul solvutakse, kui see näitavat ju vaid ütleja mõtet?
Kas te suudate õigesti mõelda?
Või kuidas meie aju tõlgendab iga arvamust või küsimust rünnakuna.

Mina püüan enda jaoks lahku lüüa: "mina seda ei teeks" ja "see on ok, kui keegi teine seda teeb". Lihtne ju!

Ehk siis mina, kui keegi saaks kaheksanda lapse, väldiks küsimusi toonis: "Misasja - veel üks laps? Milleks küll?" - sest see võiks lapesaajale tunduda nii, et ma tahan tema otsuse saada veel üks laps maha teha. Mis ei ole üldsegi minu asi maha teha - on ju nii? Seega - mul ei olegi kohane liigselt ohkida ega imestada. Kui minult küsitaks: "Kas sa tahad ka kaheksat last?", siis vastaks enda kohta, et ei, mina kaheksat last ei taha.

(Muidugi on ka asju, mille kohta ei saa öelda, et see on ok, kui keegi teine seda teeb: näiteks agressiivselt püssiga tänaval ringi jooksmise kohta ei saa öelda, et täiesti ok, kui keegi teine seda teeb )

[Külaline]

Madal enesehinnang, elementaarse kuulamisoskuse ja viisakuse puudumine.
Näiteks süües naise tehtud kotlette ei õelda iial, et ema tegi häid kotlette. Seda ei õelda seljataga ka mitte. Tee ise nagu ema tegi, ja kui naisele meeldivad, küsib ise kuidas see saavutati. Samal ajal on see ka kiitus tegijale, pakkujale.
Vôi üks räägib, et käis kinos ja teine hakkab kohe rääkima, et talle see näitleja ei meeldi. Väga matslik. Kuulamisoskus puudulik.

[Külaline]

Mida teha, kui kinos käija otse küsib, kuidas sulle see näitleja meeldib? Ja teisele ei meeldi? Siis ütlebki, et ei meeldi. On see matslik?

[Külaline]

usun et see on madal enesehinnang, mis paneb kõike solvanguna käsitlema.

Sa paned kõik ühte patta.

Kui inimene peab alati teisi arvustama, nende kodu, riideid, välimust vms kritiseerima, siis lõpuks muutub see häirivaks. Mõni ei oskagi muudmoodi suhelda, kui teisele midagi halvasti ei ütle. Sel juhul on sel ütlejal endal madal enesehinnang, mida ta kergitab teisi kritiseerides.

Kui aga keegi arutleval toonil ütleb, et kaheksa last tundub hirmus palju, sest ta ise ei saaks selle koormaga hakkama, siis see ei ole otsene solvang.

Nõus.

Kellegi ütlemist tema enda kohta, et ta midagi ei teeks, talle midagi ei meeldi vms. solvanguna käsitleda on ilmne ülepingutamine.

[Külaline]

Mida teha, kui kinos käija otse küsib, kuidas sulle see näitleja meeldib? Ja teisele ei meeldi? Siis ütlebki, et ei meeldi. On see matslik?

Kindlasti ei ole. Täiesti normaalne, et kui on kaks iniemest, võib olla ka kaks erinevat arvamust. Võib ju rahulikult nentida, et näitleja x osas jäime eriarvamusele.

Muidugi on inimesi, kes eeldavadki endale kõiges kaasa kiitmist - sest nad on autoritaarsed, eneseimetlejad vms. Need on ebameeldivad inimesed, aga kui mingil põhjusel peab sellisega suhtlema, siis muidugi, nendega päriselt mitte millegi üle arutleda ei saagi. Sest sellised, tõesti, võtavad juba mitte kaasa kiitmist: "Jaa, sul on õigus" kohutava vastalisusena, mässuna oma autoriteedi vastu vms.

[Külaline]

Kas ma olen ainuke, kelle arvates teema pealkiri ja sisu kokku ei lähe?
Teemas kirjeldatu ei ole üldse mõtlemisega seotud...
Jube segane kirjeldus. Ei taha solvata aga üsna kehva eneseväljendus. Äkki selles siis ongi kogu probleemi olemus.

[Külaline]

Kas ma olen ainuke, kelle arvates teema pealkiri ja sisu kokku ei lähe?
Teemas kirjeldatu ei ole üldse mõtlemisega seotud...
Jube segane kirjeldus. Ei taha solvata aga üsna kehva eneseväljendus. Äkki selles siis ongi kogu probleemi olemus.

Ma küll midagi segast ei leia teemaalgatuses. Mis sulle segaseks jääb?

[Külaline]

Kas ma olen ainuke, kelle arvates teema pealkiri ja sisu kokku ei lähe?
Teemas kirjeldatu ei ole üldse mõtlemisega seotud...
Jube segane kirjeldus. Ei taha solvata aga üsna kehva eneseväljendus. Äkki selles siis ongi kogu probleemi olemus.

Ma küll midagi segast ei leia teemaalgatuses. Mis sulle segaseks jääb?

Pealkiri räägib õigest mõtlemisest, aga sisu räägib õigest eneseväljendusest.