Piinlik sellise presidendi pärast

[Külaline]

Selgelt on öeldud, et: "Eesti ja teised lääneriigid ei lepi kunagi territooriumide äraandmisega". Ei ole ju öeldud: "Eesti soovitab soojalt Ukrainal maad ära anda" või: "Mina soovitan need maad ära anda" - aga ikka süüdistab teemaalgataja: "Meie president teeb üleskutseid, kuidas Ukraina peaks oma maid ära andma."

Edasi aga järgneb arutlus, et olukord on raske ja see, kas riigid lähevad mingis punktis kokkuleppele või ei - me ei tea seda. Mõttetu oleks ju eestlasi lohutada: "Oh, küll te näete, et kõik läheb hästi nende Ukraina okupeeritud maadega!" - kui tegelikult keegi ei tea, kuidas läheb.

Keegi ei vaidle vastu, et Karis ütles ka lause, et Eesti ei lepi territooriumide äraandmisega. Küsimus ei ole sõnasõnalises „soovituses“, vaid rõhuasetuses ja raamimises. Kui riigipea ütleb ühes hingetõmbes, et me ei lepi äraandmisega, aga samas arutleb avalikult „tasakaalu“ üle, kus ühe võimalusena nimetatakse „ajutist maade loovutamist“, siis see ei ole neutraalne kirjeldus. See seab just selle variandi legitiimseks mõtlemiskohaks.

Avalikus ja rahvusvahelises ruumis – eriti USA meedias – ei tööta laused eraldi, vaid narratiivina. Venemaa jaoks on täiesti piisav see, et Lääne riigipea räägib territooriumi loovutamisest kui mõistetavast kompromissist. Ukraina jaoks on see problemaatiline, sest nende ametlik seisukoht on olnud järjekindlalt vastupidine: mitte „me ei tea, kuidas läheb“, vaid „me ei kauple territooriumi üle“.

Keegi ei eeldagi roosamannalist lohutamist stiilis „kõik läheb kindlasti hästi“. Aga on vahe, kas tunnistada sõja rasket hinda või hakata avalikult kaaluma lahendust, mis premeerib agressiooni. Julgeolekupoliitikas ei ole kõik teoreetilised arutelud võrdsed – mõned neist nihutavad piiri selle vahel, mis tundub „paratamatu“.

Karise sõnavõtu puhul ei ole kriitika all mitte lause „president käskis Ukrainal maad ära anda“, vaid küsimus: kas oli tark ja vajalik tuua see konkreetne mõte sellisel kujul ja sellises kohas lauale.

Väga hea selgitus, kui sellest ka aru ei saa, pole mõtet edasi rääkidagi.

[Külaline]

Karis on suurema osa ametiajast lihtsalt sulgpatjadel lössutanud ja vahukoort lmpsinud. Nüüd siis lõpuks ärkas ja tahab "suure riigimehena" ajalukku minna. Tegelikult arusaadav, sest ega temast keegi suurt midagi ei tea peale selle, et pidi oma koledad hambad kohe alguses välja vahetama, muidu ei täinud isegi portreepilti temast teha.

[Külaline]

Karis on suurema osa ametiajast lihtsalt sulgpatjadel lössutanud ja vahukoort lmpsinud. Nüüd siis lõpuks ärkas ja tahab "suure riigimehena" ajalukku minna. Tegelikult arusaadav, sest ega temast keegi suurt midagi ei tea peale selle, et pidi oma koledad hambad kohe alguses välja vahetama, muidu ei täinud isegi portreepilti temast teha.

Ma arvan, et presidendiameti argipäev on proosalisem ja vähem "kuninglik". See lösutamine, see on vist auto ja lennuki istmel rohkem (järjekordne sõit kuhugi). Iga päev on tublide ametnike poolt ettevalmistatud ajakava, kuhu tuleb minna, kellega kohtuda, kellega koos süüa, mida allakirjastada, kellele intervjuu anda. Järgmisel päeval otsast pihta - uus päevakava, taas kohtumised, kõned, intervjuud.

Ta on ülikoolide rektor olnud. Riigikontrolli juht. Võimalik, et president (Eestis) on võrreldes nendega isegi nürim ja tüütum ametikoht. Aga muidugi juba hilja aiste vahel perutada ja takka üles lüüa - oleks siis pidandud mitte pürgima

[Külaline]

Presidendid on meil suht omanäolised olnud. Meri oli ahelsuitsetaja, ajas tarka juttu. Ilves ka suitsetas, aga näris nätsu ja vahetas naisi. Rüütel oli selline stoiline hallpea, ülirahulik, aeglane. Kaljulaid oli väga enda arvamuses ja sõnas kinni. Poisipea lõikus oli jama mu arust. Nüüd Karis on selline igav. Tahaks nagu rohkem karismat presidendis näha. Mingit huvitatavust või nii.

[Külaline]

""Loomulikult, Eesti ja teised lääneriigid ei lepi kunagi territooriumide äraandmisega, aga loomulikult see sõltub Ukrainast. Mingil hetkel sa mõistad, et Ukraina inimesed surevad mitte ainult lahinguväljal, vaid ka Kiievis ja teistes kohtades – tsiviilisikud, lapsed – nii et mingis punktis tuleb leida tasakaal, kas anda ajutiselt maad ära ja peatada see sõda."
Mida Karis valesti ütes siis? See oli teoreetiline arutelu ja maade loovutamisest on kõva häälega räägitud rahukõneluste ajal ammu, loomulikult ei ole Ukraina sellega nõus. Aga neli aastat on läinud ja sõda ei edene ega tagane kuhugi. Ukraina on leppinud juba sellega.
Teine lõik, mille kallal hädaldatakse, oli, et euroopa vajab läbirääkijaid Venemaaga (koos USAga)- mida jälle valesti öeldi, EL on kogu aeg kisanud, kuidas neid tahetakse kõrvale jätta, ongi ju vaja.
Puhas laimukampaania, mõtlemis- ja lugemisvõimetud ruigavad kaasa nagu jaksavad. Kui kellelgi ei paista siit tagant presidendivalimiste hõng ja kangutamine, siis no andke andeks...

Asi ei ole selles, et Karis midagi keelatut ütles, vaid selles, kuidas sellised mõtted avalikus ruumis mõjuvad. Kui riigipea räägib „ajutisest maade loovutamisest“, siis ei ole see neutraalne teoreetiline arutelu – see normaliseerib ühe konkreetse lahenduse, mida Venemaa ise kogu aeg peale surub. Ukraina ei ole sellega „leppinud“; vastupidi, Ukraina ametlik positsioon on kogu aeg olnud, et territoriaalsetest loovutustest ei räägita. See, et rinne liigub aeglaselt, ei tähenda nõustumist, vaid kulukat ja rasket kaitsesõda.

Läbirääkimiste vajaduse osas pole samuti vaidlust – küsimus on ajastuses ja eeldustes. Läbirääkimised ilma selge surve ja jõupositsioonita tähendavad Venemaa jaoks pausi, mitte lahendust. Seda on juba nähtud: 2014–2021 „läbirääkimised“ ei lõpetanud konflikti, vaid viisid järgmise faasini.

Ja lõpuks: kriitika ei ole automaatselt laim ega „ruigamine“. Avalik arutelu selle üle, millist signaali Eesti president rahvusvahelisele meediale saadab, on täiesti legitiimne. Julgeolekupoliitikas ei ole sõnad neutraalsed – eriti siis, kui jutt käib piiride muutmisest jõuga. Probleem ei ole see, et arutletakse, vaid see, millist mõtet hakatakse pidama vältimatuks.

Sa omistad puhta tingliku mõttelõnga jutu sees avaldanud väikeriigi ilma legitiimse jõuta esindaja paarile intervjuuklipile (ei olnud isegi kõne ega avaldus) liiga suurt mõjuvõimu. Ainuke paanika on Eestis, keegi teine vaevu seda tähele pani. Mitte midagi sellest ei juhtu. Millegi normaliseerimisest või paradigma muutusest pole mõtet üldse rääkida. Torm veeklaasis on teil siin see pahandamine.

[Külaline]

Sa omistad puhta tingliku mõttelõnga jutu sees avaldanud väikeriigi ilma legitiimse jõuta esindaja paarile intervjuuklipile (ei olnud isegi kõne ega avaldus) liiga suurt mõjuvõimu. Ainuke paanika on Eestis, keegi teine vaevu seda tähele pani. Mitte midagi sellest ei juhtu. Millegi normaliseerimisest või paradigma muutusest pole mõtet üldse rääkida. Torm veeklaasis on teil siin see pahandamine.

Nõus, see on ju tegelikult täielik pseudoteema, ainult et päris nii see polnud, et mitte keegi seda tähele ei pannud. Venemaa pani ja nende välisminister vastas talle omasel teraval toonil stiilis, et nojah, Balti riikidel on laua all istumisest kõrini, nad tahavad istuda koos teistega laua ääres. Nagu me teame, siis see on ju ka tõsi.

[Külaline]

Kui Venemaa kõrge ametnik reageerib ja kasutab seda tõendina Lääne väsimusest, siis ei saa öelda, et keegi ei märganud. Julgeolekupoliitikas piisabki vahel ühest sobivast tsitaadist, et sõnum elama hakkaks.

[Külaline]

Ja kui (ehk oli juba ammu arutlusel, enne kui Karis selle intervjuus välja ütles) saab nt EL eriesindajaks Venemaa juurde Niinstö- nagu on uudistes-, mis meil selle vastu saaks olla. Järelikult oli see teema juba ammu laual (ainult mitte Merkel, see muti ei kõlba kuhugi!). Tsahkna ja Michal lihtsalt ei saanud aru, mida Karis silmas pidas või isegi ei teadnud, et ostitakse eriesndajat EL poolse läbirääkijana. No see ütleb rohkem nende kohta, kui välisminister ei tea, mis toimub Pariisi kohtumistel ega Abu Dhabis.
Politico jaanuari kespaigas: Euroopa valitsused survestavad Euroopa Liitu määrama läbirääkijat, kes esindaks nende huve Ukrainas, kuna kardetakse, et Ameerika Ühendriigid sõlmivad Venemaaga nende selja taga kokkuleppe.

[Külaline]

Ja kui (ehk oli juba ammu arutlusel, enne kui Karis selle intervjuus välja ütles) saab nt EL eriesindajaks Venemaa juurde Niinstö- nagu on uudistes-, mis meil selle vastu saaks olla. Järelikult oli see teema juba ammu laual (ainult mitte Merkel, see muti ei kõlba kuhugi!). Tsahkna ja Michal lihtsalt ei saanud aru, mida Karis silmas pidas või isegi ei teadnud, et ostitakse eriesndajat EL poolse läbirääkijana. No see ütleb rohkem nende kohta, kui välisminister ei tea, mis toimub Pariisi kohtumistel ega Abu Dhabis.
Politico jaanuari kespaigas: Euroopa valitsused survestavad Euroopa Liitu määrama läbirääkijat, kes esindaks nende huve Ukrainas, kuna kardetakse, et Ameerika Ühendriigid sõlmivad Venemaaga nende selja taga kokkuleppe.

Politico spekulatsioon ei ole ELi otsus. ELi välispoliitika eest vastutav Kaja Kallas on selgelt välja öelnud (viimati ütles seda kaks päeva tagasi Helsingin Sanomatele), et Venemaa eriesindajat ei tule. Seega ei olnud see „ammu paigas teema“, vaid vaieldav idee – ja just avalik segasõnum ongi probleemi tuum.

[Külaline]

Kui välisminister Tsahkna poleks kiljuma hakanud ja Karise sõnul ka moonutatud, poleks teemat olemaski.
Muidugi ei oleks ka tore, kui suurriigid USA ja Venemaa üle Euroopa peade otsuseid hakkavad tegema. Olgu siis MRP või Jalta stiilis.

[Külaline]

Kui välisminister Tsahkna poleks kiljuma hakanud ja Karise sõnul ka moonutatud, poleks teemat olemaski.
Muidugi ei oleks ka tore, kui suurriigid USA ja Venemaa üle Euroopa peade otsuseid hakkavad tegema. Olgu siis MRP või Jalta stiilis.

Teema ei tekkinud Tsahkna kommentaarist, vaid sellest, et Karis ütles need mõtted NBC Newsile antud intervjuus, st rahvusvahelisele publikule. See ei olnud Eesti-sisene arutelu, vaid globaalne meediaruum, kus iga selline sõnum hakkab paratamatult oma elu elama. Just seetõttu seda ka tsiteeriti - sealhulgas Venemaa poolt. Tsahkna reaktsioon ei loonud teemat, vaid tuli olukorras, kus Eesti riigipea sõnu juba tõlgendati ja raamiti väljaspool Eestit. Kui me ei taha, et USA ja Venemaa teeksid otsuseid üle Euroopa ja Ukraina peade, siis on eriti oluline, kuidas ja millises vormis selliseid mõtteid avalikus ruumis väljendatakse.

[Külaline]

Kui välisminister Tsahkna poleks kiljuma hakanud ja Karise sõnul ka moonutatud, poleks teemat olemaski.

Tsahkna on minu meelest üks ebakompetentsemaid ministreid üldse. Tema sõnavõtud ja retoorika on ääretult piinlikud.

[Külaline]

Tema sõnavõtud ja retoorika on ääretult piinlikud.

Miks sul piinlik on?

[Külaline]

Tema sõnavõtud ja retoorika on ääretult piinlikud.

Miks sul piinlik on?

No katsu korraks ka mõtelda. Loe ka muud kui Delfi. Kui oled vanem kui 15, äkki meenub Tsahkna eelmine ministriaeg.

[Külaline]

Tema sõnavõtud ja retoorika on ääretult piinlikud.

Miks sul piinlik on?

Eestlasena on piinlik, kui riiki esindavatel politikutel on tunnelnägemine ning oskamatus paar-kolm sammu ette näha. Sõnavõtud on stiilis pärast meid tulgu või veeuputus.

[Külaline]

Siin kiidetakse Soome president Stubbi, et oi oskab rääkida. Aga reealselt, mis ta oma Soome rahvaga teeb, kui maksu ja tugede seadusi ümber muudab, on lausa häbiväärne.
Elan siin ja tean.

[Külaline]

Tema sõnavõtud ja retoorika on ääretult piinlikud.

Miks sul piinlik on?

No katsu korraks ka mõtelda. Loe ka muud kui Delfi. Kui oled vanem kui 15, äkki meenub Tsahkna eelmine ministriaeg.

Ei mul küll pole piinlik kellegi teise pärast.

[Külaline]

Siin kiidetakse Soome president Stubbi, et oi oskab rääkida. Aga reealselt, mis ta oma Soome rahvaga teeb, kui maksu ja tugede seadusi ümber muudab, on lausa häbiväärne.
Elan siin ja tean.

Sisepoliitilised otsused või maksupoliitika ei ole seotud välis- ja julgeolekupoliitikaga. Stubbi kiidetakse selle eest, et tema sõnum Ukrainast ja Venemaast on olnud üheselt mõistetav ega jäta ruumi kahtlastele tõlgendusele.

NB! Soome on parlamentaarne riik. Maksud, toetused ja eelarve on Eduskunta ja valitsuse, mitte presidendi pädevuses. President ei algata maksuseadusi, ei muuda toetusi ega juhi majanduspoliitikat. Presidendi roll on sisepoliitikas väga piiratud. Rääkida Stubbist kui maksude ja seaduste ümbermuutjast on täiesti alusetu.

[Külaline]

Siin kiidetakse Soome president Stubbi, et oi oskab rääkida. Aga reealselt, mis ta oma Soome rahvaga teeb, kui maksu ja tugede seadusi ümber muudab, on lausa häbiväärne.
Elan siin ja tean.

Kahju, et sa soome isepoliitikast muhvigi ei jaga siis, soome presidendil on sama vähe õigust midagi ümber muuta või makse kehtestada ainusiskuliselt kui meie presidendil. Seda kõike teeb seal Eduskunta ja meil Riigikogu.

[Külaline]

Ukraina ajalehe peatoimetaja arvamus Euroopa arvajate kaalust:

"Nii et jah, Euroopa sisuliselt lihtsalt vaatab pealt. Aga kuna Euroopa ei projitseeri jõudu ja ei ole iseseisev tugev tegija, siis kedagi ei huvita, mida Euroopa arvab. Ameeriklased teevad seda, mida nad teevad. Sellepärast Trump ei austagi Euroopat ja ka venelased ei austa. Sest Euroopa ei ole piisavalt tugev – või vähemalt ei näita oma tugevust – ja kuni see nii on, juhivad maailma kahjuks kiusajad: Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid."