Molutamise päev

[Külaline]

Ma arvan, et enda surelikkusest teadlik olemine ei pruugi tingimata tekitada paanikat, vaid paljud inimesed (keskealised või vanemad) räägivad oma surelikkusest rahuliku, realistliku, kahe-jalaga-maa-peal suhtumisega.

Näiteks keskealisena majal katust vahetades võib käia mõte läbi pea, et (kui just mõnda ootamatust ei juhtu), siis minu eluea kestab see ära, mina seda teist korda vahetama ei pea. Puu istutamise puhul - et kui seda liiki puu täissuurusesse kasvamine võtab aega nii palju aastakümneid, siis mina seda oma silmaga enam ei näe ja kui ma otsutan istutada, siis pean leppima, et näen puud ainult väiksena (või teine võimalus, ei istutagi). Siis on veel ütlemine: "Kirstul ei ole taskuid", ühesõnaga, kui vanemal inimesel on mingi raha või vara, mida ta pole kasutanud, siis lõputult igaksjuhuks hoida enam ei tasu, vaid tuleb mõelda, mida selle eest iseendale võimaldada (või siis teadlikult kinkida ära/jätta päranduseks kellelegi teisele).

Miks peab selliseid jubedaid asju kirjutama?

Kui see on jube, siis see foorum oleks küll viimane koht, mille peale aega raisata. Nüüd kiirelt sammud õue lund rookima või metsa jalutama, seejärel üks mõnus raamat kätte võtta ja õhtul Netflixist otsida hea naljakas või romantiline sari, kohe pikaks ajaks tuju hea.

Ah, selle alati ühe ja sama joru ajaja peale pole mõtet ruumi raisata ja teemat 10 lk pikaks venitada. Võibolla kiusab meelega ja itsitab pihku, kuidas teised teda trööstida püüavad.

[Külaline]

Täna ma ei molutanud, sest tööpäev, aga laupäeval-pühapäeval olen võimeline päevad läbi hommikumantlis molutama. Söön ja pikutan teleka ja arvuti ees ja ei liigu kuhugi. Ainult kööki söögi järele. Vanust ka juba 57 ja võin endale sellist molutamist vabalt lubada.

[Külaline]

Mul polnud kahjuks võimalik molutada. Olin pika päeva tööl raviasutuses. Nüüd siis lõpuks kodus ja molutan tunnike enne magama minekut diivanil ning joon melissiteed.

Molutamine on iseenesest kasulik, aga mina seda kunsti ei valda. Vabal päeval molutan ehk tunnike kaks, aga siis avastan ennast ikka midagi tegemast või planeerin järgmist päeva. Stress ja enese tagant sundimine on suuresti mu päeva osa. Vastasel juhul tunnen, et laisklen ja pole kellelegi kasulik. Tüüpiline eestlane ühesõnaga.

[Külaline]

Hankigu teemaalgataja endale elu, get a life. Ma olen 51, kahe teismelise ja noore täiskasvanu vanem. Iga pâev käib virrvarr ja tohuvabohu vaheldumisi. Jah, maailm ei ole enam sama, mis siis kui lapsed sündisid. Jah, Ukrainas hukkub pommide all iga päev inimesi (aga ka teistes maailma sõjakolletes, muide!) Elu on kiiresti kallimaks läinud. Lähis-Idas valitseb segadus. Väljas on rämekülm talv ja küttarved kukuvad kaela.
Nii on. Mul on aga mu väike maailm - pere, millele kaks täiskasvanut tugisammasteks on ja elu mõnusaks teevad, värske ja hubane kodu ning hetkel ka võimalus mitte oma aega tööandjale müüa. Molutamiseks aega ei ole, lihtsalt homme on uus tore päev.

[Külaline]

Hankigu teemaalgataja endale elu, get a life. Ma olen 51, kahe teismelise ja noore täiskasvanu vanem. Iga pâev käib virrvarr ja tohuvabohu vaheldumisi. Jah, maailm ei ole enam sama, mis siis kui lapsed sündisid. Jah, Ukrainas hukkub pommide all iga päev inimesi (aga ka teistes maailma sõjakolletes, muide!) Elu on kiiresti kallimaks läinud. Lähis-Idas valitseb segadus. Väljas on rämekülm talv ja küttarved kukuvad kaela.
Nii on. Mul on aga mu väike maailm - pere, millele kaks täiskasvanut tugisammasteks on ja elu mõnusaks teevad, värske ja hubane kodu ning hetkel ka võimalus mitte oma aega tööandjale müüa. Molutamiseks aega ei ole, lihtsalt homme on uus tore päev.

Ja kuidas teemaalgataja selle elu siis hankima peaks?! Võtab sinu mehe ja lapsed omale või? Või tahtsid lihtsalt uhkustada, sest mitte kedagi su heietus ei aita?

[Külaline]

Seda see vastaja ütlebki, et ära moluta, tee midagi, "hangi elu" ja siis ongi elu parem.

[Tolmukübe]

Jõudeelu peaks ikka parem olema, raha on, moluta, tee, mis tahad, mitte ära ole kogu aeg nagu orav rakkes. Aga on inimesi, kes tegevuseta olla ei saa, nendel on õigem jah see get a life muretseda.

[Külaline]

Teleka ees ja telefoni sees molutamine ei ole õige molutamine, see on lihtsalt oma aja raiskamine ja iseenda sisekõne vaigistamine. Molutamine on ISEENDAGA olemine, ükskõik kas midagi tehes (rutiinset, kehalist, vähe keskendumist nõudvat- aiakaevamisest jooksmiseni) või üldse mitte tehes, looduses või kodus või kuskil mujal rahulikult omaenda seltsis olemine. Osad inimesed naudivad ja vajavad seda, osad väldivad ja kardavad, osad lihtsalt ei oska. Nagu lapsepsühholoogid ka ütlevad, et igavus arendab loovust, sest see paneb mõtte tööle.

[Külaline]

Molutamine on iseenesest kasulik, aga mina seda kunsti ei valda. Vabal päeval molutan ehk tunnike kaks, aga siis avastan ennast ikka midagi tegemast või planeerin järgmist päeva. Stress ja enese tagant sundimine on suuresti mu päeva osa. Vastasel juhul tunnen, et laisklen ja pole kellelegi kasulik. Tüüpiline eestlane ühesõnaga.

Ha-haa! Ma olen juba hakanud arvama, et ilmselt olin eelmises elus aadlinaine Mulle stressis rabelemine üldse ei meedi - kes selle välja mõtles ?!? Koera elu ju! Küll aga meeldib mulle väga jõudeelu, kus ma saan rahulikult kulgeda, jalutada, lugeda. Vahepeal tegeleda kehalise tööga või spordiga, et keha ei känguks. Tuleb muidugi täpsustada, et ma ei mõtle uhketes kleitides kaeblevat ("ah, ma minestan") hädist daami (see oleks jama), vaid sellist elujõulisemat neidu/naist, keda näit. briti kirjanduses/seriaalides askeldamas võib näha, kellel olid lahedad sportlikud harrastused (ratsutamine) ja tegelesid oma lõbuks aianduse, teaduse, kunsti, kirjanduse, muusika või millega iganes.

Muidugi olen ma tavainimene. Otseselt ei virise (sest rõhutud seisustest, kes minevikus pidid aadlikele hüved tagama, oleks ka ju kahju).
Aga midagi ellusuhtumisest on: näiteks, et rahulikult ja jõude olla mulle väga meeldib. Kohe kindlasti ei tekita see mingit närvilisust. Minu jaoks tekitab see kuidagi... suursuguse tunde, kui inimesel on aega rahulikult istuda, mööda pargiteed kulgeda, kõiki oma tegevusi rahulikult planeerida, alustada, lõpetada.

[Külaline]

Jõudeelu peaks ikka parem olema, raha on, moluta, tee, mis tahad, mitte ära ole kogu aeg nagu orav rakkes. Aga on inimesi, kes tegevuseta olla ei saa, nendel on õigem jah see get a life muretseda.

ORAV RAKKES? Sellist väljendit pole olemas. Rakkes on hobune ( või loom) ja orav on rattas. Õpi eesti keel ära.

[Külaline]

Lugesin Hvostovi raaamatut ja seal ta rääkis, et tema pole suutnud omaks võtta protestantlikku tööeetikat - et rabad enamus aastast nagu hull, et saada kokku raha ja siis võimaldada kallis reis, kus saad mõneks ajaks lõdvaks lasta (aga kui puhkus lõpeb, hakkab oravratas otsast pihta).

Et temale sobib pigem, et töötada vähem, raha on ka vähem, reisi lubada ei saa, kuid see-eest on pidevalt aega raamatukogus endale huvitavaid raamatuid lugemas käia või keset päeva lapselapse vankrit veeretada.

Vaatame, mida ütleb nett:

"1905. aastal ilmunud "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" on väljapaistva Saksa sotsioloogi Max Weberi (1864–1920) üks tuntumaid teoseid, milles analüüsitakse kapitalismi sünni ja arengu vaimseid põhjuseid. Weberit huvitab küsimus, miks arenes moodne kapitalism kõigepealt läänemaailmas. Ta osutab küll mitmele soodsale välistingimusele (teadus, õigusriik jms.), ent otsustavaks loeb ta sisemisi tegureid – inimeste vaimseid hoiakuid, mis kujunesid välja reformatsiooni tulemusena. Weberi hinnangul kujundas protestantlik eetika välja uue töömoraali ja ratsionaalse eluhoiaku, mis varustasid töö religioosse tähendusega ja muutsid selle "kutsumuseks".


See ka päris huvitav, molutamine ka ilusti mainitud:

Eeva Kesküla
Protestantlik eetika ja lõunauinaku vaim: diginomaadid ja töö
3/2023

Antropoloog David Graeber rõhutab oma kultusartiklis „Bullshit jobs“,[1] et John Maynard Keynesi arvestuste järgi peaksime me praeguseks ajaks läänemaailmas tänu arenenud tehnoloogiale hakkama saama 15 töötunniga nädalas. Kuid selle asemel on meid oma haarmetesse tõmmanud kõikjal vohav üsna mõttetu ja mitte midagi tootev töö. Lisaks Graeberi tähelepanekule kaasneb tänapäeva töökorraldusega veel üks probleem: vaatamata töö ebaühtlasele jaotumisele ja mõttetusele domineerib suures osas maailmast endiselt protestantlik tööeetika ja töökesksuse ideoloogia. Liigne töö aga ei jäta aega üksteise eest hoolitsemiseks, kodanikuaktivismiks ega demokraatias osalemiseks, mõnusateks tarbimisvälisteks tegevusteks lihtsalt nende endi pärast, loovuse lokkamiseks; lisaks toodab töö palju rohkem süsinikku kui molutamine. Pikemateks töötundideks ei sunni meid aga mitte ainult materiaalsed vajadused, näiteks palkade langev ostujõud, vaid ka ühiskonna tõrksus tööeetikat kritiseerida ja kahtluse alla seada."


Vat siis !!!

[Külaline]

Mul polnud kahjuks võimalik molutada. Olin pika päeva tööl raviasutuses. Nüüd siis lõpuks kodus ja molutan tunnike enne magama minekut diivanil ning joon melissiteed.

Molutamine on iseenesest kasulik, aga mina seda kunsti ei valda. Vabal päeval molutan ehk tunnike kaks, aga siis avastan ennast ikka midagi tegemast või planeerin järgmist päeva. Stress ja enese tagant sundimine on suuresti mu päeva osa. Vastasel juhul tunnen, et laisklen ja pole kellelegi kasulik. Tüüpiline eestlane ühesõnaga.

Miks peab kasulik olema?

[Külaline]

John Maynard Keynesi arvestuste järgi peaksime me praeguseks ajaks läänemaailmas tänu arenenud tehnoloogiale hakkama saama 15 töötunniga nädalas.

Ilmselt saaksimegi, kui oleksime nõus rahulduma elustandardiga, mida tollal ette kujutati. Seda me aga ei taha kohe mitte.

[Külaline]

John Maynard Keynesi arvestuste järgi peaksime me praeguseks ajaks läänemaailmas tänu arenenud tehnoloogiale hakkama saama 15 töötunniga nädalas.

Ilmselt saaksimegi, kui oleksime nõus rahulduma elustandardiga, mida tollal ette kujutati. Seda me aga ei taha kohe mitte.

Minu jaoks oleks 15 töötundi nädalas liiga palju. Ei suuda, ei taha, töölkäimine on elu raiskamine.

[Külaline]

Minu jaoks oleks 15 töötundi nädalas liiga palju. Ei suuda, ei taha, töölkäimine on elu raiskamine.

Eks teised peavad seda siis sinu eest tegema, et sa kõik oma eluks vajalikud teenused kätte saaksid: arstiabi, lasteaed, kool, toit ja toitlustusasutused, pangad, pääste, politsei, elekter, kütus, riided, ehitus- ja remondimaterjalid, meedia, internet ja kõikvõimalik muud teenused, mida vajad.

[Külaline]

Mul polnud kahjuks võimalik molutada. Olin pika päeva tööl raviasutuses. Nüüd siis lõpuks kodus ja molutan tunnike enne magama minekut diivanil ning joon melissiteed.

Molutamine on iseenesest kasulik, aga mina seda kunsti ei valda. Vabal päeval molutan ehk tunnike kaks, aga siis avastan ennast ikka midagi tegemast või planeerin järgmist päeva. Stress ja enese tagant sundimine on suuresti mu päeva osa. Vastasel juhul tunnen, et laisklen ja pole kellelegi kasulik. Tüüpiline eestlane ühesõnaga.

Miks peab kasulik olema?

Mind on nii kasvatatud ja sellest hoiakust on siiani raske lahti lasta. Tunnen ennast süüdi, kui paar tundi diivanil istun ja telefonis kolan. Kui telefoni asemel on raamat, siis ei tunne. Ega keegi mind tagant ei sunni selle "kasulik olemisega", ikka ma ise piitsutan ennast.

[Külaline]

John Maynard Keynesi arvestuste järgi peaksime me praeguseks ajaks läänemaailmas tänu arenenud tehnoloogiale hakkama saama 15 töötunniga nädalas.

Ilmselt saaksimegi, kui oleksime nõus rahulduma elustandardiga, mida tollal ette kujutati. Seda me aga ei taha kohe mitte.

Minu jaoks oleks 15 töötundi nädalas liiga palju. Ei suuda, ei taha, töölkäimine on elu raiskamine.

Mingi vaimne haigus? Mul on sõbranna, kes keeldub tööl käimast, vanus 50+. Millest sa elad?

[Külaline]

Hankigu teemaalgataja endale elu, get a life. Ma olen 51, kahe teismelise ja noore täiskasvanu vanem. Iga pâev käib virrvarr ja tohuvabohu vaheldumisi. Jah, maailm ei ole enam sama, mis siis kui lapsed sündisid. Jah, Ukrainas hukkub pommide all iga päev inimesi (aga ka teistes maailma sõjakolletes, muide!) Elu on kiiresti kallimaks läinud. Lähis-Idas valitseb segadus. Väljas on rämekülm talv ja küttarved kukuvad kaela.
Nii on. Mul on aga mu väike maailm - pere, millele kaks täiskasvanut tugisammasteks on ja elu mõnusaks teevad, värske ja hubane kodu ning hetkel ka võimalus mitte oma aega tööandjale müüa. Molutamiseks aega ei ole, lihtsalt homme on uus tore päev.

Nii vana inimene peaks tegelema lastelastega, mitte teismelistega. Õudne, mingit oma elu ei ole. Oma elu saabub, kui oled pensionil/võdistab õlgu/, liigesed haiged, pea hall ja mees läinud.

[Külaline]

Hankigu teemaalgataja endale elu, get a life. Ma olen 51, kahe teismelise ja noore täiskasvanu vanem. Iga pâev käib virrvarr ja tohuvabohu vaheldumisi. Jah, maailm ei ole enam sama, mis siis kui lapsed sündisid. Jah, Ukrainas hukkub pommide all iga päev inimesi (aga ka teistes maailma sõjakolletes, muide!) Elu on kiiresti kallimaks läinud. Lähis-Idas valitseb segadus. Väljas on rämekülm talv ja küttarved kukuvad kaela.
Nii on. Mul on aga mu väike maailm - pere, millele kaks täiskasvanut tugisammasteks on ja elu mõnusaks teevad, värske ja hubane kodu ning hetkel ka võimalus mitte oma aega tööandjale müüa. Molutamiseks aega ei ole, lihtsalt homme on uus tore päev.

Nii vana inimene peaks tegelema lastelastega, mitte teismelistega. Õudne, mingit oma elu ei ole. Oma elu saabub, kui oled pensionil/võdistab õlgu/, liigesed haiged, pea hall ja mees läinud.

Naise jaoks lapsed ongi ju “oma elu”.

[Külaline]

Mind on ka kasvatatud teadmisega, et kogu aeg peab midagi tegema. Üldiselt ongi ikka neid tegemisi mida vaja teha. Vanasõnagiütleb et mis täna tehtud see homme hooletu. Või tänasida toimetusi ära viska homse varna. Mu ema ütles ka et kas kõik on tehtud, et istud! Või siis on tuntud ütlemine,millegi tegemise kohta, et kas tõesti midagi targemat teha pole.
Minu mees aga otseselt ei moluta. Ta on telefonis ja telekas.
Tehtud midagi ikka ei saa. Ta peaks õigesti molutama. Igavlema. Või midagi tegema. Sest mida rohkem ta telefonis on, jääb mulle töid mida vaja teha ja ma ei saagi lahti tundest et asjad on tegemata.
Kolmas asi mida kogesin just. Laste molutamine. Nad tahavad olla ka nutiseadmes. Kui nutiseade keelata on järgmine küsimus - mis me teeme. Nad ei taha ka olla niisama ja igavleda sest see on igav. Ja siis mõtle neile tegevusi välja ja tegele nendega. Kuidas lapsi igavlema õpetada . Ilma nutisedmeta. Aju tahab ju mingit põnevust või meeldivat tegevust.