Tahad ju uut raamatut lugeda

[Külaline]

Loomulikult ei tea, mida elu toob. Siin just keegi kirjutas, et mees armus ära ja astus päevapealt minema ilusast kahe lapsega perekonna elust. Sa võid loota ja tahta mida tahes, elu ei toimu selle järgi, mida sina tahad ja mida sa kunagi enne mõtlesid. Mitte midagi pole võimalik aimata, ka nunnust redfläägideta mehest võib saada lapse sündides koletis.

Kui hoolukalt kaaslast valid, mitte ei taha ruttu ilusa popi poisiga kalleid pulmi ägeda kleidiga, siis on tõenäosus taoliseks loomastumiseks ikka päris väike. Shit happens vahel muidugi, aga suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad natikese läbimõtlemisega.

Ei ole eriti väike viimasel ajal. Mina tõin enda näite, me olime enne laste sündi pikalt koos, enne abiellumist olime kaua tuttavad. Mees oli väga tore, mingeid ohumärke ei olnud. Ja siis muutus täiesti üleöö teiseks inimeseks. Enne kui see juhtus oleksin võib-olla arvanud sinuga sama. Et mõtle ja kaalu, ära abiellu uisapäisa jne. Aga nii ei läinud. Ja on ka tuttavatel nii juhtunud. Tänapäeval pole perekond eriline väärtus, mida hinnataks. Kui leitakse uus, kes on juba sellepärast huvitavam, et ta on uus, siis jäetakse perekond üsna kergekäeliselt maha. Alguses ütles mees, et laste jaoks ei muutu midagi, et tema ju ei kao kuskile nende elust, siis tegelikkus oli midagi muud.

No ja seda ma ju räägingi, et suhtumine perekonda, suhtesse ja lahutusse on täiesti vale koha peale nihkunud ja sellest probleem algabki. Lahutus olevat samaväärne osa elust, kui sünd ja surm, võis siitsamast just lugeda ...

[Külaline]

Mina arvan, et see "uue raamatu huvi" ei päde üldiselt pereloomise kohta.
Väga noorena kohtamise faasis vb jaa. Aga enamus inimesi, kes ikka tahavad koos olla ja pere luua, ei mõtle nii, et oi ma nüüd tüdin sellest "raamatust" 5 aastaga ära.
Samas mõni inimene ongi tõesti loomuselt selline. Aga siis ei peaks ka lapsi tegema ja veelvähem abielluma, kui nii kiireöt ära tüdineb.
See oleks aus nii enda kui ka partneri vastu.

[Külaline]

Loomulikult ei tea, mida elu toob. Siin just keegi kirjutas, et mees armus ära ja astus päevapealt minema ilusast kahe lapsega perekonna elust. Sa võid loota ja tahta mida tahes, elu ei toimu selle järgi, mida sina tahad ja mida sa kunagi enne mõtlesid. Mitte midagi pole võimalik aimata, ka nunnust redfläägideta mehest võib saada lapse sündides koletis.

Kui hoolukalt kaaslast valid, mitte ei taha ruttu ilusa popi poisiga kalleid pulmi ägeda kleidiga, siis on tõenäosus taoliseks loomastumiseks ikka päris väike. Shit happens vahel muidugi, aga suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad natikese läbimõtlemisega.

Sa räägid, nagu oleks lahutus mingi traagika, milleks küll? Täisealised inimesed lähevad oma eluga eraldi edasi, lastele ollakse vanemad edasi. Ollakse üksi või leitakse keegi teine enda kõrvale, kõik on ju hästi. Lahkuminek on üks eluetappidest, nagu ka armumine või surm. Ütled, et suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad, aga sa ei saa aru, et paljud inimesed ei soovi seda ära hoida ning tunnevad end üksi palju õnnelikumalt kui kaksi.

Laste jaoks näiteks ongi traagika! Aga see ei ole sinu mõtteviisiga inimese jaoks oluline. Sulle ei tule see ilmselt pähegi, mida lapsed sellisel puhul tunnevad.

[Külaline]

Loomulikult ei tea, mida elu toob. Siin just keegi kirjutas, et mees armus ära ja astus päevapealt minema ilusast kahe lapsega perekonna elust. Sa võid loota ja tahta mida tahes, elu ei toimu selle järgi, mida sina tahad ja mida sa kunagi enne mõtlesid. Mitte midagi pole võimalik aimata, ka nunnust redfläägideta mehest võib saada lapse sündides koletis.

Kui hoolukalt kaaslast valid, mitte ei taha ruttu ilusa popi poisiga kalleid pulmi ägeda kleidiga, siis on tõenäosus taoliseks loomastumiseks ikka päris väike. Shit happens vahel muidugi, aga suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad natikese läbimõtlemisega.

Ei ole eriti väike viimasel ajal. Mina tõin enda näite, me olime enne laste sündi pikalt koos, enne abiellumist olime kaua tuttavad. Mees oli väga tore, mingeid ohumärke ei olnud. Ja siis muutus täiesti üleöö teiseks inimeseks. Enne kui see juhtus oleksin võib-olla arvanud sinuga sama. Et mõtle ja kaalu, ära abiellu uisapäisa jne. Aga nii ei läinud. Ja on ka tuttavatel nii juhtunud. Tänapäeval pole perekond eriline väärtus, mida hinnataks. Kui leitakse uus, kes on juba sellepärast huvitavam, et ta on uus, siis jäetakse perekond üsna kergekäeliselt maha. Alguses ütles mees, et laste jaoks ei muutu midagi, et tema ju ei kao kuskile nende elust, siis tegelikkus oli midagi muud.

Jah, eks ole ka selliseid juhtumeid nagu sinul. Ja selliseid olukordi ette näe. See, keda tsiteerid pidas ilmselgelt silmas neid inimesi, kes suhtuvad lahku minemisse pealiskaudselt. Nii, nagu see sinust eelkõneleja, kes ei näe lastega peres lahku minemises mingit traagikat.

[Külaline]

Kui hoolukalt kaaslast valid, mitte ei taha ruttu ilusa popi poisiga kalleid pulmi ägeda kleidiga, siis on tõenäosus taoliseks loomastumiseks ikka päris väike. Shit happens vahel muidugi, aga suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad natikese läbimõtlemisega.

Sa räägid, nagu oleks lahutus mingi traagika, milleks küll? Täisealised inimesed lähevad oma eluga eraldi edasi, lastele ollakse vanemad edasi. Ollakse üksi või leitakse keegi teine enda kõrvale, kõik on ju hästi. Lahkuminek on üks eluetappidest, nagu ka armumine või surm. Ütled, et suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad, aga sa ei saa aru, et paljud inimesed ei soovi seda ära hoida ning tunnevad end üksi palju õnnelikumalt kui kaksi.

Votvot, sellest mentaliteedist ma räägingi. Ma ei tea ainsatki last, kelle jaoks vanemate lahutus poleks traagika olnud. Aga sinusugused võtavad kätest ringis kinni ja kordavad õnne valemit - Mina! Mina! Lahutan, kui tunnen, et äkki on kuskil aas veel rohelisem! Kordate üksteisele, et laste jaoks on kõik okei ... tegelikult ei ole, aga selle koha peal paneme käed kõrvadele ja laulame kooris Lalalalala

Ma ei tea jällegi ühtki last, kelle jaoks oleks lahutus traagika olnud. Ju meil on teistsugune tutvusringkond, minu omas jätkavad lahutatud vanemad sõpradena ning on oma lastele koguaeg olemas.
Nii kibestunud inimene kui sina, on muidugi jube olla. Mingi isehakanud moraalijünger.

[Külaline]

Kui hoolukalt kaaslast valid, mitte ei taha ruttu ilusa popi poisiga kalleid pulmi ägeda kleidiga, siis on tõenäosus taoliseks loomastumiseks ikka päris väike. Shit happens vahel muidugi, aga suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad natikese läbimõtlemisega.

Sa räägid, nagu oleks lahutus mingi traagika, milleks küll? Täisealised inimesed lähevad oma eluga eraldi edasi, lastele ollakse vanemad edasi. Ollakse üksi või leitakse keegi teine enda kõrvale, kõik on ju hästi. Lahkuminek on üks eluetappidest, nagu ka armumine või surm. Ütled, et suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad, aga sa ei saa aru, et paljud inimesed ei soovi seda ära hoida ning tunnevad end üksi palju õnnelikumalt kui kaksi.

Votvot, sellest mentaliteedist ma räägingi. Ma ei tea ainsatki last, kelle jaoks vanemate lahutus poleks traagika olnud. Aga sinusugused võtavad kätest ringis kinni ja kordavad õnne valemit - Mina! Mina! Lahutan, kui tunnen, et äkki on kuskil aas veel rohelisem! Kordate üksteisele, et laste jaoks on kõik okei ... tegelikult ei ole, aga selle koha peal paneme käed kõrvadele ja laulame kooris Lalalalala

Nähtavasti jättis su mees su maha ja üldse ei imesta ka.

[Külaline]

Kui hoolukalt kaaslast valid, mitte ei taha ruttu ilusa popi poisiga kalleid pulmi ägeda kleidiga, siis on tõenäosus taoliseks loomastumiseks ikka päris väike. Shit happens vahel muidugi, aga suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad natikese läbimõtlemisega.

Sa räägid, nagu oleks lahutus mingi traagika, milleks küll? Täisealised inimesed lähevad oma eluga eraldi edasi, lastele ollakse vanemad edasi. Ollakse üksi või leitakse keegi teine enda kõrvale, kõik on ju hästi. Lahkuminek on üks eluetappidest, nagu ka armumine või surm. Ütled, et suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad, aga sa ei saa aru, et paljud inimesed ei soovi seda ära hoida ning tunnevad end üksi palju õnnelikumalt kui kaksi.
[/quote Lahutan, kui tunnen, et äkki on kuskil aas veel rohelisem! Kordate üksteisele, et laste jaoks on kõik okei ... tegelikult ei ole, aga selle koha peal paneme käed kõrvadele ja laulame kooris Lalalalala

Täiesti soe tädi.

[Külaline]

Mina arvan, et see "uue raamatu huvi" ei päde üldiselt pereloomise kohta.
Väga noorena kohtamise faasis vb jaa. Aga enamus inimesi, kes ikka tahavad koos olla ja pere luua, ei mõtle nii, et oi ma nüüd tüdin sellest "raamatust" 5 aastaga ära.
Samas mõni inimene ongi tõesti loomuselt selline. Aga siis ei peaks ka lapsi tegema ja veelvähem abielluma, kui nii kiireöt ära tüdineb.
See oleks aus nii enda kui ka partneri vastu.

Aga on ka selliseid paare, kes tutvuvad väga noorena - peaaegu lastena. Ja jäävadki kokku. Mul on tutvusringkonnas väga palju selliseid tuttavaid paare vanuses 50+. Mina ise nende seas. Ja vanemate inimeste seas on selliseid paare kohe päris palju. Ja kõik need suhted ei ole sugugi nii, et hambad ristis kannatatakse üksteist ära, vaid ollakse päriselt ka õnnelikud ja rahul.

P S Selle proua kommentaari, kes on miljonär, kellel on 300-ruudune maja, kes vahetab mehi ja kellel on hetkel 16 aastat noorem mees, kommentaari ei oota. Tema arvamust me juba teame.

[Külaline]

P S Selle proua kommentaari, kes on miljonär, kellel on 300-ruudune maja, kes vahetab mehi ja kellel on hetkel 16 aastat noorem mees, kommentaari ei oota. Tema arvamust me juba teame.

Mina küll ei tea.
Tema arvamust tahaks kuulda küll.

[Külaline]

P S Selle proua kommentaari, kes on miljonär, kellel on 300-ruudune maja, kes vahetab mehi ja kellel on hetkel 16 aastat noorem mees, kommentaari ei oota. Tema arvamust me juba teame.

Mina küll ei tea.
Tema arvamust tahaks kuulda küll.

Aga mine loe siit eestpoolt! Ta on terve selle teema oma heietusi ja elutarkusi täis kirjutanud.

[Külaline]

Mina arvan, et see "uue raamatu huvi" ei päde üldiselt pereloomise kohta.
Väga noorena kohtamise faasis vb jaa. Aga enamus inimesi, kes ikka tahavad koos olla ja pere luua, ei mõtle nii, et oi ma nüüd tüdin sellest "raamatust" 5 aastaga ära.
Samas mõni inimene ongi tõesti loomuselt selline. Aga siis ei peaks ka lapsi tegema ja veelvähem abielluma, kui nii kiireöt ära tüdineb.
See oleks aus nii enda kui ka partneri vastu.

Aga on ka selliseid paare, kes tutvuvad väga noorena - peaaegu lastena. Ja jäävadki kokku. Mul on tutvusringkonnas väga palju selliseid tuttavaid paare vanuses 50+. Mina ise nende seas. Ja vanemate inimeste seas on selliseid paare kohe päris palju. Ja kõik need suhted ei ole sugugi nii, et hambad ristis kannatatakse üksteist ära, vaid ollakse päriselt ka õnnelikud ja rahul.

P S Selle proua kommentaari, kes on miljonär, kellel on 300-ruudune maja, kes vahetab mehi ja kellel on hetkel 16 aastat noorem mees, kommentaari ei oota. Tema arvamust me juba teame.

Jaa kindlasti on.
Ma tegelikult tahtsin ka lisada seda, miks ma seda raamatu kõnekäändu ei poolda ja päris õigeks ei pea, ongi see, et inimene(olgu siis mees, naine või laps) võib olla pika aja jooksul erinevates eluetappides totaalselt erinev raamat.

[Külaline]

Ma ei tea jällegi ühtki last, kelle jaoks oleks lahutus traagika olnud. Ju meil on teistsugune tutvusringkond, minu omas jätkavad lahutatud vanemad sõpradena ning on oma lastele koguaeg olemas.
Nii kibestunud inimene kui sina, on muidugi jube olla. Mingi isehakanud moraalijünger.

Sinu lapsed hüppasid õnnest lakke?

Njaa! Olgu siis pealegi! Me oleme juba kõik aru saanud, et sul ongi kõik asjad teistmoodi kui teistel inimestel. Emme toob iga teatud perioodi tagant uue issi koju ja lapsed keksivad suurest õnnest!

[Külaline]

P S Selle proua kommentaari, kes on miljonär, kellel on 300-ruudune maja, kes vahetab mehi ja kellel on hetkel 16 aastat noorem mees, kommentaari ei oota. Tema arvamust me juba teame.

Mina küll ei tea.
Tema arvamust tahaks kuulda küll.

Sina ise ju oledki see proua! Enam ei mäleta, mida siia (ja teistesse teemadesse) oled kirjutanud?

[Külaline]

Loed seda ühte raamatut mingi 10 aastat järjest? Kelle jaoks on raamatukauplused, kui kõik oleksid sellised stagnandid nagu sina? Kodus on dvd peal Titanicu film ja vahid seda iga päev? Sellise paigalseisva elu peale pooks end vist üles, see on ilmselt päris hea piinamismeetod. Tundsin kunagi üht naist, kes sõi 20 aastat järjest ainult peenleiba ja sõi igal hommikul ainult herkuloputru.

Mis küll võib nii halvasti olla, et kõik käib närvidele, on ainult must või valge..
Korduv = mitu korda, ei tähenda kümme aastat järjest. Kahtlus on asjakohane, aga ei, Titanicut olen korra näinud ja rohkem pole vajadust, mäletan kõike piisavalt hästi. Siiski on sarju/filme, mida vaatan mõne aja pärast uuesti, kui väga meeldis ja emotsioon oli õige.

Kindlasti on inimesi, kes jäävad mingitesse lemmiktegevustesse kinni, aga see ei tarvitse midagi hälve olla. Täpselt nagu ei tarvitse hälve olla ka põhjendamatu tigedus. Kuigi pole välistatud.

Vastasin sellele: Uue raamatu järgi haaratakse siis, kui vanast vajalikku elamust ei saa, ehk siis midagi endale olulist jääb puudu.

Must-valgele väitele täiesti asjakohane vastus.

Sõltub kas räägid raamatutest....

[Külaline]

Sa räägid, nagu oleks lahutus mingi traagika, milleks küll? Täisealised inimesed lähevad oma eluga eraldi edasi, lastele ollakse vanemad edasi. Ollakse üksi või leitakse keegi teine enda kõrvale, kõik on ju hästi. Lahkuminek on üks eluetappidest, nagu ka armumine või surm. Ütled, et suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad, aga sa ei saa aru, et paljud inimesed ei soovi seda ära hoida ning tunnevad end üksi palju õnnelikumalt kui kaksi.

Votvot, sellest mentaliteedist ma räägingi. Ma ei tea ainsatki last, kelle jaoks vanemate lahutus poleks traagika olnud. Aga sinusugused võtavad kätest ringis kinni ja kordavad õnne valemit - Mina! Mina! Lahutan, kui tunnen, et äkki on kuskil aas veel rohelisem! Kordate üksteisele, et laste jaoks on kõik okei ... tegelikult ei ole, aga selle koha peal paneme käed kõrvadele ja laulame kooris Lalalalala

Ma ei tea jällegi ühtki last, kelle jaoks oleks lahutus traagika olnud. Ju meil on teistsugune tutvusringkond, minu omas jätkavad lahutatud vanemad sõpradena ning on oma lastele koguaeg olemas.
Nii kibestunud inimene kui sina, on muidugi jube olla. Mingi isehakanud moraalijünger.

Nii vahvad lahutatud kärgpered . Eks meil on erinev tutvuskond kindlasti. Minu omas on minimaalselt lahutusi (ja ära hakka nüüd, kuidas järelikult kõik kannatavad vägivaldset meest ja mida veel) ja suhted abikaasade vahel korras. Kindlasti on probleeme, aga need lahendatakse, kindlasti on kiusatusi, aga need elatakse üle.
Minus pole küll kuigivõrd kibestumust, küll aga kurbust, et üldine popp suund on just sihuke nagu sina esindad - oi, nii vahva, issi leiab uue toreda emme meile, nüüd on meil kaks emmet, mitte enam ainult üks, nii lahe!

[Külaline]

Sa räägid, nagu oleks lahutus mingi traagika, milleks küll? Täisealised inimesed lähevad oma eluga eraldi edasi, lastele ollakse vanemad edasi. Ollakse üksi või leitakse keegi teine enda kõrvale, kõik on ju hästi. Lahkuminek on üks eluetappidest, nagu ka armumine või surm. Ütled, et suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad, aga sa ei saa aru, et paljud inimesed ei soovi seda ära hoida ning tunnevad end üksi palju õnnelikumalt kui kaksi.

Votvot, sellest mentaliteedist ma räägingi. Ma ei tea ainsatki last, kelle jaoks vanemate lahutus poleks traagika olnud. Aga sinusugused võtavad kätest ringis kinni ja kordavad õnne valemit - Mina! Mina! Lahutan, kui tunnen, et äkki on kuskil aas veel rohelisem! Kordate üksteisele, et laste jaoks on kõik okei ... tegelikult ei ole, aga selle koha peal paneme käed kõrvadele ja laulame kooris Lalalalala

Nähtavasti jättis su mees su maha ja üldse ei imesta ka.

Nähtavasti? Millest seda siis näed? Valesti näed, igal juhul. Täitsa olemas on mees, juba ligi 30 aastat sama.

[Külaline]

P S Selle proua kommentaari, kes on miljonär, kellel on 300-ruudune maja, kes vahetab mehi ja kellel on hetkel 16 aastat noorem mees, kommentaari ei oota. Tema arvamust me juba teame.

Mina küll ei tea.
Tema arvamust tahaks kuulda küll.

Sina ise ju oledki see proua! Enam ei mäleta, mida siia (ja teistesse teemadesse) oled kirjutanud?

Ma ei ole see. Mina nii ei ilusti oska kirjutada, nagu temal see vàlja tuleb.

[Tigger]

Sa räägid, nagu oleks lahutus mingi traagika, milleks küll? Täisealised inimesed lähevad oma eluga eraldi edasi, lastele ollakse vanemad edasi. Ollakse üksi või leitakse keegi teine enda kõrvale, kõik on ju hästi. Lahkuminek on üks eluetappidest, nagu ka armumine või surm. Ütled, et suurem osa lahutustest oleks ikka ära hoitavad, aga sa ei saa aru, et paljud inimesed ei soovi seda ära hoida ning tunnevad end üksi palju õnnelikumalt kui kaksi.

Votvot, sellest mentaliteedist ma räägingi. Ma ei tea ainsatki last, kelle jaoks vanemate lahutus poleks traagika olnud. Aga sinusugused võtavad kätest ringis kinni ja kordavad õnne valemit - Mina! Mina! Lahutan, kui tunnen, et äkki on kuskil aas veel rohelisem! Kordate üksteisele, et laste jaoks on kõik okei ... tegelikult ei ole, aga selle koha peal paneme käed kõrvadele ja laulame kooris Lalalalala

Ma ei tea jällegi ühtki last, kelle jaoks oleks lahutus traagika olnud. Ju meil on teistsugune tutvusringkond, minu omas jätkavad lahutatud vanemad sõpradena ning on oma lastele koguaeg olemas.
Nii kibestunud inimene kui sina, on muidugi jube olla. Mingi isehakanud moraalijünger.

Nüüd sain tõega kurjaks. Õpetajana näen tihti, kuidas vanemate lahutus last muserdab. Tulemuseks õpiraskused, tahtmatus koolis käia, tohutu muutus käitumises.

[Külaline]

Nüüd sain tõega kurjaks. Õpetajana näen tihti, kuidas vanemate lahutus last muserdab. Tulemuseks õpiraskused, tahtmatus koolis käia, tohutu muutus käitumises.

Isegi kui käitumises kuidagi ei paista, siis ei tea iial, mis hinges toimub. Mõni saab täiskasvanuks ja alles siis räägib vanematele, mida lapsena lahutuse pärast läbi elas. Mina mäletan oma lapsepõlvest täpselt ühte hirmu - äkki vanema lahutavad, jään kellestki neist ilma. Kartsin seda iga kord kui mõni ütlemine oli või tundsin, et vanemad on tülis.

[Külaline]

Votvot, sellest mentaliteedist ma räägingi. Ma ei tea ainsatki last, kelle jaoks vanemate lahutus poleks traagika olnud. Aga sinusugused võtavad kätest ringis kinni ja kordavad õnne valemit - Mina! Mina! Lahutan, kui tunnen, et äkki on kuskil aas veel rohelisem! Kordate üksteisele, et laste jaoks on kõik okei ... tegelikult ei ole, aga selle koha peal paneme käed kõrvadele ja laulame kooris Lalalalala

Ma ei tea jällegi ühtki last, kelle jaoks oleks lahutus traagika olnud. Ju meil on teistsugune tutvusringkond, minu omas jätkavad lahutatud vanemad sõpradena ning on oma lastele koguaeg olemas.
Nii kibestunud inimene kui sina, on muidugi jube olla. Mingi isehakanud moraalijünger.

Nüüd sain tõega kurjaks. Õpetajana näen tihti, kuidas vanemate lahutus last muserdab. Tulemuseks õpiraskused, tahtmatus koolis käia, tohutu muutus käitumises.

Kõige kurvem ongi see, et too proua on ise oma laste kõrvalt mitu meest vahetanud. Ja siin foorumis on alati platsis mõnitamas ja halvustamas inimesi, kes elavad pikas kooselus ühe partneriga.

Minule, kes ma ka väga pikas abielus, ta ühes teemas ütles, et mu lapsed on kasvanud ilma armastuse ja hooleta perekonnas. Sellise järelduse tegi ta selle põhjal, et ütlesin, et minu lapsi ei hoidnud vanavanemad.

Tegelikult, ta ise ei saa arugi, mida ta on oma korduvate meestevahetamisega oma lastele põhjustanud.