Eesti lõputu inflatsioon

[Krissse]

Kokkuvõttes vaatab igaüks oma mätta otsast. Riigiametnik pole rahu nurina üle, et rahvas maksavad nende palga, peod ja lisapuhkused kinni, ettevõtja vaatab, miks nemad tõstavad pabereid ühelt laualt teisele, puhkavad ja pidutsevad ja mina rabagu seitse päeva nädalas, maaler vaatab, et ettevõtte omanik sõidab Porchega, hakkan ka omal käel teenust pakkuma, teen kolm nädalat tööd ja sõidan puhkusele.
Igaüks arvab, et tema on rohkem väärt, aga fakt on see, et oleme oma hinnatõusuga Euroopa absoluutses tipus. Sealt saab ainult alla tulla, aga kus suunas, on iseasi.

[Külaline]

Kokkuvõttes vaatab igaüks oma mätta otsast. Riigiametnik pole rahu nurina üle, et rahvas maksavad nende palga, peod ja lisapuhkused kinni, ettevõtja vaatab, miks nemad tõstavad pabereid ühelt laualt teisele, puhkavad ja pidutsevad ja mina rabagu seitse päeva nädalas, maaler vaatab, et ettevõtte omanik sõidab Porchega, hakkan ka omal käel teenust pakkuma, teen kolm nädalat tööd ja sõidan puhkusele.
Igaüks arvab, et tema on rohkem väärt, aga fakt on see, et oleme oma hinnatõusuga Euroopa absoluutses tipus. Sealt saab ainult alla tulla, aga kus suunas, on iseasi.

Su jutt on ikka riigiametnike vastu kreenis. Ja ei, mina ei ole riigiametnik, pole seda päevagi olnud. Mul on lihtsalt arenenud õiglusmeel ja võime pilti objektiivselt vaadata. Minu arust on selge tunnus inimese rumalusest, kui talle tundub, kõik, kellega ta otse kokku ei puutu, elavad lillelist elu (="tõstavad pabereid laualt lauale, pidutsevad ja puhkavad rahva raha eest") ning ei tee midagi kasulikku. Nii räägib lihttööline igast ülemusest ja kontoritöötajast, nii räägid sina riigiametnikust. Mine ja ole ise nende asemel, kes sinu arust midagi ei tee, ütlesin juba. Mine ja tee seda tänamatut KOVi töötaja tööd, keda iga sammu eest pekstakse (praegugi - miks te ei lükka lund, miks te öösel lükkate lund, miks te just minu maja eest lund viimasena lükkate, miks te mulle valli lükkate, miks te lund sinna platsile kogute, miks te kõnniteid enne autoteid ei lükka, miks te autoteid enne kõnniteid ei lükka ...), mine ja ole väike ametnik mõnes riigiametis, kes peab kibestunud inimesele selgitama, miks ta nende valesti täidetud dokumentidega oma soovi ei saa, mine ja ole natuke suurem ametnik mõnes riigiametis, kes peab teemast mitte muhvigi taipavale ning ainult haaravat pealkirja otsivale ajakirjanikule kahe lausega selgitama kõigi nende pikalt koosolekutel arutatud otsuste põhjuseid ja tagamaid. Sa aga ei lähe, sa oled nagu EKRE, kes on pigem igavesti opositsioonis ja tänitab, hea soe olla ja saab odavat populaarsust ning igas seltskonnas jutuhakatus olemas "oh need riigiametnikud on nii lollid".
Ja kordan - ma pole päevagi töötanud riigiametis, küll aga puutun ametnikega kokku tööalaselt ja pidevalt - ja nad on töötajad nagu igas teises ettevõttes, on nutikaid ja on vähem nutikaid, suurem osa on aga täielikud oma ala fanaatikud ja kõrge missioonitundega inimesed. Müts maha nende ametnike ees, kes ikka veel on seda tööd nõus tegema ja vastutust võtma st. otsuseid tegema.

[Külaline]

Kaubanduses ja toitlustuses on klienditeenindajate palk netos nii 1000.

Meil ka nii, kaupluste kett, enamus Tallinnas, mõned ka mujal. Põhipalk 900 + müügipreemia käibest, 200 -350, eriti rohkem ei ole tulnud, sest viimastel aastatel käibed väga ei tõuse. Hinda ka tõsta ei saa, siis kliendid ei osta. Jõulu vm preemiaid pole, kingitused küll.

[Krissse]

Kokkuvõttes vaatab igaüks oma mätta otsast. Riigiametnik pole rahu nurina üle, et rahvas maksavad nende palga, peod ja lisapuhkused kinni, ettevõtja vaatab, miks nemad tõstavad pabereid ühelt laualt teisele, puhkavad ja pidutsevad ja mina rabagu seitse päeva nädalas, maaler vaatab, et ettevõtte omanik sõidab Porchega, hakkan ka omal käel teenust pakkuma, teen kolm nädalat tööd ja sõidan puhkusele.
Igaüks arvab, et tema on rohkem väärt, aga fakt on see, et oleme oma hinnatõusuga Euroopa absoluutses tipus. Sealt saab ainult alla tulla, aga kus suunas, on iseasi.

Su jutt on ikka riigiametnike vastu kreenis. Ja ei, mina ei ole riigiametnik, pole seda päevagi olnud. Mul on lihtsalt arenenud õiglusmeel ja võime pilti objektiivselt vaadata. Minu arust on selge tunnus inimese rumalusest, kui talle tundub, kõik, kellega ta otse kokku ei puutu, elavad lillelist elu (="tõstavad pabereid laualt lauale, pidutsevad ja puhkavad rahva raha eest") ning ei tee midagi kasulikku. Nii räägib lihttööline igast ülemusest ja kontoritöötajast, nii räägid sina riigiametnikust. Mine ja ole ise nende asemel, kes sinu arust midagi ei tee, ütlesin juba. Mine ja tee seda tänamatut KOVi töötaja tööd, keda iga sammu eest pekstakse (praegugi - miks te ei lükka lund, miks te öösel lükkate lund, miks te just minu maja eest lund viimasena lükkate, miks te mulle valli lükkate, miks te lund sinna platsile kogute, miks te kõnniteid enne autoteid ei lükka, miks te autoteid enne kõnniteid ei lükka ...), mine ja ole väike ametnik mõnes riigiametis, kes peab kibestunud inimesele selgitama, miks ta nende valesti täidetud dokumentidega oma soovi ei saa, mine ja ole natuke suurem ametnik mõnes riigiametis, kes peab teemast mitte muhvigi taipavale ning ainult haaravat pealkirja otsivale ajakirjanikule kahe lausega selgitama kõigi nende pikalt koosolekutel arutatud otsuste põhjuseid ja tagamaid. Sa aga ei lähe, sa oled nagu EKRE, kes on pigem igavesti opositsioonis ja tänitab, hea soe olla ja saab odavat populaarsust ning igas seltskonnas jutuhakatus olemas "oh need riigiametnikud on nii lollid".
Ja kordan - ma pole päevagi töötanud riigiametis, küll aga puutun ametnikega kokku tööalaselt ja pidevalt - ja nad on töötajad nagu igas teises ettevõttes, on nutikaid ja on vähem nutikaid, suurem osa on aga täielikud oma ala fanaatikud ja kõrge missioonitundega inimesed. Müts maha nende ametnike ees, kes ikka veel on seda tööd nõus tegema ja vastutust võtma st. otsuseid tegema.

Ma ei ole kuskile kreenis, vaatangi mitme kandi pealt. Kindlasti pole ametnikel kerge, ma täitsa usun seda. Nende hulgas on kindlasti väga töökaid ja vähem töökaid. Mul endalgi on nii positiivseid, kui negatiivseid kogemusi. Aga pean mainima, et üleolevat suhtumist oli näiteks väga palju, kui olin osaline ühes detailplaneeringus, kiiret polnud kellegi. Ja ausalt öeldes, ega ametlikele kirjadele vastust naljalt ei saa. Aga see selleks. Täpselt sama lugu on ettevõtjatega, kes vaatab positiivselt, et maksavad makse, invensteerivad ja kes vaatab negatiivselt, et kaup ülehinnatud ja näe valmistajamaal palju odavam, nendegi hulgas igasuguseid inimesi, igasuguse tööeetikaga. Ehk siis nagu öeldud, sõltub mättast.

[Külaline]

Kokkuvõttes vaatab igaüks oma mätta otsast. Riigiametnik pole rahu nurina üle, et rahvas maksavad nende palga, peod ja lisapuhkused kinni, ettevõtja vaatab, miks nemad tõstavad pabereid ühelt laualt teisele, puhkavad ja pidutsevad ja mina rabagu seitse päeva nädalas, maaler vaatab, et ettevõtte omanik sõidab Porchega, hakkan ka omal käel teenust pakkuma, teen kolm nädalat tööd ja sõidan puhkusele.
Igaüks arvab, et tema on rohkem väärt, aga fakt on see, et oleme oma hinnatõusuga Euroopa absoluutses tipus. Sealt saab ainult alla tulla, aga kus suunas, on iseasi.

Su jutt on ikka riigiametnike vastu kreenis. Ja ei, mina ei ole riigiametnik, pole seda päevagi olnud. Mul on lihtsalt arenenud õiglusmeel ja võime pilti objektiivselt vaadata. Minu arust on selge tunnus inimese rumalusest, kui talle tundub, kõik, kellega ta otse kokku ei puutu, elavad lillelist elu (="tõstavad pabereid laualt lauale, pidutsevad ja puhkavad rahva raha eest") ning ei tee midagi kasulikku. Nii räägib lihttööline igast ülemusest ja kontoritöötajast, nii räägid sina riigiametnikust. Mine ja ole ise nende asemel, kes sinu arust midagi ei tee, ütlesin juba. Mine ja tee seda tänamatut KOVi töötaja tööd, keda iga sammu eest pekstakse (praegugi - miks te ei lükka lund, miks te öösel lükkate lund, miks te just minu maja eest lund viimasena lükkate, miks te mulle valli lükkate, miks te lund sinna platsile kogute, miks te kõnniteid enne autoteid ei lükka, miks te autoteid enne kõnniteid ei lükka ...), mine ja ole väike ametnik mõnes riigiametis, kes peab kibestunud inimesele selgitama, miks ta nende valesti täidetud dokumentidega oma soovi ei saa, mine ja ole natuke suurem ametnik mõnes riigiametis, kes peab teemast mitte muhvigi taipavale ning ainult haaravat pealkirja otsivale ajakirjanikule kahe lausega selgitama kõigi nende pikalt koosolekutel arutatud otsuste põhjuseid ja tagamaid. Sa aga ei lähe, sa oled nagu EKRE, kes on pigem igavesti opositsioonis ja tänitab, hea soe olla ja saab odavat populaarsust ning igas seltskonnas jutuhakatus olemas "oh need riigiametnikud on nii lollid".
Ja kordan - ma pole päevagi töötanud riigiametis, küll aga puutun ametnikega kokku tööalaselt ja pidevalt - ja nad on töötajad nagu igas teises ettevõttes, on nutikaid ja on vähem nutikaid, suurem osa on aga täielikud oma ala fanaatikud ja kõrge missioonitundega inimesed. Müts maha nende ametnike ees, kes ikka veel on seda tööd nõus tegema ja vastutust võtma st. otsuseid tegema.

Seda ma usun, jutt lillelisest igapäevatööst on kellegi pettekujutelm. Kui nüüd mõtlema hakata, mis päriselt võib meelitada inimese riigiametisse/kovi tööle, siis pluss võrreldes erafirmadega on teatud stabiilsus: töökoht on sageli stabiilsem ja püsivam, riigiamet või kov ei lähe päevapealt pankrotti/ei pane uksi kinni. Isegi, kui koondatakse, siis suure tõenäosusega makstakse korralikult ettenähtud hüvitised. Ainult osa eraettevõtteid (kaua tegeutsenud, tuntud) suudab mõjuda kõiges selles sama turvalisena. Peale selle võib mõjutada näiteks, kuidas suhtutakse lapsega hoolduslehele jäämisse (kui suhtumine on rahulik, on see lapsevanematele pluss), kas saab teha osaajaga tööd (jälle võib väga tänuväärne olla väiksema lapse/suurema perega inimestele), või ei saa teha kaugtööd, kuidas vaadatakse töö kõrvalt õppimisele jne.

Samas, ei kujuta hästi ette inimest, kes läheks riigiametnikuna tööle, sest peod on vinged või siis lahkuks töölt, kuna peod olid liiga tagashoidlikud. Tähendab, suure tõenäosega juhtu midagi kohutavat, kui istutakse koos tagasihoidlikumal moel (või jäetakse hoopis pidamata).

[Külaline]

Ma olen suhelnud paljude vihaste eestlastega, kes on vihased meie süsteemi peale, et lihttöö eest makstakse vähe ja elu on raske isegi palju tööd tehes. Et mõnes teises riigis on ka lihtööd tehes võimalik paremini elada. Raba palju tahes, ikka oled vaene.

[Külaline]

Samas, ei kujuta hästi ette inimest, kes läheks riigiametnikuna tööle, sest peod on vinged või siis lahkuks töölt, kuna peod olid liiga tagashoidlikud. Tähendab, suure tõenäosega juhtu midagi kohutavat, kui istutakse koos tagasihoidlikumal moel (või jäetakse hoopis pidamata).

Mitte peo vinguses pole asi, vaid olulisuse tundes, mida annab töötajale see, kui ettevõte talle tähelepanu pöörab, tema rõõmustamise nimel pingutab ja on nõus kulusid kandma. Ja teine aspekt on neil üritustel alati meie-tunne, mida tekitavad ühisüritused. See on ääretult oluline osa kollektiivi tekitamisest. Väikeses ettevõttes, kus kõik neli töötajat on nagunii hommikust õhtuni koos, on see roll vähe oluline, seal on vaja just rohkem seda teadmist, et omanik on nõus pidusöögi välja tegema ja midagi toredat töötajate nimel ette võtma. Suures ettevõttes aga on just see koht hästi oluline, et inimesed, kes muidu ehk erinevates Eesti otstes asuvad ning suhtlevad ainult e-maili ja telefoni teel, nüüd kokku saavad ja end koos hästi tunda saavad.

[Külaline]

Ma ei ole kuskile kreenis, vaatangi mitme kandi pealt. Kindlasti pole ametnikel kerge, ma täitsa usun seda. Nende hulgas on kindlasti väga töökaid ja vähem töökaid. Mul endalgi on nii positiivseid, kui negatiivseid kogemusi. Aga pean mainima, et üleolevat suhtumist oli näiteks väga palju, kui olin osaline ühes detailplaneeringus, kiiret polnud kellegi. Ja ausalt öeldes, ega ametlikele kirjadele vastust naljalt ei saa. Aga see selleks. Täpselt sama lugu on ettevõtjatega, kes vaatab positiivselt, et maksavad makse, invensteerivad ja kes vaatab negatiivselt, et kaup ülehinnatud ja näe valmistajamaal palju odavam, nendegi hulgas igasuguseid inimesi, igasuguse tööeetikaga. Ehk siis nagu öeldud, sõltub mättast.

Mitte mättast ei sõltu, vaid sellest, kas eeldatakse ümbritsevatest positiivset või negatiivset, kas nähakse kaasinimesi partnerite või vaenlastena. See omakorda sõltub igaühe enda elus saadud varasematest kogemustest, aga veel enam lihtsalt tahtmisest/tahtmatusest. Lihtsam, kuid tegelikult mitte kuhugi viiv, on kõik ümbritsev defineerida rumala ning ründavana. Keerulisem ja tulemuslikum on kõigist kõigepealt head tahet eeldada.

[Krissse]

Ma ei ole kuskile kreenis, vaatangi mitme kandi pealt. Kindlasti pole ametnikel kerge, ma täitsa usun seda. Nende hulgas on kindlasti väga töökaid ja vähem töökaid. Mul endalgi on nii positiivseid, kui negatiivseid kogemusi. Aga pean mainima, et üleolevat suhtumist oli näiteks väga palju, kui olin osaline ühes detailplaneeringus, kiiret polnud kellegi. Ja ausalt öeldes, ega ametlikele kirjadele vastust naljalt ei saa. Aga see selleks. Täpselt sama lugu on ettevõtjatega, kes vaatab positiivselt, et maksavad makse, invensteerivad ja kes vaatab negatiivselt, et kaup ülehinnatud ja näe valmistajamaal palju odavam, nendegi hulgas igasuguseid inimesi, igasuguse tööeetikaga. Ehk siis nagu öeldud, sõltub mättast.

Mitte mättast ei sõltu, vaid sellest, kas eeldatakse ümbritsevatest positiivset või negatiivset, kas nähakse kaasinimesi partnerite või vaenlastena. See omakorda sõltub igaühe enda elus saadud varasematest kogemustest, aga veel enam lihtsalt tahtmisest/tahtmatusest. Lihtsam, kuid tegelikult mitte kuhugi viiv, on kõik ümbritsev defineerida rumala ning ründavana. Keerulisem ja tulemuslikum on kõigist kõigepealt head tahet eeldada.

See on küll tõesti õige, sõltubki kogemusest. Kui kogemused on sattunud valdavalt positiivsed, näiteks koostöös sotsiaalala töötajatega, siis ongi üldmulje väga positiivne. Kui oled sattunud tarbetuid pabereid nikerdama, kuulama juhiseid asjadele, millest rääkija mitte midagi ei tea, tunnistama ametniku tingimusteta ülemuslikku vaadet, omadki teistsuguseid kogemusi. Minu kogemused pole väga positiivsed ja võiksin pika nimekirja siia tuua asjadest, mis võiksid olla teisiti. Aga, kui mätas ei meeldi, üteme siis, et see sõltub kogemustest. Õigus on kõigi koos oma kogemustega.

[Külaline]

Samas, ei kujuta hästi ette inimest, kes läheks riigiametnikuna tööle, sest peod on vinged või siis lahkuks töölt, kuna peod olid liiga tagashoidlikud. Tähendab, suure tõenäosega juhtu midagi kohutavat, kui istutakse koos tagasihoidlikumal moel (või jäetakse hoopis pidamata).

Mitte peo vinguses pole asi, vaid olulisuse tundes, mida annab töötajale see, kui ettevõte talle tähelepanu pöörab, tema rõõmustamise nimel pingutab ja on nõus kulusid kandma. Ja teine aspekt on neil üritustel alati meie-tunne, mida tekitavad ühisüritused. See on ääretult oluline osa kollektiivi tekitamisest. Väikeses ettevõttes, kus kõik neli töötajat on nagunii hommikust õhtuni koos, on see roll vähe oluline, seal on vaja just rohkem seda teadmist, et omanik on nõus pidusöögi välja tegema ja midagi toredat töötajate nimel ette võtma. Suures ettevõttes aga on just see koht hästi oluline, et inimesed, kes muidu ehk erinevates Eesti otstes asuvad ning suhtlevad ainult e-maili ja telefoni teel, nüüd kokku saavad ja end koos hästi tunda saavad.

Kindlasti on see tore tunne, aga vahe ongi selles, mida siin juba mainitud, et eraettevõte maksab oma taskust selle kinni, täie teadmisega, vastavalt tekitatud kasumile ja võimalustele. Riigiasutused ja ettevõtted kulutavad meie kõigi raha ja meie arvamust ei küsita. Riigikontroll aruandest saame mingi ülevaate. Mõnikord saame ka teada, et see ja teine valesti vallandatud on saanud suured kompensatsioonid. Olen alati mõelnud, et huvitav, kuidas siis riigisutustesse nii viletsad juristid satuvad. Kogu aeg ju räägitakse, et peab olema kõrgem palk, et võistelda eraettevõtetega tööturul.

[Külaline]

Mina ikka olen imestanud kuidas riigi rahaga toimetajad mitte kunagi mitte millegi eest vastutama ei pea. Väga äärmisel juhul on mõni teisele samaväärsele kohale ringi paigutatud.

[Külaline]

Juba hakkab see netikasiinode maksuvabastuse teema ära vajuma, sit.ta kah need mõned miljonid.

[Külaline]

Kindlasti on see tore tunne, aga vahe ongi selles, mida siin juba mainitud, et eraettevõte maksab oma taskust selle kinni, täie teadmisega, vastavalt tekitatud kasumile ja võimalustele. Riigiasutused ja ettevõtted kulutavad meie kõigi raha ja meie arvamust ei küsita. Riigikontroll aruandest saame mingi ülevaate. Mõnikord saame ka teada, et see ja teine valesti vallandatud on saanud suured kompensatsioonid. Olen alati mõelnud, et huvitav, kuidas siis riigisutustesse nii viletsad juristid satuvad. Kogu aeg ju räägitakse, et peab olema kõrgem palk, et võistelda eraettevõtetega tööturul.

Kuidas sa seda ette kujutaks, et arvamust küsitaks? Igal aastal septembrikuus referendum "Kas riigitöötajad tohivad saada jõulupeo/tulemustasu/jõulupreemia?" Arvad, et kunagi oleks vastus jaatav? Ja kui ei ole võimalik sellist küsimust valijalt küsida, siis oleks see sinu arust piisav põhjendus riigitöötajate peost ja/või preemiast ilma jätmiseks? Äraspidine loogika.
Seda, kas on vajalik ja võimalik midagi maksta või korraldada ja millises mahus, seda otsustavadki riigiasutuste juhid. Nagu näha, vahel mõni teeb ka valearvestusi ning lastakse lahti. Kuid rahvas kisaks ju absoluutselt kõigi pidude või premeerimiste peale, ka kõige mõistlikumate.

[Külaline]

Juba hakkab see netikasiinode maksuvabastuse teema ära vajuma, sit.ta kah need mõned miljonid.

Aga milline tulemus sind rahuldaks? Vigu juhtub ju alati ja kõigil, kas pole? Milline lahendus riigile miljonid tagasi tooks, kas korraldame avaliku hukkamise Raekoja platsil, filmime üles ja müüme Netflixile, saab osa rahast tagasi?
Tegelikult pole ju selge, millised on lahenduse võimalused. Küllap juristid töötavad selle nimel, et kahju oleks minimaalne.

[Külaline]

Seda on juba selgitatud, et see olnud mingi juhuslik viga või näpukas. Selgelt sihilik tegevus.

Aga milline tulemus sind rahuldaks?

Mind rahuldaks selline lahendus- seadust muuta või parandada, nii et kasiinod peavad maksma. Ja neile, kes selle jama kokku kirjutasid, soojadelt poliitilistelt kohtadelt kinga ilma võimaluseta tagasi pöörduda. Kogu aeg on mingid samad joped pumba juures ja kogu aeg uudistes mingid nende korraldatud suured ja kulukad jamad. Aga mitte kunagi keegi ei vastuta, see on krt teab mis, aga mitte normaalne demokraatlik riik.

[Külaline]

Seda on juba selgitatud, et see olnud mingi juhuslik viga või näpukas. Selgelt sihilik tegevus.

Selgitatud? Kes selgitas ja kus? Mina pole küll midagi sellist kohanud. Võib olla Objektiivis ilmus?

[Külaline]

Aga milline tulemus sind rahuldaks? Vigu juhtub ju alati ja kõigil, kas pole?

Eks uuri mis tulemuse erafirmades sellised "näpukad" annavad.

[Külaline]

Aga milline tulemus sind rahuldaks? Vigu juhtub ju alati ja kõigil, kas pole?

Eks uuri mis tulemuse erafirmades sellised "näpukad" annavad.

Uurida pole mul vaja midagi, just erafirma kogemuste pealt küsingi, et milline lahendus sind rahuldaks. Erafirmas lahendataks probleemi ennast kõigepealt, minimeeritaks kahju. Seejärel vaadataks üle, kas on põhjust kedagi süüdistada või mitte. Sina sooviksid vist vastupidist protsessi, kõigepealt hukkamine, kui see tehtud, siis vaatame kas midagi päästa annab? Erafirmas sõltuks ikka väga oluliselt, kes ja miks selle vea tegi. Kui on olemuselt selgelt kogemata viga ja töötaja ise muidu hinnatud, siis jääks preemiast ilma, palk järgmisel aastal ei tõuse ja sellega asi lõppeks. Kui on muidu ka etteheiteid töötajale või tuvastatav pahatahtlikkus, siis muidugi aidaa või kohtuasi. Ja küsin jälle, kas sinu arust riigiettevõttes peaks kuidagi teisiti käituma? Ahhaa, et "see on meie kõigi raha ja mina kui maksumaksja ..."? Sina kui maksumaksja võiksidki aru saada, et Rahandusministeeriumis toimub ilmselt praegu väga tõsine juurdlus ja protsesside parandus, et selliseid asju enam ei juhtuks. Sina ei saa siin kuidagi osaleda, kuigi oled maksumaksja. Kui leitakse, et keegi oli süüdi, siis lastakse ta lahti. Kui leitakse, et tehti kogemata viga, siis ei lasta.

[Külaline]

Seda on juba selgitatud, et see olnud mingi juhuslik viga või näpukas. Selgelt sihilik tegevus.

Selgitatud? Kes selgitas ja kus? Mina pole küll midagi sellist kohanud. Võib olla Objektiivis ilmus?

Ajalehest Postimees: "Siin pole mingit segadust. See on täiesti teadlikult tehtud asi." (Aivar Kokk, Isamaa)

[Külaline]

Seda on juba selgitatud, et see olnud mingi juhuslik viga või näpukas. Selgelt sihilik tegevus.

Selgitatud? Kes selgitas ja kus? Mina pole küll midagi sellist kohanud. Võib olla Objektiivis ilmus?

Ajalehest Postimees: "Siin pole mingit segadust. See on täiesti teadlikult tehtud asi." (Aivar Kokk, Isamaa)

No ongi, meie Objektiiv 2.