Lähen külla oma ema ja ta elukaaslase juurde. Elukaaslane on 75a ja põeb mingit kõhuhäda(ei hakka täpsemalt selgitama). Fakt on see, et vaatamata operatsioonile 3 kuud tagasi, ei ole asjad paremuse poole liikunud ja ta on väga kõhnaks jäänud ja suht mannetu. Päris voodihaige veel õnneks pole ja mingit vähi diagnoosi ka pole. Ei saadagi aru, mis täpselt on.
Nüüd küsimus. Ema tundub rääkides selline, et varsti on elukaaslasel minek. Kas me peaksime olema külastades pigem optimistlikud või võtma hoiaku, et varsti on minek? Loogiline, et mingite naljajuttudega me sinna ei lähe, aga samas nagu kurvakujurüütlid ka olla ei tahaks. Mis olek võtta?
See, et olge tavalised, ei sobi mulle, sest olengi väga naljatlev ja rõõmsameelne alati kui külla lähen. Kas nüüd peaksin olema tõsine? Äkki see jätab jälle mulje, et olen võlts ju.
Nii raske.
Väga haige vanainimesega suhtlemine?
-
Külaline
Küsi ema elukaaslase käest ise, kuidas ta end tunneb, kuidas ravi kulgeb ja mida ta ise asjast arvab. Suhtle inimese endaga ja otse, räägi temaga, vaata, mis meeleolus ta on, tunne huvi. Lähed ju mõlemale külla.
Sa ei pea ometi vaid ema jutust lähtuma.
Sa ei pea ometi vaid ema jutust lähtuma.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist