Jõulud ja tülid mis olnud

[Külaline]

Tülisid ja lahkarvamusi tuleb ette. Mõned on aga nii suured tülid, et neid ei lahendata, et lepita vaid eemaldutakse.
Kuidas jõulude aegu lahendada neid eemaldumisi ja ignoreerimisi. Kui pereliikmed kes kõik sulle kallid on läinud omavahel nii tülli,et jõule koos pidada ei saa. Kui mõnest ütlemisest või teost on saanud viimne piiski eemaldumiseks või üleastumiseks taluvuse piirist. .
Kas jõulude aegu peaks üksteist taluma vähemalt, kui armastada ei suuda.

[Külaline]

Sellise pereidülli puhul ei ole jõuludel või mittejõuludel mingit tähtsust.

[Külaline]

kui inimesed ei suuda omavahel normaalselt suhelda, siis milleks see jõulupull? ja nendega, kellega ei taha, ei peagi üldse suhtlema, mingit jõulujama ma sinna otsa ei keevitaks.

[Külaline]

Mõnikord polegi mingit tüli. Lihtsalt ei talu mingi onu Endli jauramist. Ja onu Endel ei talu minu "peenutsemist". Miks peaks hakkama jõulude ajal koos istuma, kui muul ajal seda ei tehta?

[Külaline]

Vana aja toredast pööripäeva pühast on saanud mingi moraalse puhtuse püha, sunnimehanism, kus ühiskond dikteerib sulle, mida sa pead tegema või mida sa ei tohi teha. Võtab kohe oigama!

[Külaline]

Mõnikord polegi mingit tüli. Lihtsalt ei talu mingi onu Endli jauramist. Ja onu Endel ei talu minu "peenutsemist". Miks peaks hakkama jõulude ajal koos istuma, kui muul ajal seda ei tehta?

Ma olen täna teatud põhjustel üksi. Alguses tundus natuke nagu kurb see asi, aga praegu kirjutab mulle sõbranna muljeid oma suguvõsa jõululauast. Algatuseks ütles üks vanatädi talle, et oled see aasta palju rasva vist söönud ja sealt siis kõik edasi. Paljud seal tegelikult olla ei taha, aga nii on olnud ja nii jääb. Siis mõtlesin, et üksi on täitsa hea. Sisustan õhtut täpselt nii, nagu ise tahan, ei pea kellegagi arvestama ega kuidagi pinges olema.

[Külaline]

Mõnikord polegi mingit tüli. Lihtsalt ei talu mingi onu Endli jauramist. Ja onu Endel ei talu minu "peenutsemist". Miks peaks hakkama jõulude ajal koos istuma, kui muul ajal seda ei tehta?

Ma olen täna teatud põhjustel üksi. Alguses tundus natuke nagu kurb see asi, aga praegu kirjutab mulle sõbranna muljeid oma suguvõsa jõululauast. Algatuseks ütles üks vanatädi talle, et oled see aasta palju rasva vist söönud ja sealt siis kõik edasi. Paljud seal tegelikult olla ei taha, aga nii on olnud ja nii jääb. Siis mõtlesin, et üksi on täitsa hea. Sisustan õhtut täpselt nii, nagu ise tahan, ei pea kellegagi arvestama ega kuidagi pinges olema.

Isegi WC-s saab käia ilma, et keegi põiepõletikus süüdistaks

[Külaline]

Tülisid ja lahkarvamusi tuleb ette. Mõned on aga nii suured tülid, et neid ei lahendata, et lepita vaid eemaldutakse.
Kuidas jõulude aegu lahendada neid eemaldumisi ja ignoreerimisi. Kui pereliikmed kes kõik sulle kallid on läinud omavahel nii tülli,et jõule koos pidada ei saa. Kui mõnest ütlemisest või teost on saanud viimne piiski eemaldumiseks või üleastumiseks taluvuse piirist. .
Kas jõulude aegu peaks üksteist taluma vähemalt, kui armastada ei suuda.

Miks peaksid just jõuluajal olema koos inimesed, kes üksteist ei kannata? Millest selline soov?
Ole ikka nendega, kellega sul on hea ja soe olla.

[Külaline]

Tülisid ja lahkarvamusi tuleb ette. Mõned on aga nii suured tülid, et neid ei lahendata, et lepita vaid eemaldutakse.
Kuidas jõulude aegu lahendada neid eemaldumisi ja ignoreerimisi. Kui pereliikmed kes kõik sulle kallid on läinud omavahel nii tülli,et jõule koos pidada ei saa. Kui mõnest ütlemisest või teost on saanud viimne piiski eemaldumiseks või üleastumiseks taluvuse piirist. .
Kas jõulude aegu peaks üksteist taluma vähemalt, kui armastada ei suuda.

Miks peaksid just jõuluajal olema koos inimesed, kes üksteist ei kannata? Millest selline soov?
Ole ikka nendega, kellega sul on hea ja soe olla.

Sellepärast ongi jõulude ajal need kõige suuremad peretülid ja politsei väljakutsed - koos on inimesed, kes üksteist ei kannata!

[Külaline]

Tülisid ja lahkarvamusi tuleb ette. Mõned on aga nii suured tülid, et neid ei lahendata, et lepita vaid eemaldutakse.
Kuidas jõulude aegu lahendada neid eemaldumisi ja ignoreerimisi. Kui pereliikmed kes kõik sulle kallid on läinud omavahel nii tülli,et jõule koos pidada ei saa. Kui mõnest ütlemisest või teost on saanud viimne piiski eemaldumiseks või üleastumiseks taluvuse piirist. .
Kas jõulude aegu peaks üksteist taluma vähemalt, kui armastada ei suuda.

Miks peaksid just jõuluajal olema koos inimesed, kes üksteist ei kannata? Millest selline soov?
Ole ikka nendega, kellega sul on hea ja soe olla.

Jõuludele omistakste rahu ja andestamist, suuremeelsust ja armastust.
Nt on võimalus kus tüli oli kahe inimese vahel. Nt minu ja mu lapse. Laps ei tule jõuluks koju.
Või on tüli kahe lapse vahel. Üks neist ei tule jõuluks koju, sest seal on temaga tülis olev õde. Aga ema tahaks veeta jõule koos oma lastega ikka ja tal oleks mõlemaga vea ja soe olla. Ainult neil pole üksteisega seda.
Täiskasvanud peaks käituma täiskasvanulikult ja olema viisakad üksteise suhtes? Või tähtsustama oma tundeid rohkem, st kui seal on õde siis ta ei tule? Emale on ju mõlemad lapsed kallid. Kas ema peab austama oma laste tundeid, olla tülis. Või lapsed peaks austama oma rma tundeid, kes ootab mõlemaid,seda et pere oleks jõulud koos?

[Külaline]

Tülisid ja lahkarvamusi tuleb ette. Mõned on aga nii suured tülid, et neid ei lahendata, et lepita vaid eemaldutakse.
Kuidas jõulude aegu lahendada neid eemaldumisi ja ignoreerimisi. Kui pereliikmed kes kõik sulle kallid on läinud omavahel nii tülli,et jõule koos pidada ei saa. Kui mõnest ütlemisest või teost on saanud viimne piiski eemaldumiseks või üleastumiseks taluvuse piirist. .
Kas jõulude aegu peaks üksteist taluma vähemalt, kui armastada ei suuda.

Miks peaksid just jõuluajal olema koos inimesed, kes üksteist ei kannata? Millest selline soov?
Ole ikka nendega, kellega sul on hea ja soe olla.

Jõuludele omistakste rahu ja andestamist, suuremeelsust ja armastust.
Nt on võimalus kus tüli oli kahe inimese vahel. Nt minu ja mu lapse. Laps ei tule jõuluks koju.
Või on tüli kahe lapse vahel. Üks neist ei tule jõuluks koju, sest seal on temaga tülis olev õde. Aga ema tahaks veeta jõule koos oma lastega ikka ja tal oleks mõlemaga vea ja soe olla. Ainult neil pole üksteisega seda.
Täiskasvanud peaks käituma täiskasvanulikult ja olema viisakad üksteise suhtes? Või tähtsustama oma tundeid rohkem, st kui seal on õde siis ta ei tule? Emale on ju mõlemad lapsed kallid. Kas ema peab austama oma laste tundeid, olla tülis. Või lapsed peaks austama oma rma tundeid, kes ootab mõlemaid,seda et pere oleks jõulud koos?

see ema on isekuse musternäide. andestamine ei ole mingi ema rõõmuks tehtav operatsioon. seda kas on või ei ole. ema võiks jõule ajal oma lastele hingamisruumi anda ja enne/pärast jõule kingitused ja lilled võtta ja tütardele külla minna. kui suhted korras ja inimesed üksteisele meeldivad, tuleksid tütred ilmselt ise ka ema vaatama.

[Külaline]

Kuidas jõulude aegu lahendada neid eemaldumisi ja ignoreerimisi.
Kas jõulude aegu peaks üksteist taluma vähemalt, kui armastada ei suuda.

Arvan, et kui inimesed on tülis, siis ainult jõulude pärast ei pea kokku saama ja uusi võimalikke tülisid tekitama ja teiste tuju rikkuma. Palju parem, kui tülitsemiseks põhjuse leidnud või tühjast solvunud inimesed hoiavad omaette. Kui pole teada, kas nad tulevad koosviibimisele või ei, siis tekib juba eelnevalt ärevus sisse ja kergendus saabub alles siis, kui on näha, et neid pole kohal.

[kana]

mina tahtsin öelda, et olen vanas põlves tülide teemal väga ettevaatlikuks muutunud. nagu teemaalgata ütles - tülisid tuleb ikka ette. nojah, vahest tuleb tõesti. aga inimese küpsust, intelligentsust ja ettenägemisvõimet näitab see, kuidas ta need tülid lahendab. kõige lihtsam on uksi paugutades laiali joosta ja teisega "mittekunagienamrääkida". nojah, eks tegin minagi vahel nii. ja mis välja tuli? pärast leppima minna on kohutavalt raske. oleks kohe tark olnud ja tüli mõne naljaga ära lõpetanud, poleks edasist jama olnud. nüüd lepin kohe ära inimestega, kes mulle olulised on ja kellega ma terve elu riius olla ei kavatse.

[Külaline]

Räägitakse et viha või vihkamine kahjustab iseennast. Kas te usute et nii on? Kas vihane või vihata saab ilma erilist viha tundmata ka? Muidu küll see jutt et see on endhävituslik tunne ja seepärast peab andestama, enda pärast. Aga kas hoopis andestamine pole enesehävituslik tunne?

[Külaline]

Räägitakse et viha või vihkamine kahjustab iseennast. Kas te usute et nii on? Kas vihane või vihata saab ilma erilist viha tundmata ka? Muidu küll see jutt et see on endhävituslik tunne ja seepärast peab andestama, enda pärast. Aga kas hoopis andestamine pole enesehävituslik tunne?

selline intensiivne ja aktiivne vihkamine võib tõepoolest väsitav olla. aga kui sa lihtsalt ei suhtle inimesega, sest see ei paku sulle midagi, siis see ei tule enamasti meeldegi.

[Külaline]

Räägitakse et viha või vihkamine kahjustab iseennast. Kas te usute et nii on? Kas vihane või vihata saab ilma erilist viha tundmata ka? Muidu küll see jutt et see on endhävituslik tunne ja seepärast peab andestama, enda pärast. Aga kas hoopis andestamine pole enesehävituslik tunne?

Andestamine ei tähenda, et jätkad samamoodi. Andestamine ei tähenda, et selle inimesega edasi suhtlema pead. Andestama pead ka endale, et sellise inimesega üleüldse valmis olid suhtlema, kuigi nägid, et see kahjustab sind ennast.

[Külaline]

Räägitakse et viha või vihkamine kahjustab iseennast. Kas te usute et nii on? Kas vihane või vihata saab ilma erilist viha tundmata ka? Muidu küll see jutt et see on endhävituslik tunne ja seepärast peab andestama, enda pärast. Aga kas hoopis andestamine pole enesehävituslik tunne?

Mina usun, et viha tõesti sööb seestpoolt ennast.
Kui aus olla, siis mina päris ei vihka kedagi. Isege neid, kes halvasti käitunud on minuga.
Ma küll võin vihata konkreetsed tekkinud olukorda ja käitumist aga inimest ennast ma vihata ei oska.

Mul eks(lapse isa) kunagi lahku minnes ütles, et ta vihkab mind elu lõpuni. Tundub, et nii see ka on, sest isegi ainult lapse teemadel kirjutades ei suuda ta adekvaatseks jääda. Kurb, viha on nii tugev emotsioon, et see tõesti hävitab ka inimese enda ja tekitab kibestumist üleüldiselt elu üle.

[Külaline]

Räägitakse et viha või vihkamine kahjustab iseennast. Kas te usute et nii on? Kas vihane või vihata saab ilma erilist viha tundmata ka? Muidu küll see jutt et see on endhävituslik tunne ja seepärast peab andestama, enda pärast. Aga kas hoopis andestamine pole enesehävituslik tunne?

Andestamine ei tähenda, et jätkad samamoodi. Andestamine ei tähenda, et selle inimesega edasi suhtlema pead. Andestama pead ka endale, et sellise inimesega üleüldse valmis olid suhtlema, kuigi nägid, et see kahjustab sind ennast.

Andestamine aitab oma eluga edasi minna. Andestamine ei tähenda, et unustad, vaid andestamisega on lihtsam eluga edasi minna.

[Külaline]

Räägitakse et viha või vihkamine kahjustab iseennast. Kas te usute et nii on? Kas vihane või vihata saab ilma erilist viha tundmata ka? Muidu küll see jutt et see on endhävituslik tunne ja seepärast peab andestama, enda pärast. Aga kas hoopis andestamine pole enesehävituslik tunne?

Mina usun, et viha tõesti sööb seestpoolt ennast.
Kui aus olla, siis mina päris ei vihka kedagi. Isege neid, kes halvasti käitunud on minuga.
Ma küll võin vihata konkreetsed tekkinud olukorda ja käitumist aga inimest ennast ma vihata ei oska.

Mul eks(lapse isa) kunagi lahku minnes ütles, et ta vihkab mind elu lõpuni. Tundub, et nii see ka on, sest isegi ainult lapse teemadel kirjutades ei suuda ta adekvaatseks jääda. Kurb, viha on nii tugev emotsioon, et see tõesti hävitab ka inimese enda ja tekitab kibestumist üleüldiselt elu üle.

Mõni inimene ongi selline, et paneb kõik ümbritsevad oigama ja viha tundma, aga ainult nemad ise õitsevad, olgu või laibarivi järel. Nagu selles komöödia sarjas Hyacinth Bucket.

[Külaline]

Räägitakse et viha või vihkamine kahjustab iseennast. Kas te usute et nii on? Kas vihane või vihata saab ilma erilist viha tundmata ka? Muidu küll see jutt et see on endhävituslik tunne ja seepärast peab andestama, enda pärast. Aga kas hoopis andestamine pole enesehävituslik tunne?

Mina usun, et viha tõesti sööb seestpoolt ennast.
Kui aus olla, siis mina päris ei vihka kedagi. Isege neid, kes halvasti käitunud on minuga.
Ma küll võin vihata konkreetsed tekkinud olukorda ja käitumist aga inimest ennast ma vihata ei oska.

Mul eks(lapse isa) kunagi lahku minnes ütles, et ta vihkab mind elu lõpuni. Tundub, et nii see ka on, sest isegi ainult lapse teemadel kirjutades ei suuda ta adekvaatseks jääda. Kurb, viha on nii tugev emotsioon, et see tõesti hävitab ka inimese enda ja tekitab kibestumist üleüldiselt elu üle.

Mõni inimene ongi selline, et paneb kõik ümbritsevad oigama ja viha tundma, aga ainult nemad ise õitsevad, olgu või laibarivi järel. Nagu selles komöödia sarjas Hyacinth Bucket.

Pole sellele Hyacinthile midagi andestada ka, lihtsalt ebameeldiv inimene. Andestamisest on tehtud klišee isegi juhuks, kui midagi pole andestada.