Mis nõu te annaks inimesele, kes tahab midagi, aga midagi selle heaks ise ei tee

[Külaline]

Mul on vend, kes läks ühest naisest lahku ja nüüd on täiesti apaatne. Tiksub kuidagi, tööl ikka käib. Aga kuskil ei käi, midagi ei tee. Ja muudkui halab, et tal ju pole kedagi ega midagi, naine jättis ka maha. Samas maha jättis see naine ta sellepärast, et ta joob. Käitus selle naisega väga halvasti, ausalt öeldes, see naine andis korduvalt andeks ja siis sai villand. Ma ütlen vennale, et jäta joomine maha, siis on sul täitsa reaalne võimalus naine tagasi saada, tal pole mitte kedagi uut. Aga vend ei liiguta lillegi, ootab aina, et äkki ikka naine helistab. No helistab või mitte, ta laseks ju jälle varsti jalga, kui vend pole üldse muutunud.

[Külaline]

Ma ei anna talle nõu. Ma annan sulle. Jäta oma vend rahule. Las ta ise saab selgusele, mis ta tahab. Jah, võimalik, et ei saagi ja jääbki jooma. Aga ega muud teed ka pole. Ta peab ise taipama, kus on tema elu probleemid ning ise abi küsima, kui tal vaja on. Lasteaiakasvatajana tema kõrval elamist õpetades ei saavuta sa mitte midagi ja mõne inimtüübi puhul saavutad lausa vastupidise.

[Külaline]

Eks ta nii on, et ega mina midagi teha ei saa, aga lihtsalt tundub kuidagi kurb, et inimene mängib kõik võimalused, mis tal on, lihtsalt maha. Mina ei joo, aga mina pole leidnud head kaaslast, kes minust hooliks ja kellesse mina oleks armunud. Temal on selline naine olemas, aga ise teeb kõik, et sellest midagi välja ei tuleks. Samamoodi on ta ise maha mänginud kõik muudki võimalused, mis elus on tulnud. Minul pole neid võimalusi ette tulnudki, kuigi oskaks neid palju paremini hinnata.

[Külaline]

Sa ei saa teise inimese elu muuta, kui ta ise seda tõsiselt ei taha. Nii kahju, aga nii on. Räägi ja räägi, kui tundub, et sellest võiks kasu olla, midagi muud sa teha ei saagi.

[Tolmukübe]

Seal ei olegi midagi teha, mõned tahavad ainult vinguda, midagi teha ei taha. Kuidas on, kui ta laps oli, kas vanemad tegid ette-taha kõik ära? Siis on nii harjunud, et ise pingutama ei pea, ootab, et olukord ise laheneks. Neid on palju, kes saada tahavad, aga vaeva näha ei taha. Ja kui pole, siis haletsevad ennast. Suure tõenäosusega su vend midagi tegema ei hakka. Nii on. Vbl juhtub ime, ja midagi toimub, võid ju mingi aeg rääkida. Vbl on depressioon, et midagi teha ei taha, aga siis ta peaks tahtma arsti juurde minna, muidu see depressioon vist ise ära ei lähe. Et ta peab nii või teisiti ise end liigutama hakkama. Kui ei liiguta, siis tiksub ja viriseb edasi. Mõnele meeldibki ennast haletseda.

[Külaline]

Kui vana ta on?

[Külaline]

Eks ta nii on, et ega mina midagi teha ei saa, aga lihtsalt tundub kuidagi kurb, et inimene mängib kõik võimalused, mis tal on, lihtsalt maha. Mina ei joo, aga mina pole leidnud head kaaslast, kes minust hooliks ja kellesse mina oleks armunud. Temal on selline naine olemas, aga ise teeb kõik, et sellest midagi välja ei tuleks. Samamoodi on ta ise maha mänginud kõik muudki võimalused, mis elus on tulnud. Minul pole neid võimalusi ette tulnudki, kuigi oskaks neid palju paremini hinnata.

Tal on vaja vaimset teraapiat. Kingi talle psühholoog.

[Külaline]

Eks ta nii on, et ega mina midagi teha ei saa, aga lihtsalt tundub kuidagi kurb, et inimene mängib kõik võimalused, mis tal on, lihtsalt maha. Mina ei joo, aga mina pole leidnud head kaaslast, kes minust hooliks ja kellesse mina oleks armunud. Temal on selline naine olemas, aga ise teeb kõik, et sellest midagi välja ei tuleks. Samamoodi on ta ise maha mänginud kõik muudki võimalused, mis elus on tulnud. Minul pole neid võimalusi ette tulnudki, kuigi oskaks neid palju paremini hinnata.

Et sa oled nn, vanatüdruk või? Oleneb muidugi, kui vana sa oled. Vend on joodik ja sul pole kaaslast olnudki. Mis teie lapsepõlves juhtus?

[Külaline]

Ma ei anna talle nõu. Ma annan sulle. Jäta oma vend rahule. Las ta ise saab selgusele, mis ta tahab. Jah, võimalik, et ei saagi ja jääbki jooma. Aga ega muud teed ka pole. Ta peab ise taipama, kus on tema elu probleemid ning ise abi küsima, kui tal vaja on. Lasteaiakasvatajana tema kõrval elamist õpetades ei saavuta sa mitte midagi ja mõne inimtüübi puhul saavutad lausa vastupidise.

See on kuldaväärt nõu. Mul ema jõi. Midagi ei aidanud. Lõhkusin vaid ennast ja oma peret liigse hoolimisega. Aastaid. 10 vast kokku.

[Külaline]

Mul on sõbrannal sama mure oma täiskasvanud pojaga. Tööl käib. Palga joob maha. Kui palk otsas juua ei saa. Ei saa süüagi. Ema siis vahel annab, aga teades et joob sellegi maha. Ainus mis veel pinnal hoiab, on töökohustus. Päeval tööl, õhtul joob.
Kui vennast ja vanematest saab end veel kuidagi lahti tõmmata, siis kas seda saab ka lapsest?
Mida tema peaks tegema?

[Tolmukübe]

Peaks endas iseseisvust kasvatama, mõtlema, et enam pole (tema) laps, vaid täiskasvanu, oma elu peal, nüüd peakski laskma sel pojal oma elu elada. Elab, kuidas elab, ega kõrvalt mingi rääkimine ei aita. Võib ju proovida rääkida, aga juba minu elatanud sugulane ütles, et rääkimine ei aita. Joodikut parandab ainult haud, vbl peaks sõbranna seda mõtet korrutama hakkama, et see nö lõplikult kohale jõuaks ja et ta aru saaks, et teha pole midagi. Kurb, aga tõsi. Alkoholism on haigus, nagu muudki haigused, kui on pojal gripp, ega see sõbranna jutust vms üle ei lähe. Kah haigus. Alkoholismi puhul pidid mingid tabletid aitama, eks neid ole ka erinevaid, kui üks ei aita, siis aitab ehk teine. Aga kui poeg ise ravile ei lähe (sõbranna võib rääkida, et mine), siis polegi midagi teha. Asi on nii, nagu on, ja (tavaliselt) seda muuta ei saa. Kui poeg hakkab usklikuks, siis võib näiteks joomise maha jätta.

[Külaline]

Ma ei viitsiks alkohoolikuga suhelda ega tema muresid kuulata.
Ja luua illusioone, et eks teda tagasi tahab, no milleks!
Ise jätsin ka mehe alkoholi tõttu maha. Nüüd ta väidetavalt ei joo enam, aga elus ei taha teda enam tagasi, sest ta on nii palju mulle haiget teinud elu jooksul ja ise ühtki oma viga ei tunnista, ainult teised on pahad ja ei mõista.

[Külaline]

Ma ei viitsiks alkohoolikuga suhelda ega tema muresid kuulata.

Aga sa ei ole olnud olukorras, kus joodikuks on sinu poeg, ema või vend. Siis sa loodad ja aitad viimase hingetõmbeni.

[Külaline]

Ma ei viitsiks alkohoolikuga suhelda ega tema muresid kuulata.

Aga sa ei ole olnud olukorras, kus joodikuks on sinu poeg, ema või vend. Siis sa loodad ja aitad viimase hingetõmbeni.

Oma poeg oleks kasvõi narkomaan, ikka loodaks ....

[Külaline]

Tal on vaja professionaalset abi, mitte sugulaste lohutust ja hoolimist. Psühholoogid aitaksid tal näha elu väärtust ka ilma naiseta.

[Külaline]

Mul on vend, kes läks ühest naisest lahku ja nüüd on täiesti apaatne. Tiksub kuidagi, tööl ikka käib. Aga kuskil ei käi, midagi ei tee. Ja muudkui halab, et tal ju pole kedagi ega midagi, naine jättis ka maha. Samas maha jättis see naine ta sellepärast, et ta joob. Käitus selle naisega väga halvasti, ausalt öeldes, see naine andis korduvalt andeks ja siis sai villand. Ma ütlen vennale, et jäta joomine maha, siis on sul täitsa reaalne võimalus naine tagasi saada, tal pole mitte kedagi uut. Aga vend ei liiguta lillegi, ootab aina, et äkki ikka naine helistab. No helistab või mitte, ta laseks ju jälle varsti jalga, kui vend pole üldse muutunud.

Kas ta on üldse nõu küsinud? Kui ei, siis on see lihtsalt kõrval näägutamine, mingit vastuvõtuvalmidust teisel osapoolel ju pole. Eks ta ise otsustab, mis siis elus kallim oli, naine või pudel.

[Külaline]

Kas ta on üldse nõu küsinud? Kui ei, siis on see lihtsalt kõrval näägutamine, mingit vastuvõtuvalmidust teisel osapoolel ju pole. Eks ta ise otsustab, mis siis elus kallim oli, naine või pudel.

Ta halab pidevalt, et näe, kuidas läks halvasti, kuidas naine jalutas miinema, mis küll valesti läks. Ja kogu aeg uurib minult selle naise kohta, et kas tal on kedagi uut vms, ütleb mulle, et mine räägi selle naisega, sest käin temaga mingil määral läbi. Pidevalt loodab, et naine tuleb tagasi. Aga seni kuni ta ise midagi ei muuda, joob edasi, seda ju ei juhtu. Ja mina ei soovitaks oma venda kellelegi naisele, sest kahjuks on nii, et ta mõnikord on proovinud joomisest hoiduda, selle naisega on proovinud mitu korda koos olla, ta on lubanud maha jätta, Aga kaine peaga on ta tige, konfliktne, närviline. Ega isegi temaga väga suhelda ei taha ausalt öeldes. Aga häirib, et kas inimene tõesti ise aru ei saa, mis viltu on. Mis mõttes küsib kogu aeg, et mis küll viltu läks, mina ju armastan teda.

[Külaline]

Kas ta on üldse nõu küsinud? Kui ei, siis on see lihtsalt kõrval näägutamine, mingit vastuvõtuvalmidust teisel osapoolel ju pole. Eks ta ise otsustab, mis siis elus kallim oli, naine või pudel.

Ta halab pidevalt, et näe, kuidas läks halvasti, kuidas naine jalutas miinema, mis küll valesti läks. Ja kogu aeg uurib minult selle naise kohta, et kas tal on kedagi uut vms, ütleb mulle, et mine räägi selle naisega, sest käin temaga mingil määral läbi. Pidevalt loodab, et naine tuleb tagasi. Aga seni kuni ta ise midagi ei muuda, joob edasi, seda ju ei juhtu. Ja mina ei soovitaks oma venda kellelegi naisele, sest kahjuks on nii, et ta mõnikord on proovinud joomisest hoiduda, selle naisega on proovinud mitu korda koos olla, ta on lubanud maha jätta, Aga kaine peaga on ta tige, konfliktne, närviline. Ega isegi temaga väga suhelda ei taha ausalt öeldes. Aga häirib, et kas inimene tõesti ise aru ei saa, mis viltu on. Mis mõttes küsib kogu aeg, et mis küll viltu läks, mina ju armastan teda.

Siis räägidki tõtt, Nii nagu meile. Las otsib uue naise. Tegelikult talle sobikski rohkem selline joodiknaine. See oleks talle truu ja hea kaaslane eluteel.

[Külaline]

Aga kas sa oled vennale öelnud, mis põhjused sinu meelest tema probleemid on tekitanud?

Üllatavalt sageli me peame teisi inimesi hiromantideks, eeldame, et küll nad teavad, mida me sisimas mõtleme. Aga tegelikult ei pruugi teada. Seega, proovi talle selgelt, rahulikult ja hästi lihtsate sõnadega edasi anda oma nägemus asjast: et ta naine jättis ta maha, kuna ta joob, lisaks on tema enda käitumine ebameeldiv, teised inimesed lasevad ta juurest sedasi jalga.

Ja kui oled veendunud, et see info on tõepoolest temale nüüd selgelt edastatud (mitte lastud aimata või vihjatud vms), siis eemaldu. Oled teinud sellega kõik, mis sinu võimuses. Nüüd on pall tema käes ja ise teab, kas/mis edasi teeb.

[Külaline]

Kas ta on üldse nõu küsinud? Kui ei, siis on see lihtsalt kõrval näägutamine, mingit vastuvõtuvalmidust teisel osapoolel ju pole. Eks ta ise otsustab, mis siis elus kallim oli, naine või pudel.

Ta halab pidevalt, et näe, kuidas läks halvasti, kuidas naine jalutas miinema, mis küll valesti läks. Ja kogu aeg uurib minult selle naise kohta, et kas tal on kedagi uut vms, ütleb mulle, et mine räägi selle naisega, sest käin temaga mingil määral läbi. Pidevalt loodab, et naine tuleb tagasi. Aga seni kuni ta ise midagi ei muuda, joob edasi, seda ju ei juhtu. Ja mina ei soovitaks oma venda kellelegi naisele, sest kahjuks on nii, et ta mõnikord on proovinud joomisest hoiduda, selle naisega on proovinud mitu korda koos olla, ta on lubanud maha jätta, Aga kaine peaga on ta tige, konfliktne, närviline. Ega isegi temaga väga suhelda ei taha ausalt öeldes. Aga häirib, et kas inimene tõesti ise aru ei saa, mis viltu on. Mis mõttes küsib kogu aeg, et mis küll viltu läks, mina ju armastan teda.

Ta ajab segi tahtmise ja armastamise. Ta tahab seda naist, jah. Ja mõtleb umbes siis,et et kui tema tahab - siis ongi ju isenesestmõistetv ju, et naine on tema jaoks olemas, temaga koos. Aga kui naine temaga on, siis ei viitsi ta naisega kenasti käitudagi. Sest ta ei saa arugi, miks see oluline on. Kui naine minema jalutab, siis on ta sellest muidugi häiritud: kuidas siis nii - mina tahan seda naist, aga tema võttis kätte ja jalutas minema? Ei, see asi küll õige pole! Nüüd joon, sest mis see siis olgu, kuidas elu tegi mulle nii? Aga ehk võtab naine ikka mõistuse pähe. Või räägib keegi teine (näit. õde), et ta tagasi tuleks. Ja siis on korras jälle.

Mees ei oska olukorda näha naise vaatepunktist. Ta peaks küsima nii: kui mina oleks naine, kas ma tahaks endale suhet, kus on partneri joomine või/ja konfliktne ja tige käitumine minuga? (Vastus oleks ilmselt: "Unustage ära - miks ma peaks sellist kooselu tahtma? Idikaks peate mind või? " ) Nii et tegelikult, teemaalgataja, sa peaksid oma venna nii kaugele saama, et ta hakkaks olukorda naise vaatepunktist vaatama. Muidugi - kerge öelda, raske teha. Mõni on väga jäik, ei lase endale midagi sellist rääkida, vihastab veel sõnumitooja peale ka.

Püüda aga naist nö. ära rääkida, et endine olukord taastada - mõttetus. Sinu asemel ütleks vennale lihtsalt, et see ei lahendaks mitte midagi - heal juhul saaks järjekorde kokku-lahku käimise. Null mõtet. Või siis ütlekski naisele avatult: "Eksmees soovis, et ma sinuga räägiks, et sa tagasi läheks - kuidas tundub?" ja pärast võib siis vennale öelda: "Rääkisin" (linnuke kirjas). Igal juhul, et sina hakkad nüüd naba paigast pingutama, et see naine talle koju kätte tuua (et nad saaks jälle lahku minna) - milleks?