Kas alati peab midagi saama?

[Külaline]

Ma kingin teisele oma armastust. Ma ei osta teiselt selle teoga armastust enda vastu.

Kui 99% inimestest enda poolt teisele kingitud armastusele tema armastust vastu ei ootaks või eeldaks, siis poleks olemas mingeid pereprobleeme, petmisi, armukadedust. Mõtle sellele. Loomulikult eeldad sa, et kui sina teed talle süüa, oled tema vastu hea, siis mingil moel on tema sinu vastu samuti hea. Kui ei ole, tuleb tüli, seejärel draama ja seejärel lahkuminek.

Ei noh, armastust saab pakkuda siiski inimene, kes ennast ise armastada oskab. Sel juhul pole vaja midagi teiselt välja norida. Kui teine tuimalt vastu võtab selle armastuse, jääb vähekski, siis loomulikult ei suhelda rohkem. Milleks piina valmistada emmale - kummale? Ja mis tüli? Milleks see veel vajalik on? Mis draama? Draama korraldab see, kes sellest armastusepakkumisest ilma jääb? Loogiline oleks.

Su armastuse kontseptsioon juba eos ju seob andmise ja vastu andmise. Mis see "tuim vastu võtmine" siis muud on. Vaja on, et armastuse andmisele teine pool "õigesti" reageeriks, ehk siis midagi vastu annaks - seda, mida andja soovinud on. Kui arvab õigesti ära, jätkub suhe. Kui ei arvanud, pakub valet asja või ei paku üldse midagi, suhet ei tule. Kui suhe juba on olemas, aga midagi muutub ja ühel päeval üks enam vastu ei anna, siis tulebki tüli ja lahutus (oh, ära aja seda ideaalset juttu, kuidas siis minnakse lihtsalt lahku - päriselus enamik pole nii külma kõhuga, kõigepealt on ikka solvumine ja tüli ja siis lahkuminek).

[Külaline]

Kui 99% inimestest enda poolt teisele kingitud armastusele tema armastust vastu ei ootaks või eeldaks, siis poleks olemas mingeid pereprobleeme, petmisi, armukadedust. Mõtle sellele. Loomulikult eeldad sa, et kui sina teed talle süüa, oled tema vastu hea, siis mingil moel on tema sinu vastu samuti hea. Kui ei ole, tuleb tüli, seejärel draama ja seejärel lahkuminek.

Ei noh, armastust saab pakkuda siiski inimene, kes ennast ise armastada oskab. Sel juhul pole vaja midagi teiselt välja norida. Kui teine tuimalt vastu võtab selle armastuse, jääb vähekski, siis loomulikult ei suhelda rohkem. Milleks piina valmistada emmale - kummale? Ja mis tüli? Milleks see veel vajalik on? Mis draama? Draama korraldab see, kes sellest armastusepakkumisest ilma jääb? Loogiline oleks.

Su armastuse kontseptsioon juba eos ju seob andmise ja vastu andmise. Mis see "tuim vastu võtmine" siis muud on. Vaja on, et armastuse andmisele teine pool "õigesti" reageeriks, ehk siis midagi vastu annaks - seda, mida andja soovinud on. Kui arvab õigesti ära, jätkub suhe. Kui ei arvanud, pakub valet asja või ei paku üldse midagi, suhet ei tule. Kui suhe juba on olemas, aga midagi muutub ja ühel päeval üks enam vastu ei anna, siis tulebki tüli ja lahutus (oh, ära aja seda ideaalset juttu, kuidas siis minnakse lihtsalt lahku - päriselus enamik pole nii külma kõhuga, kõigepealt on ikka solvumine ja tüli ja siis lahkuminek).

Jah, sul õigus, nii see on.
Eks mu jutt oli suures osas üldises plaanis, a la annad kodutule süüa, aga sõbraks teda ei taha.
Kooselus olles, kui oled ainult andja rollis, närbud lihtsalt ära ja võiks aru saada, et see ei ole sulle sobiv partner, võtad vastu otsuse mitte temaga koos olla, mingit tüli üles kiskuda küll vaja ei lähe.
Üldiselt, kui olete tähele pannud, mehed, kel on mitmeid naisi, need naised muutuvad välimuselt, näost pikapeale sarnasteks. Kas siis närtsinuks, kuivanuks, teatud spetsiifika tuleb näkku, kui mees ei ole andja. Rõõm on kadunud.

[Külaline]

Üldiselt, kui olete tähele pannud, mehed, kel on mitmeid naisi, need naised muutuvad välimuselt, näost pikapeale sarnasteks. Kas siis närtsinuks, kuivanuks, teatud spetsiifika tuleb näkku, kui mees ei ole andja. Rõõm on kadunud.

Mina küll seda märganud ei ole, et naised ühte nägu läheks - et segases suhtes inimesed aga rõõmu kaotavad, selles pole ometi midagi imelikku?

[Külaline]

Üldiselt, kui olete tähele pannud, mehed, kel on mitmeid naisi, need naised muutuvad välimuselt, näost pikapeale sarnasteks. Kas siis närtsinuks, kuivanuks, teatud spetsiifika tuleb näkku, kui mees ei ole andja. Rõõm on kadunud.

Mina küll seda märganud ei ole, et naised ühte nägu läheks - et segases suhtes inimesed aga rõõmu kaotavad, selles pole ometi midagi imelikku?

Postitus on kustutatud

Nartsunaisi pole olemas mujal kui sinu haiges peas.

[Külaline]

näiteks depressioonik ei pese end, ei söö, ei käi tööl et raha tuleks ja süüa/arved makstud saaks, siis see on haigus ehk kõrvalekalle, inimene toimib kahju pärast.

Ei ole nii. Depressioonik saab väga otseselt kasu. Ta ei taha ja ei tee enam asju, mida ta teha ei taha, ei jaksa. Keegi teine peab teda ülal (nt sugulane või riik) ja see on suur kasu, tema saab iseendale pühenduda.

Alati ei taheta midagi saada, mõnikord on eesmärk lahti saada, depressioon on suurepärane ettekääne, et paljudest ebameeldivatest asjadest ja inimeste nõuetest lahti saada.

[Külaline]

näiteks depressioonik ei pese end, ei söö, ei käi tööl et raha tuleks ja süüa/arved makstud saaks, siis see on haigus ehk kõrvalekalle, inimene toimib kahju pärast.

Ei ole nii. Depressioonik saab väga otseselt kasu. Ta ei taha ja ei tee enam asju, mida ta teha ei taha, ei jaksa. Keegi teine peab teda ülal (nt sugulane või riik) ja see on suur kasu, tema saab iseendale pühenduda.

Alati ei taheta midagi saada, mõnikord on eesmärk lahti saada, depressioon on suurepärane ettekääne, et paljudest ebameeldivatest asjadest ja inimeste nõuetest lahti saada.

Jajah, suhtume ikka depressiooni kui ettekäändesse, kasusaamisesse jms lolli veel. Depressioon on haigus, ükski depressioonik pole seda endale valinud. No petistest ma ei räägi, neist, kes seda teesklevad, see on omaette teema.

[Külaline]

Ei ole nii. Depressioonik saab väga otseselt kasu. Ta ei taha ja ei tee enam asju, mida ta teha ei taha, ei jaksa. Keegi teine peab teda ülal (nt sugulane või riik) ja see on suur kasu, tema saab iseendale pühenduda.

Alati ei taheta midagi saada, mõnikord on eesmärk lahti saada, depressioon on suurepärane ettekääne, et paljudest ebameeldivatest asjadest ja inimeste nõuetest lahti saada.

Jajah, suhtume ikka depressiooni kui ettekäändesse, kasusaamisesse jms lolli veel. Depressioon on haigus, ükski depressioonik pole seda endale valinud. No petistest ma ei räägi, neist, kes seda teesklevad, see on omaette teema.

depressioon on täpselt samasugune haigus nagu alkoholism, aga joodikutesse nii mõistvalt ei suhtuta.

[Külaline]

Alati ei taheta midagi saada, mõnikord on eesmärk lahti saada, depressioon on suurepärane ettekääne, et paljudest ebameeldivatest asjadest ja inimeste nõuetest lahti saada.

Jajah, suhtume ikka depressiooni kui ettekäändesse, kasusaamisesse jms lolli veel. Depressioon on haigus, ükski depressioonik pole seda endale valinud. No petistest ma ei räägi, neist, kes seda teesklevad, see on omaette teema.

depressioon on täpselt samasugune haigus nagu alkoholism, aga joodikutesse nii mõistvalt ei suhtuta.

Mõneti õige märkus. Mina siiski näen ka erinevust - mingi piirini on alkoholism ikkagi valik, inimese enda valitud põgenemisviis. Kuna ma ise olen olnud nii alkohoolik kui ka depressioonis, siis sarnast paralleeli depressioonis olija kohta ma tõmmata ei oska, see pole ikka kohe ühelgi moel inimese teadlik valik.

[Külaline]

näiteks depressioonik ei pese end, ei söö, ei käi tööl et raha tuleks ja süüa/arved makstud saaks, siis see on haigus ehk kõrvalekalle, inimene toimib kahju pärast.

Ei ole nii. Depressioonik saab väga otseselt kasu. Ta ei taha ja ei tee enam asju, mida ta teha ei taha, ei jaksa. Keegi teine peab teda ülal (nt sugulane või riik) ja see on suur kasu, tema saab iseendale pühenduda.

Öeldakse, et depressiooniku tähelepanu on keskendunud ainult iseendale, teiste muresid ta ei näe ega kuule, ainult oma naba, ainult temal on raske.

[Külaline]

näiteks depressioonik ei pese end, ei söö, ei käi tööl et raha tuleks ja süüa/arved makstud saaks, siis see on haigus ehk kõrvalekalle, inimene toimib kahju pärast.

Ei ole nii. Depressioonik saab väga otseselt kasu. Ta ei taha ja ei tee enam asju, mida ta teha ei taha, ei jaksa. Keegi teine peab teda ülal (nt sugulane või riik) ja see on suur kasu, tema saab iseendale pühenduda.

Öeldakse, et depressiooniku tähelepanu on keskendunud ainult iseendale, teiste muresid ta ei näe ega kuule, ainult oma naba, ainult temal on raske.

No kui sa oled sügaval augus, kust on eluliselt oluline välja saada, kas sa mõtled sellele, et naabrinaise laps on haige või vend jäi töötuks? Loogiline, et sa päästad ainult ennast, kes muu sind ikka päästma tuleb. Kuigi enamasti ei oska depressioonik end päästa, kõnnib ringiratast ühel kohal. Isegi kui käsi ulatatakse, et välja aidata, ta ei märka seda ega saa aru, mis tegema peaks.

[Külaline]

Ei ole nii. Depressioonik saab väga otseselt kasu. Ta ei taha ja ei tee enam asju, mida ta teha ei taha, ei jaksa. Keegi teine peab teda ülal (nt sugulane või riik) ja see on suur kasu, tema saab iseendale pühenduda.

Öeldakse, et depressiooniku tähelepanu on keskendunud ainult iseendale, teiste muresid ta ei näe ega kuule, ainult oma naba, ainult temal on raske.

No kui sa oled sügaval augus, kust on eluliselt oluline välja saada, kas sa mõtled sellele, et naabrinaise laps on haige või vend jäi töötuks? Loogiline, et sa päästad ainult ennast, kes muu sind ikka päästma tuleb. Kuigi enamasti ei oska depressioonik end päästa, kõnnib ringiratast ühel kohal. Isegi kui käsi ulatatakse, et välja aidata, ta ei märka seda ega saa aru, mis tegema peaks.

Sageli on need vennad palju rohkem depressioonis (mehed sooritavad mäekõrguselt rohkem enesetappe kui naised), aga depressioonikul on lihtsalt avalik diagnoos ja niiöelda enesetapukatse (naised teevadmäekõrguselt rohkem katseid).

[Külaline]

Öeldakse, et depressiooniku tähelepanu on keskendunud ainult iseendale, teiste muresid ta ei näe ega kuule, ainult oma naba, ainult temal on raske.

No kui sa oled sügaval augus, kust on eluliselt oluline välja saada, kas sa mõtled sellele, et naabrinaise laps on haige või vend jäi töötuks? Loogiline, et sa päästad ainult ennast, kes muu sind ikka päästma tuleb. Kuigi enamasti ei oska depressioonik end päästa, kõnnib ringiratast ühel kohal. Isegi kui käsi ulatatakse, et välja aidata, ta ei märka seda ega saa aru, mis tegema peaks.

Sageli on need vennad palju rohkem depressioonis (mehed sooritavad mäekõrguselt rohkem enesetappe kui naised), aga depressioonikul on lihtsalt avalik diagnoos ja niiöelda enesetapukatse (naised teevadmäekõrguselt rohkem katseid).

Enesetapukatse, mis ei lõppe enesetapuga ongi enamjaolt lihtsalt endale tähelepanu nõudmine ja seda ta ka saab.