Mulline on normaalne temperatuurilangus majas, kui ei küta?

[Külaline]

Puudega küttes on enamik küttekoldeid soojustsalvestavad. MIs tähendab, et kui ma kütmise ära lõpetan ja siibri kinni panen (st sõna otseses mõttes: enam ei küta), siis hakkab temperatuur toas langemise asemel hoopis tõusma. Sest ahju kest või soemüür on ju ikka soe edasi, st tegelikult kütab.

Kui aga ahi/soemüür on külmad ja uut kütmist juurde ei tule, siis langeb majas temperatuur väga kiiresti. Nt kui õhtul oli 22 kraadi, siis on hommikuks 16. Ning omakorda järgmiseks hommikuks on juba ca 7 kraadi toas. Kolmanda päeva lõpuks peaks olema juba null kraadi juures, s.o ühtlustunud välistemperatuuridega.

Kui inimesed elavad seal majas, siis püsib temperatuur kõrgem, kuna inimesed ise toodavad päris palju soojust. Aga ikkagi, ega sellises kütmata majas mugav ei ole.

Mis puutub vee väljalaskmisse, siis ise oleme oma maakodus veepumba lahti võtnud kusagil nov lõpus või dets alguses. VÄikesed lühiajalised miinuskraadid (ka toas) üldjuhul tehnikat tuksi ei keera. Pisut on abi pumbale või boilerile tekkide või talvejopede pealepanekust.

[Külaline]

Puudega küttes on enamik küttekoldeid soojustsalvestavad. MIs tähendab, et kui ma kütmise ära lõpetan ja siibri kinni panen (st sõna otseses mõttes: enam ei küta), siis hakkab temperatuur toas langemise asemel hoopis tõusma. Sest ahju kest või soemüür on ju ikka soe edasi, st tegelikult kütab.

Kui aga ahi/soemüür on külmad ja uut kütmist juurde ei tule, siis langeb majas temperatuur väga kiiresti. Nt kui õhtul oli 22 kraadi, siis on hommikuks 16. Ning omakorda järgmiseks hommikuks on juba ca 7 kraadi toas. Kolmanda päeva lõpuks peaks olema juba null kraadi juures, s.o ühtlustunud välistemperatuuridega.

Meil on maal vana palkmaja (talumaja), kuhu talvel harva jõuame ehk et vahel on mingi poolteist kuud kütmata. Kunagi ei ole toas sama külm kui õues, isegi nulli ei ole kunagi läinud, mingi 5 kraadi sooja on vähemalt.

[Külaline]

Meil on maal vana palkmaja (talumaja), kuhu talvel harva jõuame ehk et vahel on mingi poolteist kuud kütmata. Kunagi ei ole toas sama külm kui õues, isegi nulli ei ole kunagi läinud, mingi 5 kraadi sooja on vähemalt.

Kuradi hea maja. Aga kui õues on -20, siis teil majas ikka +5? Isegi kui poolteist kuud kütmata?

[Külaline]

Meil on maal vana palkmaja (talumaja), kuhu talvel harva jõuame ehk et vahel on mingi poolteist kuud kütmata. Kunagi ei ole toas sama külm kui õues, isegi nulli ei ole kunagi läinud, mingi 5 kraadi sooja on vähemalt.

Kuradi hea maja. Aga kui õues on -20, siis teil majas ikka +5? Isegi kui poolteist kuud kütmata?

Õues on ka ju mulla all ja isegi lume all taimedel pluss kraadid,. Ei tea, miks majas teisiti peaks olema.

[Ants]

Meil on maal vana palkmaja (talumaja), kuhu talvel harva jõuame ehk et vahel on mingi poolteist kuud kütmata. Kunagi ei ole toas sama külm kui õues, isegi nulli ei ole kunagi läinud, mingi 5 kraadi sooja on vähemalt.

Kuradi hea maja. Aga kui õues on -20, siis teil majas ikka +5? Isegi kui poolteist kuud kütmata?

Õues on ka ju mulla all ja isegi lume all taimedel pluss kraadid,. Ei tea, miks majas teisiti peaks olema.

Valus ka on?

[Külaline]

Kui aga ahi/soemüür on külmad ja uut kütmist juurde ei tule, siis langeb majas temperatuur väga kiiresti. Nt kui õhtul oli 22 kraadi, siis on hommikuks 16. Ning omakorda järgmiseks hommikuks on juba ca 7 kraadi toas. Kolmanda päeva lõpuks peaks olema juba null kraadi juures, s.o ühtlustunud välistemperatuuridega.

Kunagi jälgisime ühe talve jooksul maakodu temperatuuri kaameraga. Enne minekut, pühapäeval kütsime ahjud ja mitte kunagi ei langenud reede õhtuks temperatuur alla 4-5 kraadi. Mingi vana soojustus oli majal ja talv oli pigem külmem. Aga eks oleneb, kui tuulisel kohal on maja, mitu ahju, mis soojustus jne.

[Külaline]

Teil nii imelised majad. Töötasin nõukaajal selle I korrusel, siis oli veel ahiküte. Nädalavahetusel ei köetud ja lilled külmusid kabinettides ära.

[Külaline]

Kuradi hea maja. Aga kui õues on -20, siis teil majas ikka +5? Isegi kui poolteist kuud kütmata?

Õues on ka ju mulla all ja isegi lume all taimedel pluss kraadid,. Ei tea, miks majas teisiti peaks olema.

Valus ka on?

1 meetri sügavusel mulla all püsib temperatuur +2 kuni +6 kraadi, sõltumata sellest, kas õues on -20 kraadi, see on fakt.

[Külaline]

Õues on ka ju mulla all ja isegi lume all taimedel pluss kraadid,. Ei tea, miks majas teisiti peaks olema.

Valus ka on?

1 meetri sügavusel mulla all püsib temperatuur +2 kuni +6 kraadi, sõltumata sellest, kas õues on -20 kraadi, see on fakt.

sõltumata sellest, kas õues on -20 kraadi või +20kraadi.

[Ants]

Valus ka on?

1 meetri sügavusel mulla all püsib temperatuur +2 kuni +6 kraadi, sõltumata sellest, kas õues on -20 kraadi, see on fakt.

sõltumata sellest, kas õues on -20 kraadi või +20kraadi.

Ilmselt on inimene olnud -20 °C ilmaga olnud ca 1m sügavusel mulla all, kraadiklaas pihus. Imelik on muidugi see, et hoonete/rajatiste projekteerimisel peab arvestama külmakerkega 1,2 m (st et nii sügavalt pinnas külmub ja vesi külmudes ju paisub), veeinseneeerias on külmumissügavuseks keskmiselt lausa ca 1,8 m.

[Külaline]

1 meetri sügavusel mulla all püsib temperatuur +2 kuni +6 kraadi, sõltumata sellest, kas õues on -20 kraadi, see on fakt.

sõltumata sellest, kas õues on -20 kraadi või +20kraadi.

Ilmselt on inimene olnud -20 °C ilmaga olnud ca 1m sügavusel mulla all, kraadiklaas pihus. Imelik on muidugi see, et hoonete/rajatiste projekteerimisel peab arvestama külmakerkega 1,2 m (st et nii sügavalt pinnas külmub ja vesi külmudes ju paisub), veeinseneeerias on külmumissügavuseks keskmiselt lausa ca 1,8 m.

Inseneerias arvestatakse alati väga suure varuga, et kõik riskid oleksid minimaalsed.

[Ants]

sõltumata sellest, kas õues on -20 kraadi või +20kraadi.

Ilmselt on inimene olnud -20 °C ilmaga olnud ca 1m sügavusel mulla all, kraadiklaas pihus. Imelik on muidugi see, et hoonete/rajatiste projekteerimisel peab arvestama külmakerkega 1,2 m (st et nii sügavalt pinnas külmub ja vesi külmudes ju paisub), veeinseneeerias on külmumissügavuseks keskmiselt lausa ca 1,8 m.

Inseneerias arvestatakse alati väga suure varuga, et kõik riskid oleksid minimaalsed.

Ja millistes protsessides ei arvestata varudega? Ja kuidas mõõdate "väga suur varu"?

[Külaline]

Mul ei ole kummagagi probleemi ja projekteerima ei hakka keegi siin 100-aastases majas enam midagi. Ma tahan teada, millist temperatuurilangust (või teistpidi: soojapidavust) peetakse aktsepteeritavaks, et saada aru, kas üldse peaks muretsema lisasoojustuse või täiendavate kütteallikate pärast. Mingid standardid ju peavad olemas olema.

100-aastase maja puhul pole ju mingeid standardeid ometi. Sellist maja ei saa kuidagi võrrelda tänapäevase ehitisega.
Palkmajadega võib sada asja juhtuda aastate jooksul.
Kui tundub, et läheb liiga kiiresti külmaks ja ei pea tuult, siis võta midagi ette ja soojusta. Kui ahi on ruutmeetrite kohta liiga väike, lase suurem ehitada.
Kõik sõltub ju maja ja küttekehade suurusest ning su oma enesetundest selles majas.

Või oled sellise vana maja äsja ostnud ja nüüd üritad endisele omanikule varjatuid vigu pähe määrida?

[Külaline]

100-aastase maja puhul pole ju mingeid standardeid ometi. Sellist maja ei saa kuidagi võrrelda tänapäevase ehitisega.

Lihtsalt nunnu, kuidas pidevalt vastatakse teemast täiesti mööda ja aetakse mingit oma joru. Inimene ei küsinud ju, kas 100-aastase maja jaoks kohalduvad mingid eraldi standardid, vaid püüab üldiselt aru saada, kas antud majas üldse on probleemi - seda kas või tänaste uusehitistega võrreldes.

[Külaline]

Lihtsalt nunnu, kuidas pidevalt vastatakse teemast täiesti mööda ja aetakse mingit oma joru. Inimene ei küsinud ju, kas 100-aastase maja jaoks kohalduvad mingid eraldi standardid, vaid püüab üldiselt aru saada, kas antud majas üldse on probleemi - seda kas või tänaste uusehitistega võrreldes.

No uusehitistega võrreldes on seal kindlasti probleem, selles pole ju kahtlustki. Ainult rumal saab võrrelda 100-aasta vanust maja uusehitisega.

[Külaline]

No uusehitistega võrreldes on seal kindlasti probleem, selles pole ju kahtlustki. Ainult rumal saab võrrelda 100-aasta vanust maja uusehitisega.

Kui uusehitises, oletame, langeb temperatuur 2°C peale 24h igasuguse kütteallikata ja tuleb välja, et 100-aadtases majas langeb 3°C, kas siis on probleem? Kas see probleem on nii suur, et tuleb midagi ette võtta? Aga mis on juhul, kui uusehitises langeb hoopis 4°C?

Pole mõtet teha mingeid ennatlikke järeldusi enda peas.