Ath

[Külaline]

Sellest räägitakse väga palju. On keegi saanud selle diagnoosi? Mille alusel seda võib kahtlustada?
Ma tahaks teada, mis nt teie peas toimub? Kui palju mõtteid peas liikumas on norm ja kui palju on juba ath? Te ju mõtlete ka ja pähe tekivad automaatmõtted? Mis puhul on see normaalne ja millal ath?
Kui palju unustamist on ok ja mis ath?
Kui palju korratust on laiskus ja millal võiks arvata et see on ath.

[Külaline]

Minul on ATH. Ma ei usu, et sellist kindlat piiri üldse on. Minu jaoks oli arsti juurde mineku põhjus see, et ükskõik, kui väga ma ei püüdnud süveneda või asju korralikult teha, tegin ikkagi vigu. No näiteks - võtad end kokku, et lennupiletid osta, keskendud omast arust mis hirmus. Hiljem selgub, et ikka ostsid valeks kuupäevaks. Mul oli (ja on seni) tohutu alaväärsus tunne, pidasin end lihtsalt opakaks. Süüdistasin end lõputult tehtud vigade pärast. Unustan palju, ajan asju segi. Samas näiteks pole mul üldse probleemi tähtaegadest kinnipidamisega, mis on paljudele ATH-katele omane.

[Külaline]

Alati polegi lihtne aru saada, kas ikka on tegemist ATH või lihtsalt eripäraga. Võimalik, et kui teha test koos arstiga ja sealt ilmnevad täpsed tunnusmärgid, aga ise kodus testides võib saada ebakindla tulemuse.
Ma ise näiteks teen asju kiiresti, mõtlen, räägin ja reageerin, pidevalt kaalun peas erinevaid teemasid. Ajul hakkab kergesti igav, näiteks kui käisin noorena klaveritundides, hakkasin haigutama suht kiiresti. Jalutan muusika ja kõrvaklappidega ja selle jalutuskäigu jooksul võin mitu peatükki oma romaanile välja mõelda. Samas võin telefoni haaramata bussi aknast välja vaadata ja rahulikult istuda ning oodata, ka keskenduda võõrkeelsetesse teadusartiklitesse. Kunagi ei hiline ega eksi kuupäevadega. Ühesõnaga, diagnoosi ei saaks, aga samas mu aju töötab keskmisest kiiremine. Miks - ei tea. Olen sellest siiski palju kasu saanud, see on andnud loovuse ja võime leida kiireid lahendusi igas olukorras.

Ilmselt pole niivõrd oluline see diagnoos, vaid oskus õppida oma eripära kõige kasulikumalt tööle rakendada. Oma nõrkuseid tuleb samuti õppida paremini tööle saama, leida enda jaoks kõige paremini toimivad lahendused.

[Külaline]

Kui ATH ravi määratakse tablettide näol ja neist on märgatavalt abi, siis järelikult on ATH.

[Külaline]

Kui ATH ravi määratakse tablettide näol ja neist on märgatavalt abi, siis järelikult on ATH.

Nii on, kui diagnoos on õige. Minu pojale määrati ja proovis, aga mingit mõju polnud. Diagnoos tehtigi kiirustades ja küsimustikku pidi täitma ilma arstita.

[Külaline]

Mul tegelikult auth, aga varem diagnoositi lihtsalt ath. Seda täiskasvanuna alles ning olin selleks ajaks õppinud päris palju asju peitma ning teisi järgides normaalne paistma. Olen alati tundnud, et ma ei saa asjadega hakkama nii kerglaselt kui teised inimesed ning kõik tegevused vajavad lisapingutust.
Tunne nagu peale minu kasutaks veel 10 inimest mu pead mõtlemiseks. Minu puhul on vist kõige iseloomulikum emotsionaalne ebastabiilsus. Olin noorena väga agressiivne, nüüdseks olen õppinud suunama oma viha, aga selle asemel valis mu geniaalne aju nutmise. Mu emotsioonid võivad 5 minuti jooksul muutuda vihast südamest naermiseni ja sealt hüsteerilise nutmiseni. Mul puudub taju igasuguste mõõdetavate asjade üle. Ajataju on null, arvan et mingi asi võtab 20min ja mul läheb 3h ja vastupidi. Arvan, et kastet on potis alles liiter, aga vastavasse karpi pannes avastan, et oleks saanud ka kolm korda väiksema anumaga hakkama. Mul on vaja kõigele väga täpseid juhiseid, muidu ma genereerin neid ise ja see pole alati nii loogiline kui võib-olla oodatakse. Unustamine ja tähelepanematus. Mul on väga raske kellegagi telefonis rääkida kuna keskendun sellele mida ma näen, mitte sellele mida ma kuulen. Näost näkku rääkides pean teadlikult pilgu suunama kuskile kus ei ole tegevust, et ma kuuleks mida mulle räägitakse. Vahel kordan oma peas asju mida kuulsin, et mu mõte rändama ei läheks. Segan (või segasin) pidevalt teiste jutule vahele oma jutuga sest ma ei pane tähele, et keegi teine midagi räägib. Mul tuleb mõte ja see on vaja kohe välja ütelda. Rets prokrastineerimine. Ma ei oska seda isegi seletada. Oletame, et sa istud mugavalt diivanil ning tunned vajadust vetsu minna. Tavaline inimene läheb ja teeb asja ära, eks. Aga ma istun seal diivanil kuni mul põis juba valutab ja lähen alles viimases hädas. Ja ma ei oska seda kuidagi põhjendada.

[Külaline]

mida te selle diagnoosiga peale hakkate?

[Külaline]

mida te selle diagnoosiga peale hakkate?

Mida üldiselt diagnoosidega peale hakatakse? Mõtle natuke.

[Külaline]

Mida üldiselt diagnoosidega peale hakatakse? Mõtle natuke.

ÜLDISELT tahetakse diagnoosi, et määrata ravi. ATH-le ei ole ju ravi, seega õigustatud küsimus - mis kasu on diagnoosist?

[Külaline]

Mida üldiselt diagnoosidega peale hakatakse? Mõtle natuke.

ÜLDISELT tahetakse diagnoosi, et määrata ravi. ATH-le ei ole ju ravi, seega õigustatud küsimus - mis kasu on diagnoosist?

Ravimid aitavad ajul tuure maha võtta ja kui on sobivad ravimid leitud, parabdab see oluliselt elukvaliteeti.
Näiteks töö või õpikvaliteet paraneb.

[Külaline]

Mida mõeldakse ath puhul maskeerimise all?

[Külaline]

Kas te solvute rohkem, olete tundlikumad kriitika suhtes kui tavalised inimesed?
Võib olla nii, et need lumehelbekesed polegi lumehelbekesed vaid ath-ga?

[iiR]

Mida mõeldakse ath puhul maskeerimise all?

Maskimine on see, kui n-ö ebaturvalises keskkonnas, nt koolis, tööl, juhututtavate juures, suudetakse käituda enamvähem tavafunktsioneeriva inimesena, aga see nõuab närvisüsteemilt tohutut pingutust ja koormab selle üle, mille tulemusel hiljem turvalises keskkonnas (nt kodus, kõige lähedasematega) toimub kogunenud emotsioonide ja pingete vallandumine, elatakse end destruktiivselt välja.

[Külaline]

Mida mõeldakse ath puhul maskeerimise all?

Maskimine on see, kui n-ö ebaturvalises keskkonnas, nt koolis, tööl, juhututtavate juures, suudetakse käituda enamvähem tavafunktsioneeriva inimesena, aga see nõuab närvisüsteemilt tohutut pingutust ja koormab selle üle, mille tulemusel hiljem turvalises keskkonnas (nt kodus, kõige lähedasematega) toimub kogunenud emotsioonide ja pingete vallandumine, elatakse end destruktiivselt välja.

Tõesti? Tunnen mitmeud selliseid inimesi oma suguvõsaski.
Aga kas võib olla ka vastupidi? Kodus on vait või ei julge eriti sõna võtta, aga tööl elab end välja. Miks? Sest tööl on ümber inimesed kes ei julge eriti vastu öelda.
See maskeerimine on ikka arusaamatu asi. Nt lapsed peavad koristama, õppima, olema viiskad . Kui seda pole on nagu et vanem pole seda õpetanud ja nõudnud. Ema või naine tuleb töölt koju. Valamu nõusid täis. Aga lapsel või mehel on äkki hoopis ath ja temal on nõudepesu maskeering, et käituda ühiskonna ja pere reeglite järgi. Nii võib olla kõik kodutööd ka maskeering? Ja viisakas suhtlemine ka maskeering?

[Külaline]

Mina tunnen, et mingid tunnused mul on. Ma ei suuda midagi otsast lõpuni teha. Kasvõi kodused tavalised toimetused. Näiteks lähen kööki mõttega nõusid pesta. Mõne nõu pesen ära ja siis näen seal kapi peal mingit asja mille koht seal pole. Katkestan siis nõudepesu, et asi ära viia. Näiteks vannituppa. Siis avastan, et vannitoas on puhta pesu korv vedelemas, hakkan sellega tegelema. Vahepeal asju kappi pannes avastan kusagil veel midagi vedelemas ja sinna see pesu ka jääb jne jne.. Ja nii tubade kaupa võin lõputult pöörelda mööda elamist, ilma, et midagi päris lõpuni tehtud saab.
Ja viimasel ajal ei suuda ma ka oma mõtteid korralikult väljendada. Kõik tunded ja asjad on nii palju peas keerlevad, et sõbrannaga rääkides tegelikult enamuse ajast kiilub kinni ja enamus tähtis jääb rääkimata, mida ma tahaks rääkida.

[Külaline]

Nende mustade nõudadega on küll keeruline. Aga veel keerulisem on aru saada, kelle ülesanne see on. See oleks nagu vaid minu ülesanne. Aga pole ju. Ainult mind häirib ja nagu ainult minul on neid raske pesta. Teised ei näe neid üldse või vaatavad mööda.
Ja üldse ei näe nad seda segadust mis meil on. Nii et lähen ka midagi tegema, teen ja hüpoan teisele tegevusele ja kolmandale. Sest kõik on vaja teha. Minul!? Aga miks vaid minul.
Teistel pole kindlalt ath-d. Nad ei tee midagi. Samas nad solvuvad või ärrituvad küll, kui ütlen et vaja teha.
Mis on laiskus ja mis ath?

[Külaline]

Nende mustade nõudadega on küll keeruline. Aga veel keerulisem on aru saada, kelle ülesanne see on. See oleks nagu vaid minu ülesanne. Aga pole ju. Ainult mind häirib ja nagu ainult minul on neid raske pesta. Teised ei näe neid üldse või vaatavad mööda.
Ja üldse ei näe nad seda segadust mis meil on. Nii et lähen ka midagi tegema, teen ja hüpoan teisele tegevusele ja kolmandale. Sest kõik on vaja teha. Minul!? Aga miks vaid minul.
Teistel pole kindlalt ath-d. Nad ei tee midagi. Samas nad solvuvad või ärrituvad küll, kui ütlen et vaja teha.
Mis on laiskus ja mis ath?

Ma see eelmine. Mul pole kedagi muud ka süüdistada. Ma elan vaid laste ja kassidega koos. Suurem laps küll kraanikaussi need nõud paneb aga pesema ma veel ei sunni(vahel ise vabatahtlikult küll üritab).

[iiR]

Mina tunnen, et mingid tunnused mul on. Ma ei suuda midagi otsast lõpuni teha. Kasvõi kodused tavalised toimetused. Näiteks lähen kööki mõttega nõusid pesta. Mõne nõu pesen ära ja siis näen seal kapi peal mingit asja mille koht seal pole. Katkestan siis nõudepesu, et asi ära viia. Näiteks vannituppa. Siis avastan, et vannitoas on puhta pesu korv vedelemas, hakkan sellega tegelema. Vahepeal asju kappi pannes avastan kusagil veel midagi vedelemas ja sinna see pesu ka jääb jne jne.. Ja nii tubade kaupa võin lõputult pöörelda mööda elamist, ilma, et midagi päris lõpuni tehtud saab.
Ja viimasel ajal ei suuda ma ka oma mõtteid korralikult väljendada. Kõik tunded ja asjad on nii palju peas keerlevad, et sõbrannaga rääkides tegelikult enamuse ajast kiilub kinni ja enamus tähtis jääb rääkimata, mida ma tahaks rääkida.

Ega sa juhtumisi 40 või sinna jõudmas pole?

[Külaline]

Ega sa juhtumisi 40 või sinna jõudmas pole?

Kas 40 - selt algavad keskendumisraskused või?

[Külaline]

Mina tunnen, et mingid tunnused mul on. Ma ei suuda midagi otsast lõpuni teha. Kasvõi kodused tavalised toimetused. Näiteks lähen kööki mõttega nõusid pesta. Mõne nõu pesen ära ja siis näen seal kapi peal mingit asja mille koht seal pole. Katkestan siis nõudepesu, et asi ära viia. Näiteks vannituppa. Siis avastan, et vannitoas on puhta pesu korv vedelemas, hakkan sellega tegelema. Vahepeal asju kappi pannes avastan kusagil veel midagi vedelemas ja sinna see pesu ka jääb jne jne.. Ja nii tubade kaupa võin lõputult pöörelda mööda elamist, ilma, et midagi päris lõpuni tehtud saab.
Ja viimasel ajal ei suuda ma ka oma mõtteid korralikult väljendada. Kõik tunded ja asjad on nii palju peas keerlevad, et sõbrannaga rääkides tegelikult enamuse ajast kiilub kinni ja enamus tähtis jääb rääkimata, mida ma tahaks rääkida.

Ega sa juhtumisi 40 või sinna jõudmas pole?

36 olen aga ma olen keskkooli lõpetamisest saadik selline olnud.