Paljud gümnasistid ei käi kodulähedases koolis ja see süvendab ebavõrdsust

[Külaline]

Aga vabandage, kas me peame alati joonduma nende järgi, kes ei suuda, ei oska, ei taha, ei saa? Kui jätkusuutlik või edasiviiv see õieti on?

Ei pea joonduma nende järgi, aga neid peab ikkagi ka mingil tasemel kaasa lohistama. Parem kui nad istuvad koolis ja midagigi jääb külge, päris tänavale ei saada ju neid? Kuskil peavad kõik lapsed käima. Ma arvan, et ühiskonna huvi on see, et võimalikult paljudest saaks kriminaalse taustata töölkäivad inimesed, mitte alkohoolikud ja vangid. Kas need ukrainlased siin, kellega on koolidel palju probleeme, peaks kuskile tänavale saatma, vene lapsed ka, kelle sotsiaalmajanduslik taust on kehv? Väga head tugispetsialistid ning õpetajad saaks siin väga palju aidata, aga pole ju motivatsiooni sellistega päevast päeva maid jagada, kui palk on täpselt sama kui heas koolis.

Tallinnas ongi see probleem, et seal on kõige rohkem inimesi, kes pooldavad immigratsiooni, aga kui siis need inimesed kohal on, siis tahetakse kangesti ennast ja oma lapsi neist eraldada. Et ikka minu laps poleks sellises koolis, kus tase madal keelt mitte oskavate laste tõttu.

[Külaline]

Tallinlastel on valik suur ja saavad valida ja seepärast ei õpi oma lähimas koolis ning toimub sotsiaalne kihistumine.

Selgita nüüd palun, kuidas täpsemalt toimub sotsiaalne kihistumine kui lastel on võimalus valida, millises koolis nad õpivad? Ja nende pered ei pea selleks olema rikkad ja tutvustega. Kui Mustamäel Magistraali keskuse juures nõukaaegses paneelmajas elaval lapsel on võimalus kandideerida ja sisse saada ning igapäevaselt ilma erilist vaeva nägemata minna nii kodulähedasse TTG'sse või Arte'sse või TSG'sse, sõita ühistranspordiga nii 32.kk-i, MURG'i kui TPL'i, TIK'i, Reaali.

[Külaline]

Vabandage, aga kas see pole siis normaalne lapsevanema käitumine - tahta oma laps panna talle võimalikult sobivasse kooli? Kas lapsevanem on süüdi selles, kui lähemal asuv kool on kehvem või ei õpetata seal süvendatult neid aineid, milles laps näitab üles keskmisest suuremat huvi ja võimekust? Meie elame Lasnamäel ja laps käib Reaalkoolis, on täisviieline ja väga rahul. Kas ma oleksin ta pidanud panema iga hinna eest Lasnamäele kooli, kuhu tal tulnuks minna kahe transpordiga või läbi kesklinna või iga päev paar kilomeetrit mööda Lasnamäed ringi kõndides?

[Külaline]

Vabandage, aga kas see pole siis normaalne lapsevanema käitumine - tahta oma laps panna talle võimalikult sobivasse kooli? Kas lapsevanem on süüdi selles, kui lähemal asuv kool on kehvem või ei õpetata seal süvendatult neid aineid, milles laps näitab üles keskmisest suuremat huvi ja võimekust? Meie elame Lasnamäel ja laps käib Reaalkoolis, on täisviieline ja väga rahul. Kas ma oleksin ta pidanud panema iga hinna eest Lasnamäele kooli, kuhu tal tulnuks minna kahe transpordiga või läbi kesklinna või iga päev paar kilomeetrit mööda Lasnamäed ringi kõndides?

Kindlasti mitte. See on riigi probleem. Igal lapsevanemal on õigus teha nii, nagu oma lapsele parim

[Külaline]

Tallinlastel on valik suur ja saavad valida ja seepärast ei õpi oma lähimas koolis ning toimub sotsiaalne kihistumine.

Selgita nüüd palun, kuidas täpsemalt toimub sotsiaalne kihistumine kui lastel on võimalus valida, millises koolis nad õpivad? Ja nende pered ei pea selleks olema rikkad ja tutvustega. Kui Mustamäel Magistraali keskuse juures nõukaaegses paneelmajas elaval lapsel on võimalus kandideerida ja sisse saada ning igapäevaselt ilma erilist vaeva nägemata minna nii kodulähedasse TTG'sse või Arte'sse või TSG'sse, sõita ühistranspordiga nii 32.kk-i, MURG'i kui TPL'i, TIK'i, Reaali.

Ah, ma arvan, et see rohkem ettkääne maapiirkondades asuvate alla 50, seal edasi alla 100 õpilasega gümnaasiumite kinni panema survestamiseks. Umbes nii, et kui osa lapsi peale põhikooli suurematesse linnadesse ära läheb, siis mis need osa lapsigi kodu lähedal käivad, mingu ka nemad suuremasse liinna. Et väiksemate kohtade gümnaasiumites ei olevat taset ja need ongi vaja (võrdsuse nimel) kinni panna, pole neid segama vaja.

Tallinna sees sellesse või teise gümnaasiumisse minevaid lapsi niivõrd silmas ei peetud, arvan. Püüd Tallinna linnaosade/asumite vahel gõmnaasiumiõpilaste liikumist takistada (kui gümnaasiumitel eri kallakud ja valitakse kallaku järgi) oleks ju ulme.

[Külaline]

Vabandage, aga kas see pole siis normaalne lapsevanema käitumine - tahta oma laps panna talle võimalikult sobivasse kooli? Kas lapsevanem on süüdi selles, kui lähemal asuv kool on kehvem või ei õpetata seal süvendatult neid aineid, milles laps näitab üles keskmisest suuremat huvi ja võimekust? Meie elame Lasnamäel ja laps käib Reaalkoolis, on täisviieline ja väga rahul. Kas ma oleksin ta pidanud panema iga hinna eest Lasnamäele kooli, kuhu tal tulnuks minna kahe transpordiga või läbi kesklinna või iga päev paar kilomeetrit mööda Lasnamäed ringi kõndides?

Ei, see on suunatud sellele, et näit. Otepää laps tuleks panna Tartusse. Kuna see esimesel on alla 100 õpilasega gümnaasiumisaste, seega ebasoovitav, niisugsustes ei olevat taset. Väiksemad kinni, kõik maakonnalinnadesse kokku, siis on võrdsus.

[Külaline]

Püüd Tallinna linnaosade/asumite vahel gõmnaasiumiõpilaste liikumist takistada (kui gümnaasiumitel eri kallakud ja valitakse kallaku järgi) oleks ju ulme

Pole siin mingit ulmet. Katsed juba tahetakse kaotada - vähemalt 1. klassi. Kaugel see kallakute kaotaminegi siis on. Pole vaja mingit "eliiti", paneme klassid õpiraskustega lapsi täis ja las kõik olla ühtemoodi lollid....või noh, "võrdsed."

[Külaline]

Pole vaja mingit "eliiti",

Pole nad mingid eliidid. Vanemate ego tõstmiseks on see.
Minu laps on parem kui teised. Käib paremas koolis. Häbi sööb ära kui eliiti ei saa. Su laps käib lollide koolis.

[Külaline]

Maailm on viimastel aastatel nii palju muutunud, et see väikekodanlik tõusiklikkus, mis eestlasi on mõistetaval põhjusel vaevanud, hakkab oma võimatusse ära kaduma. Õppimisvõimalused on nii mitmekülgsed ja igal õpiperioodil muudetavad, seega pole enam ka tähtsust kus koolis keegi käib. Põhikool võib olla kusiganes ääremaal, kui laps õpihimuline, saab ikka kuskile gümnaasiumisse sisse või kasvõi E-gümnaasiumisse. Kui ülepea pole targem minna kutsekeskkooli. Mõlema järgselt on võimalik minna edasi õppima Eestis või mingis muus riigil. Kõik taandub isiklikule huvile, vanemate toetusele ja mingil moel ka rahale, sest eraõpetaja palkamine (vajadusel) maksab ja õppimine Euroopas ka maksab. Kui laps suudab inglise keelt hästi rääkida, paremini kui arvutimängude sõnavara, on jälle omakorda paremad eeldused. Muretsedes lapse koolide pärast, läheb see pinge paratamatult üle lapsele.
Kolm asja määrab lapse edukuse: eemärk, visadus ja emotsionaalne intelligentsus. Just neid on vaja lapses arendada, kui neid pole, ei aita parimgi kool.

[Külaline]

Muretsedes lapse koolide pärast, läheb see pinge paratamatult üle lapsele.

Enamik siiski lihtsalt teeb valiku ühe või teise kooli kasuks ega muretse seejuures midagi.

[Külaline]

Ei leia, et lapsevanem peaks mingite sotsiaalprobleemidega tegelema. Minu laps käib ühes Tallinna G5 koolis, 9ndas klassis. Ümberringi on õpihimuline seltskond tal ja õppimine on popp. Töökaaslane pani oma lapse piirkonnakooli ja juba teises klassis maadleb probleemiga, et laps varastab poest ja kuulub kampadesse. G5 koolides sellist jama pole kuna kõik lapsed seal on haridust väärtustavatest peredest. Kahju, et kõigil lastel pole sama stardikapital elus, aga ei leia ka, et teine lapsevanem kes soovib oma lapsele paremat keskkonda peaks jagelema mingite sotsiaalprobleemidega lastega.

[Külaline]

Ei leia, et lapsevanem peaks mingite sotsiaalprobleemidega tegelema. Minu laps käib ühes Tallinna G5 koolis, 9ndas klassis. Ümberringi on õpihimuline seltskond tal ja õppimine on popp. Töökaaslane pani oma lapse piirkonnakooli ja juba teises klassis maadleb probleemiga, et laps varastab poest ja kuulub kampadesse. G5 koolides sellist jama pole kuna kõik lapsed seal on haridust väärtustavatest peredest. Kahju, et kõigil lastel pole sama stardikapital elus, aga ei leia ka, et teine lapsevanem kes soovib oma lapsele paremat keskkonda peaks jagelema mingite sotsiaalprobleemidega lastega.

Sel juhul tuleks lapsi valida iseloomuomaduste, mitte teadmiste järgi. Kui iseloomuomadused toetavad õppimist, hakkab ta sellises õpihimulises keskkonnas arenema ja saavutab oma potentsiaali, mida ta viletsamas keskkonnas ei teeks. Ehk nii väldiksime kihistumist. Kui valime nn eliidi välja ja teised jäävad sinna viletsasse keskkonda, tulevad nad hiljem ühiskonnale kalliks. Sinu eliiti kuuluv laps peab hakkama maksma nende ülalpidamise eest, nii et ikka ei pääse sotsiaalporbeemidest.
Minu laps õppis erakoolis ja seal oli samuti väga õpihimuline seltskond koos, ei jäänudki muud üle, sest kõiki kontrolliti iga issanda kodutööga. Vahepeal tuli ka uusi lapsi juurde, tavakoolidest, kus sellist korda polnud. Ei kulunud kaua aega, kui nemadki pingutama hakkasid, tase ühtlustus suhtelist kiiresti. Kuna lapsevanematel tuli pidevalt koolis käia, üritustel osaleda, arenguvestlustel viibida, siis koolitati ühtlasi ka vanemaid lapse õppimisele rõhku panema.
Seega ma arvan, et me ei saa jääda sellele lahendusele, et eliit ja need teised. Ma saan väga hästi aru selle näiliselt positiivsetest pooltest, eelistaksin ise ka elada endasuguste naabrite keskel, tõkkepuugi poleks paha, aga me peaksime mõtlema laiemalt ühiskondlikule kasule, sest mittemõtlemise negatiivseid tulemusi pole ka vaja kaugelt otsida.