mRNA vaktsiini kõrvatoime
-
Külaline
mRNA vaktsiini kõrvatoime
Teadlased on avastanud, et need vähihaiged, kes põdesid naha ja kopsuvähki ja said koroonavaktsiini, elasid kaks korda kauem, kui need kes ei saanud vaktsiini. Põhjuseks peetakse immunsüsteemi järsku aktiiveerumist. Katset muidugi korratakse, aga iseenesest midagi enneolematut siin pole ja immuunteraapia pole ka uusi asi.
mRna vaktsiini loodetaksegi hakata vähiravis ära kasutama, häda ainult selles, et Trumpi uus poliitikas töötab vastu ja raha on kärbitud teadusprojektidelt palju. Loodetavasti need teadlased kolivad siis Euroopasse oma teadust tegema.
Huvitav, mida teevad vaktsiinivastased, kui on häda käes ja ravivõimaluseks pakutakse mRNA vaktsiini?
mRna vaktsiini loodetaksegi hakata vähiravis ära kasutama, häda ainult selles, et Trumpi uus poliitikas töötab vastu ja raha on kärbitud teadusprojektidelt palju. Loodetavasti need teadlased kolivad siis Euroopasse oma teadust tegema.
Huvitav, mida teevad vaktsiinivastased, kui on häda käes ja ravivõimaluseks pakutakse mRNA vaktsiini?
-
Külaline
Kuma koroonavaktsiini manustati inimestele alles alates aastast 2020, siis on küll väga meelevaldne järeldus, et keegi tänu sellele kaks korda kauem elas. Ja vähihaigeid vaevalt üleüldse vaktsineeriti.Guest kirjutas: ↑28 Okt 2025 13:45 Teadlased on avastanud, et need vähihaiged, kes põdesid naha ja kopsuvähki ja said koroonavaktsiini, elasid kaks korda kauem, kui need kes ei saanud vaktsiini. Põhjuseks peetakse immunsüsteemi järsku aktiiveerumist. Katset muidugi korratakse, aga iseenesest midagi enneolematut siin pole ja immuunteraapia pole ka uusi asi.
mRna vaktsiini loodetaksegi hakata vähiravis ära kasutama, häda ainult selles, et Trumpi uus poliitikas töötab vastu ja raha on kärbitud teadusprojektidelt palju. Loodetavasti need teadlased kolivad siis Euroopasse oma teadust tegema.
Huvitav, mida teevad vaktsiinivastased, kui on häda käes ja ravivõimaluseks pakutakse mRNA vaktsiini?
-
Külaline
Mina sinu asemel oleksin enne googeldanud ja alles siis kommenteerima asunud!Guest kirjutas: ↑28 Okt 2025 16:01Kuma koroonavaktsiini manustati inimestele alles alates aastast 2020, siis on küll väga meelevaldne järeldus, et keegi tänu sellele kaks korda kauem elas. Ja vähihaigeid vaevalt üleüldse vaktsineeriti.Guest kirjutas: ↑28 Okt 2025 13:45 Teadlased on avastanud, et need vähihaiged, kes põdesid naha ja kopsuvähki ja said koroonavaktsiini, elasid kaks korda kauem, kui need kes ei saanud vaktsiini. Põhjuseks peetakse immunsüsteemi järsku aktiiveerumist. Katset muidugi korratakse, aga iseenesest midagi enneolematut siin pole ja immuunteraapia pole ka uusi asi.
mRna vaktsiini loodetaksegi hakata vähiravis ära kasutama, häda ainult selles, et Trumpi uus poliitikas töötab vastu ja raha on kärbitud teadusprojektidelt palju. Loodetavasti need teadlased kolivad siis Euroopasse oma teadust tegema.
Huvitav, mida teevad vaktsiinivastased, kui on häda käes ja ravivõimaluseks pakutakse mRNA vaktsiini?
https://www.iltalehti.fi/terveysuutiset ... d830990c5f ja https://www.mdanderson.org/newsroom/res ... 80390.html Kui nüüd emba-kumba keelt ülepea valdad.
Ja vähihaigeid vaktsineeriti, sest haigestumine oleks võinud tähendanud kiiret lõppu niigi viletsasa olukorras, ehk siis mõtle natuke!
Lisaks, ilmselgesti oli haigeid, kellel käsil näiteks neljas staadium ja ennustatav eluiga ehk 1-2 aastat, nüüd siis selgus, et elasidki poole kauem, võrreldes selle grupiga, kes ei saanud vaktsiini.
Proovi palun edaspidi ise uurimistööd teha, keegi ei jaksa rumalatega lõputult vaielda.
-
Külaline
mRNA tehnoloogiat on vähiravis kasutatud vähemalt 10 aastat.Guest kirjutas: ↑28 Okt 2025 13:45 mRna vaktsiini loodetaksegi hakata vähiravis ära kasutama,
-
Külaline
Jah, seda tehnoloogiat on palju uuritud, aga praegu tehakse suuri edusamme just vähiraviks sobiva vaktsiini uurimises. Ja nn.personaalse ravi suunal. Kavatsus on saada üks universaalne vaktsiin, mis toimiks pikaajaliselt erinevatele vähitüüpidele. Aega sellega muidugi läheb veel aastaid, aga ikkagi on lootust lõpuks senisest palju parem ravi leiutada.
-
Külaline
Lootus on lollide lohutus.Guest kirjutas: ↑28 Okt 2025 18:11
Jah, seda tehnoloogiat on palju uuritud, aga praegu tehakse suuri edusamme just vähiraviks sobiva vaktsiini uurimises. Ja nn.personaalse ravi suunal. Kavatsus on saada üks universaalne vaktsiin, mis toimiks pikaajaliselt erinevatele vähitüüpidele. Aega sellega muidugi läheb veel aastaid, aga ikkagi on lootust lõpuks senisest palju parem ravi leiutada.
-
Külaline
Näe, vaata eelmist vastust (28.10 kell 18:58) - seda teevadkiGuest kirjutas: ↑28 Okt 2025 13:45 Huvitav, mida teevad vaktsiinivastased, kui on häda käes ja ravivõimaluseks pakutakse mRNA vaktsiini?
-
Külaline
Eestis muide loeti vähihaigeid riskigrupiks, kes said vaktsiini esmajärjekorras.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2025 16:01Ja vähihaigeid vaevalt üleüldse vaktsineeriti.
-
Külaline
On tunne et püütakse mingit üliinimest aretada oma vaktsiinidega.
See et poes müüdav toit on pilgeni keemiat täis aetud ei ole nagu kellegile probleemiks.Kõik puu ja juurvili on pestitsiididega reostunud ja nüüd mingid õhinapõhised jahuvad vaktsiinidest.See on nii halenaljakas lihtsalt.
See et poes müüdav toit on pilgeni keemiat täis aetud ei ole nagu kellegile probleemiks.Kõik puu ja juurvili on pestitsiididega reostunud ja nüüd mingid õhinapõhised jahuvad vaktsiinidest.See on nii halenaljakas lihtsalt.
-
Külaline
Aga Putin ju oli suremas, vedas jalgu järgi, aga nüüd kepsutab nagu noor mees. Äkki ta sai hiinast mõned uued elundid, kes teab. Aga mingit vähiravi ta on saanud.Külaline kirjutas: ↑28 Okt 2025 18:58Lootus on lollide lohutus.Guest kirjutas: ↑28 Okt 2025 18:11
Jah, seda tehnoloogiat on palju uuritud, aga praegu tehakse suuri edusamme just vähiraviks sobiva vaktsiini uurimises. Ja nn.personaalse ravi suunal. Kavatsus on saada üks universaalne vaktsiin, mis toimiks pikaajaliselt erinevatele vähitüüpidele. Aega sellega muidugi läheb veel aastaid, aga ikkagi on lootust lõpuks senisest palju parem ravi leiutada.
-
Külaline
Jah, pestitsiidid on suur probleem. Aga kui sa oleksid farmer, siis mahepõllundus annab vähem saaki ja ikka tahad inimlikult rohkem teenida raha. Kui pestitsiide ei kasutataks, ei jõuaks meile siia Eesti talvel küll paljud juurikad ja juurviljad. Nad mädaneks enne ära.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2025 02:15 On tunne et püütakse mingit üliinimest aretada oma vaktsiinidega.
See et poes müüdav toit on pilgeni keemiat täis aetud ei ole nagu kellegile probleemiks.Kõik puu ja juurvili on pestitsiididega reostunud ja nüüd mingid õhinapõhised jahuvad vaktsiinidest.See on nii halenaljakas lihtsalt.
-
Külaline
Kodus saab kasvatada ilma taimekaitsemürkideta, aga kui tegemist elanikkonna toimisega, siis vajame ikkagi kindla peale minemist ja korralikke saake. Ja, muide, ka õlles ja veinis on taimekaitsemürke, aga keegi ei jäta joomata, või kuidas?Guest kirjutas: ↑30 Okt 2025 18:21Jah, pestitsiidid on suur probleem. Aga kui sa oleksid farmer, siis mahepõllundus annab vähem saaki ja ikka tahad inimlikult rohkem teenida raha. Kui pestitsiide ei kasutataks, ei jõuaks meile siia Eesti talvel küll paljud juurikad ja juurviljad. Nad mädaneks enne ära.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2025 02:15 On tunne et püütakse mingit üliinimest aretada oma vaktsiinidega.
See et poes müüdav toit on pilgeni keemiat täis aetud ei ole nagu kellegile probleemiks.Kõik puu ja juurvili on pestitsiididega reostunud ja nüüd mingid õhinapõhised jahuvad vaktsiinidest.See on nii halenaljakas lihtsalt.
-
Külaline
Ei ole nii, sest tuulega levivad pestitsiidid väga kaugele.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2025 22:41Kodus saab kasvatada ilma taimekaitsemürkidetaGuest kirjutas: ↑30 Okt 2025 18:21Jah, pestitsiidid on suur probleem. Aga kui sa oleksid farmer, siis mahepõllundus annab vähem saaki ja ikka tahad inimlikult rohkem teenida raha. Kui pestitsiide ei kasutataks, ei jõuaks meile siia Eesti talvel küll paljud juurikad ja juurviljad. Nad mädaneks enne ära.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2025 02:15 On tunne et püütakse mingit üliinimest aretada oma vaktsiinidega.
See et poes müüdav toit on pilgeni keemiat täis aetud ei ole nagu kellegile probleemiks.Kõik puu ja juurvili on pestitsiididega reostunud ja nüüd mingid õhinapõhised jahuvad vaktsiinidest.See on nii halenaljakas lihtsalt.
https://www.theguardian.com/environment ... e-exposure
Panen sulle google tõlke:
"Kõige üllatavam on see, et me ei saa vältida kokkupuudet pestitsiididega: need on meie otseses keskkonnas ja meie uuring näitab otsest kontakti," ütles Radboudi ülikooli toksikoloog ja uuringu kaasautor Paul Scheepers. Tegelik küsimus on selles, kui palju [keha] omastab ja sellele pole nii lihtne vastata."
Teadlased panid 641 osalejat 10 Euroopa riigist kandma ühe nädala jooksul pidevalt silikoonist käepaelu, et jäädvustada välist kokkupuudet 193 pestitsiidiga. Laboratoorsetes katsetes tuvastasid nad 173 ainet, mida nad testisid, pestitsiide leiti igas käepaelas ja keskmiselt 20 ainet iga osalenud inimese kohta.
Kõige rohkem pestitsiide oli käepaelates mittemahepõllumeestel, mediaan 36, järgnesid mahepõllumehed ja farmide läheduses elavad inimesed, nagu Wesselius ja tema naine. Kõige vähem oli taludest kaugel elavatel tarbijatel, keskmiselt 17 pestitsiidi.
-
Külaline
Sa ajad midagi sassi, või on koolist kaua aega mööda läinud. Vaktsiinidega ei tehta üliinimesi, kuigi mul poleks selle vastu midagi, kui selle abil saaks 20 aastat tagasi keerata.Guest kirjutas: ↑30 Okt 2025 02:15 On tunne et püütakse mingit üliinimest aretada oma vaktsiinidega.
See et poes müüdav toit on pilgeni keemiat täis aetud ei ole nagu kellegile probleemiks.Kõik puu ja juurvili on pestitsiididega reostunud ja nüüd mingid õhinapõhised jahuvad vaktsiinidest.See on nii halenaljakas lihtsalt.
Selles oligi teema point, et mida iganes sa nüüd ei jahu siin õhinast, niipea, kui arst näiteks teatab sulle, et teil on 3. staadiumi soolevähk, mõtled kogu oma elu ümber. Ja alles siis saad teada, mida sa tegelikult oled valmis tegema oma elu päästmiseks või mida mitte.
-
Külaline
Tänan! See on väga huvitav ja üllatav. Ja ehmatav. Õnneks ei ela põldude ega farmide lähedal, aga see tingimata palju ei päästa, sest autosid on igal pool. Ja mis kõige hullem, need neetud raketid, mida igal aastavahetusel õhku lastakse. Need saatavad raskemetallidega ikka korralikult, aga kedagi ei huvita, kuigi ka meil on teadlased sellest artikleid kirjutanud.Guest kirjutas: ↑30 Okt 2025 22:46Ei ole nii, sest tuulega levivad pestitsiidid väga kaugele.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2025 22:41Kodus saab kasvatada ilma taimekaitsemürkidetaGuest kirjutas: ↑30 Okt 2025 18:21
Jah, pestitsiidid on suur probleem. Aga kui sa oleksid farmer, siis mahepõllundus annab vähem saaki ja ikka tahad inimlikult rohkem teenida raha. Kui pestitsiide ei kasutataks, ei jõuaks meile siia Eesti talvel küll paljud juurikad ja juurviljad. Nad mädaneks enne ära.
https://www.theguardian.com/environment ... e-exposure
Panen sulle google tõlke:
"Kõige üllatavam on see, et me ei saa vältida kokkupuudet pestitsiididega: need on meie otseses keskkonnas ja meie uuring näitab otsest kontakti," ütles Radboudi ülikooli toksikoloog ja uuringu kaasautor Paul Scheepers. Tegelik küsimus on selles, kui palju [keha] omastab ja sellele pole nii lihtne vastata."
Teadlased panid 641 osalejat 10 Euroopa riigist kandma ühe nädala jooksul pidevalt silikoonist käepaelu, et jäädvustada välist kokkupuudet 193 pestitsiidiga. Laboratoorsetes katsetes tuvastasid nad 173 ainet, mida nad testisid, pestitsiide leiti igas käepaelas ja keskmiselt 20 ainet iga osalenud inimese kohta.
Kõige rohkem pestitsiide oli käepaelates mittemahepõllumeestel, mediaan 36, järgnesid mahepõllumehed ja farmide läheduses elavad inimesed, nagu Wesselius ja tema naine. Kõige vähem oli taludest kaugel elavatel tarbijatel, keskmiselt 17 pestitsiidi.
-
Külaline
Ilutulestikus kasutatakse keemiat palju ja nende vaatajad hingavad selle kõik endale kopsudesse.
-
Külaline
Kahjuks nii see on. Ise ei vaata ega lähe õuegi sel ajal, aga napakad naabrid ikka üritavad. Paar aastat tagasi üks naaber kuskilt eemalt üritas meie maja vastas tühjal krundil hakata midagi aretama, läksin õue ja ütelsin, mis ma temast arvan, käskisin oma õue mürgitama minna. Kisa oli ilmselt piisavalt vali, eelmisel aastal ei julgenud kõrvalnaabrid midagi lasta.Guest kirjutas: ↑30 Okt 2025 23:18 Ilutulestikus kasutatakse keemiat palju ja nende vaatajad hingavad selle kõik endale kopsudesse.
-
Külaline
Ja kui tihti te seda ilutulestiku vaatate? Seda ei lubatagi ju rohkem, kui kord aastas.Külaline kirjutas: ↑30 Okt 2025 23:18 Ilutulestikus kasutatakse keemiat palju ja nende vaatajad hingavad selle kõik endale kopsudesse.
Autod reostavad õhku kordades rohkem.
-
Külaline
Hea vastus, see hakkas mind huvitama ja küsisin Chatilt, vastas nii:
Ühekordne lähedalt läbitud ilutulestiku kokkupuude võib olenevalt lähedusest ja tuulest võrduda umbes 5–70 kesklinna jalutuskäigu jagu raskmetallide osakeste sissehingamisega.
Pikaajalise riski seisukohalt on aga kõige olulisem krooniline kokkupuude. Kui kõnnite enamiku päevade jooksul (näiteks 300 päeva aastas), võib isegi väike jalutuskäigu kohta käiv annus (≈0,1–0,2 µg) lisada sissehingatud raskemetallidemetallide kogusele kuni 30–60 µg aastas – see on võrreldav ühe tüüpilise ilutulestikuga või ületab seda.
Ehk siis sisuliselt annab igapäevane väike jalutuskäik linnas sama koguse sissehingatavaid raskemetallide, kui kord aastas ilutulestik. Kui siis inimene harrastab kumbagi, saab topelt annuse. Ja kui linnas jalgsi ei liigu, nullib 1xa ilutulestiku mõjusfääris olemine kõik pingutused.
Ja siis paneme kõik terviseprobleemid ravimite või vaktsiinide süüks.
-
Külaline
Kuna keskmine eluiga siiski tõuseb siis pole hullu. Alati on neid kes surevad noorelt. Ei ole mehhanismi nende surmade ärahoidmiseks.
Mis puutub vähki, siis kõik need kes on ravist keeldunud ei ole kunagi ise terveks saanud. Mitte keegi. Kui on juba vähk, siis kas ravid või vaktsineerid, või siis sured veel kiiremini ära.
Mis puutub vähki, siis kõik need kes on ravist keeldunud ei ole kunagi ise terveks saanud. Mitte keegi. Kui on juba vähk, siis kas ravid või vaktsineerid, või siis sured veel kiiremini ära.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Triibu ja 3 külalist