Lugemine või kuulamine

[Külaline]

Lapsel on vaja läbi lugeda üks raamat. See raamat on saadaval audioraamatuna ka.
Kas kohustuslik kirjandus peab olema läbi loetud või kuulatud? On sel vahet?

[Tolmukübe]

Vahet on nii palju, et mis su lapsel parem on, kas kuulmismälu, või nägemismälu. Selle järgi las valib. Tähtis on ju, et see kohustuslik kirjandus meelde jääks, siis saab vastata.

[Külaline]

Vahet on nii palju, et mis su lapsel parem on, kas kuulmismälu, või nägemismälu. Selle järgi las valib. Tähtis on ju, et see kohustuslik kirjandus meelde jääks, siis saab vastata.

Uuemad uuringud ikka näitavad, et inimestel domineerib kõigil rohkem visuaalne mälu ja mingit sellist asja ei ole, et mõnel kuulmine, mõnel nägemine vms. Aga väga tore, et sul on alati oma arvamus igal teemal olemas, tead midagi asjast või ei tea.

[Külaline]

asi pole ju üksnes selles konkreetses loos. Oluline on lugemisoskus kui selline, suutmine süveneda, funktsionaalne lugemisoskus, lugemisharjumus.

Kui laps on niisamagi suur lugeja, kuid konkreetne raamat ei paku erilist huvi, siis ma lubaks audioraamatut kuulata. Kui ei ole lugeja laps, siis igati ergutaksin seda poolt.

[Külaline]

Ma arvan, et lugemine olulisem, sest arendab ka grammatikat ja õigekirja.

[Külaline]

Vahet on nii palju, et mis su lapsel parem on, kas kuulmismälu, või nägemismälu. Selle järgi las valib. Tähtis on ju, et see kohustuslik kirjandus meelde jääks, siis saab vastata.

Uuemad uuringud ikka näitavad, et inimestel domineerib kõigil rohkem visuaalne mälu ja mingit sellist asja ei ole, et mõnel kuulmine, mõnel nägemine vms. Aga väga tore, et sul on alati oma arvamus igal teemal olemas, tead midagi asjast või ei tea.

Inimesel, aga lapsel? Võib-olla kuulamine on tervislikum, sest liigne lugemus lapsel võib tähendada prille. Niigi on need ekraanid ja nutitelefonid suured silmade rikkujad.

[Külaline]

Igal juhul arendab last lugemine rohkem kui kuulamine.
Ekraanidelt saab külge suht vale keelekasutuse, õigest grammatikast pole enamasti juttugi.

[Külaline]

Kuidas mõjub lugemine või kuulamine. Lugedes saab loetut täpsustada. Saab teine kord lause üle lugeda, kui jäi segaseks. Kui on palju tegelasi, saab märkmeid teha, kes keegi on, ilma et lugu sel ajal kaotsi läheks.
Kuulates on see suur pluss, et tavaliselt on audioraamat loetud ette ilmekalt. Ma oma peas ei loe kunagi nii ilmekalt. Kuulamine aitab mul lugu paremini visualiseerida. Dialooge nt ma ise loen tuimalt. Loen sõnu. Kuulates aga annab pealelugeja öeldule rohkem emotsiooni ja tunnet, mida mina ei annaks. Kuigi dialoogi lõpus on alati iseloomustatud, kuidas seda öeldi.
Kui tänapäeval on juba palju raamatuid audioraamatuna....
Kas on sama, kui lugemine. Sageli öeldakse, et " ta on palju lugenud". On see sama, mis oleks " ta on palju kuulanud".
Ps lugedes ei saa muud teha kui istuda ja kuulata. Kuulates aga saab nt kõndida. See on kasulik.
Kolilapsel oleks vast parem lugeda. Tal on lugemiskontroll pärast. Aga kui kontrolli pole...miks peaks enam lugema? Ma saan kõndida või autoga sõita samal ajal. St saan 2 asja tehtud.

[Külaline]

Kuulamine võtab lugemisega võrreldes ju tohutult kauem aega...

[Arutleja]

Kuulamine võtab lugemisega võrreldes ju tohutult kauem aega...

Minul on vastupidi. Loen endale mõttes ilmekalt ja seetõttu aeglaselt. Audioraamatuid kuulates panen kiiruse 1,25-1,5 peale.

[Külaline]

Ise lugemisega saabki just treenida ka lugemise kiirust.

Liigsest lugemisest prillid nii jaburat asja ma kuulen küll esimest korda. Jah PIMEDAS lugemine võib seda tekitada. Aga lugemine ei ole silmadele kahjulik!

[Egalitaar]

Vahet on nii palju, et mis su lapsel parem on, kas kuulmismälu, või nägemismälu. Selle järgi las valib. Tähtis on ju, et see kohustuslik kirjandus meelde jääks, siis saab vastata.

Uuemad uuringud ikka näitavad, et inimestel domineerib kõigil rohkem visuaalne mälu ja mingit sellist asja ei ole, et mõnel kuulmine, mõnel nägemine vms. Aga väga tore, et sul on alati oma arvamus igal teemal olemas, tead midagi asjast või ei tea.

Täpselt. Tegelikult oli see üsna ammu teada ja seda on ka rakendatud. Näiteks popmuusikas rõhutatakse visuaalset külge mõnikord isegi rohkem kui muusikat ennast. Lavale pannakse ikka kompud, isegi kui nad on vaid suuliigutajad; lavashow ja muusikavideo peavad olema kordades paremad kui keskpärane lugu ise.

PS: Minu teada on nüüd vaid soovituslik kirjandus, või on ikka veel kohustuslik kirjandus? Et pead Tammsaare või mõne noortele suunatud moraliseeriva teose läbi lugema, nagu see minu ajal oli?

[Külaline]

Ise lugemisega saabki just treenida ka lugemise kiirust.

Liigsest lugemisest prillid nii jaburat asja ma kuulen küll esimest korda. Jah PIMEDAS lugemine võib seda tekitada. Aga lugemine ei ole silmadele kahjulik!

Saab ikka. Näiteks aasia riikides on lühinägelikus lausa epideemia. Kui lapsel tekib juba pisike lühinägelikus, 0.25, siis see forsseerivalt muutub kohe -4 või lausa -5 väga lühikese ajaga.

https://novaator.err.ee/1609217557/luhi ... ab-pimedus

Veel paar-kolm põlvkonda tagasi oli lühinägelike osakaal elanikkonnast umbes kümme protsenti. Saatusega hirmutati mõnd eriti suurt raamatusõbrast last, sest juba siis oli teada, et pidevalt samal kaugusel asuva raamatu lugemine ohustab silmade tervist.

Tänapäeval hinnatakse, et planeedi elanikkonnast on lühinägelikud umbes kaks miljardit inimest ehk umbes iga neljas. Sajandi keskpaigaks ennustatakse lühinägelike arvuks juba viis miljardit.

Lõuna-Korea pealinnas on lühinägelikud peaaegu kõik 19-aastased noormehed, täpsemalt 96,5 protsenti. Taiwani üliõpilaste seas on lühinägelikke umbes 90 protsenti, Hiina laste ja noorte täiskasvanute seas on vastav näitaja samuti peaaegu 90 protsenti jne.

[Külaline]

Lõuna-Korea pealinnas on lühinägelikud peaaegu kõik 19-aastased noormehed, täpsemalt 96,5 protsenti. Taiwani üliõpilaste seas on lühinägelikke umbes 90 protsenti, Hiina laste ja noorte täiskasvanute seas on vastav näitaja samuti peaaegu 90 protsenti jne.

See on ju ammu selgeks tehtub, et sõltub väga keerulisest tähestikust.

[Külaline]

Vahet on nii palju, et mis su lapsel parem on, kas kuulmismälu, või nägemismälu. Selle järgi las valib. Tähtis on ju, et see kohustuslik kirjandus meelde jääks, siis saab vastata.

Uuemad uuringud ikka näitavad, et inimestel domineerib kõigil rohkem visuaalne mälu ja mingit sellist asja ei ole, et mõnel kuulmine, mõnel nägemine vms. Aga väga tore, et sul on alati oma arvamus igal teemal olemas, tead midagi asjast või ei tea.

Inimesel, aga lapsel? Võib-olla kuulamine on tervislikum, sest liigne lugemus lapsel võib tähendada prille. Niigi on need ekraanid ja nutitelefonid suured silmade rikkujad.

Nii et lugeda raamatut on tervislikum, kui lugeda lugerist?
Kas selle kohta on uuringuid, et luger on kahjulik?

[Külaline]

Uuemad uuringud ikka näitavad, et inimestel domineerib kõigil rohkem visuaalne mälu ja mingit sellist asja ei ole, et mõnel kuulmine, mõnel nägemine vms. Aga väga tore, et sul on alati oma arvamus igal teemal olemas, tead midagi asjast või ei tea.

Inimesel, aga lapsel? Võib-olla kuulamine on tervislikum, sest liigne lugemus lapsel võib tähendada prille. Niigi on need ekraanid ja nutitelefonid suured silmade rikkujad.

Nii et lugeda raamatut on tervislikum, kui lugeda lugerist?
Kas selle kohta on uuringuid, et luger on kahjulik?

Kahjulik on silma fookuse koondumine ühte punkti pikemaks ajaks. Kui juba vanematel on prillid, siis tulevad lastele ka. Nii see asi jätkub põlvest põlve. Näiteks lapsed kes eelkoolieas vähe loevad, siis neist ei tule üldiselt prillikandjaid, sest just see iga 9-12 aastani on lapse peakolu kiiresti kasvav ja silmade vähene liikumine põhjustab silmamuna muutust mis jääbki siis staatiliseks. Sellises vanuses lapsed peaks hoopis rohkem õues mängima kui raamatuid lugema, sest raamatuid saab lugeda terve elu.

[Külaline]

Lõuna-Korea pealinnas on lühinägelikud peaaegu kõik 19-aastased noormehed, täpsemalt 96,5 protsenti. Taiwani üliõpilaste seas on lühinägelikke umbes 90 protsenti, Hiina laste ja noorte täiskasvanute seas on vastav näitaja samuti peaaegu 90 protsenti jne.

See on ju ammu selgeks tehtub, et sõltub väga keerulisest tähestikust.

Ei, aasias lähevad lapsed kooli juba 5 aastaselt.

[Külaline]

Kui ma laps olin räägiti ikka et lugemine kahjustab silmi.
Siis juba hakkas telekasse ilmuma rohkem saateid. Telekas kahjustab silmi. Ja ja mõtlemisvõimet, lisati juurde.
Nüüd räägitakse et ekraanid kahjustavad silmi. Ja mõtlemisvõimet. Samas saavat sealt koguda halbu mõtteid. Seega mõtlemisvõime ei lähe enam arvesse?

[Külaline]

Mina olin lapsena suur lugeja, praegu tarbin raamatuid põhiliselt audioraamatute kujul. Peab hea sisselugeja olema ainult, siis eelistan iga kell audiot lugemisele. Ka lastele lugesime raamatuid ette kui nad väiksed olid ja lasime ka palju audioraamatuid/kuuldemänge kuulata. Ei leia, et ise loetult oleks raamat kuidagi paremini omandatav või et oleksin seetõttu ise erilisem inimene. Inimesed on kümneid aastatuhandeid kuulamise abil asju meelde jätnud, ei usu, et see vaevalt paar sajandit üldist kirjaoskust aju kohe nii palju muutnud on.
Endal on ka lapsest saati lühinägelikkus, lastel kellelgi õnneks mitte.

[Külaline]

Lõuna-Korea pealinnas on lühinägelikud peaaegu kõik 19-aastased noormehed, täpsemalt 96,5 protsenti. Taiwani üliõpilaste seas on lühinägelikke umbes 90 protsenti, Hiina laste ja noorte täiskasvanute seas on vastav näitaja samuti peaaegu 90 protsenti jne.

Ega see neil lugemisest pole. See on sellest, et nad viibivad väga vähe õues, nende ruumid on väga väikesed, nad ei vaata peaaegu kunagi lapsepõlvest saadik kaugusesse, kõik asjad on nina all. Silmad kohanevadki sellega, et kaugele vaadata pole vaja.