Paljud gümnasistid ei käi kodulähedases koolis ja see süvendab ebavõrdsust

[Külaline]

Selgita nüüd (nagu oma vanaemale), miks keegi peaks tahtma panna oma last sellisesse kooli, kui tal vähegi on võimalus teda paremasse kooli panna? Kas sa ise valid töökoha ainult selle kritieeriumi järgi, et asuks kodu ligidal? Ei vali ju. Ikka vaatad esmajärjekorras ju seda, kus on paremad tingimused ja kõrgem palk. Gümnaasiumiealine pole ka enam mingi väikelaps, kelle jaoks võibolla tõesti on see kodulähedus oluline. Jah, kui enamik mingi maakoha noortest ei vali kodukoha gümnaasiumi, siis on oht, et see suletakse ja need, kel puudub võimalus või kodu toetus, et kaugemale minna, jäävad siis ilma. Aga vabandage, kas me peame alati joonduma nende järgi, kes ei suuda, ei oska, ei taha, ei saa? Kui jätkusuutlik või edasiviiv see õieti on?

Selgitan nüüd jah nagu oma vanaemale, et ideaalis oleks nii, et üldhariduskoolid oleks kõik sellised, et nad pole head ega halvad, vaid tase oleks suhteliselt võrdne. Haridusministeerium proovib võidelda õiglase hariduse eest. Tegelikkuses on see võitlus päris raske, sest ega ka elukoht pole ju kõigil võrdne. Ikka on osadel vanematel suuremad võimalused oma lapsi toetada ja on vanemad, kellel seda võimekust ei ole. Mina isiklikult oma last sinna ei taha panna, kus ma töötan. Minu arust oleks lahenduseks hoopis see, et nendes kehvemates ja paljude muulastega koolides oleks palk kõrgem, et just võimekamad õpetajad läheks sinna. Mina näiteks töötangi selles koolis seetõttu, et saada palju kogemusi erivajadusega lastega tegelemiseks ja kui on kogemust piisavalt, hakkan oma teenuseid suure raha eest pakkuma. Õnneks on selliseid inimesi veel, aga nad on halbades koolides ajutiselt õppimise ajal või midagi taolist. Peaks olema nii, et mida võimekam õpetaja, seda raskemad lapsed ja siis ka vastav tasu selle eest, aga tegelikkuses on vastupidi. Paremad õpetajad lähevad lihtsamate ja targemate laste juurde, nendele keerulistele jäävad need, kellel pole kvalifikatsiooni või kes mujale ei saa.

See on täiesti adekvaatne soov, et mida keerulisem ja suuremate nõudmistega töö, seda kõrgem palk.

[Külaline]

See on täiesti adekvaatne soov, et mida keerulisem ja suuremate nõudmistega töö, seda kõrgem palk.

Oleks adekvaatne soov jah, aga tegelikkuses on kõigil mingisugune 1920 brutopalk. Meie koolis ei lasta ka suuremat koormust võtta, sest õpetajad põlevad läbi, sest lapsed on rasked. Ainuke lisatöö, mida võid võtta, on klassijuhatamine, 200 eurot ehk 150 eurot neto saab selle eest. Sellest rahast võetakse maha veel õppepuhkuse päevad, sest siis sa ju klassijuhatamisega ei tegele. Tegelikult pead sellega tegelema ööd ja päevad. Näiteks olin reedel kella kaheksani tööl, sest üks tüdruk tahtis ära ennast tappa ja pidin ta vanaema kuulama. Mul on väikeklass, kokku 12 last, kellel on väga suured probleemid. Lisaks psüühikahäiretele ja õpiraskustele on sotsiaalsed probleemid. Küll ei ole lapsel talvejopet, külmub õppekäigul, kõht on tühi, inimene minestab koolis ära, küll joovad täis, ei tule ööseks koju, võtavad üledoose, politsei otsib taga. Igapäevselt pean suhtlema lastekaitse ja jumal teab kellega. Mis terve mõistusega inimene sellist tööd 100 euro eest kuus teeks.

[Külaline]

See on täiesti adekvaatne soov, et mida keerulisem ja suuremate nõudmistega töö, seda kõrgem palk.

Oleks adekvaatne soov jah, aga tegelikkuses on kõigil mingisugune 1920 brutopalk.

Noh, nagu hiljuti kuulsime, siis tippbaleriinid saavad veel tunduvalt vähem, ometi alustavad õppimist 7-aastaselt ja igapäevaselt teevad tööd nagu tippsportlased. Ma ei tea, kas siin riigis on kellelgi üldse suurt pilti ees, et vaadata kõiki palku ka mingist õigluse printsiibist või saavad lihtsalt alati need palka juurde, kõvemini nõuavad ja demonstratsioone teevad.

[Külaline]

Tegelikult pead sellega tegelema ööd ja päevad. Näiteks olin reedel kella kaheksani tööl, sest üks tüdruk tahtis ära ennast tappa ja pidin ta vanaema kuulama. Mul on väikeklass, kokku 12 last, kellel on väga suured probleemid. Lisaks psüühikahäiretele ja õpiraskustele on sotsiaalsed probleemid. Küll ei ole lapsel talvejopet, külmub õppekäigul, kõht on tühi, inimene minestab koolis ära, küll joovad täis, ei tule ööseks koju, võtavad üledoose, politsei otsib taga. Igapäevselt pean suhtlema lastekaitse ja jumal teab kellega. Mis terve mõistusega inimene sellist tööd 100 euro eest kuus teeks.

Tohib küsida, miks sa seda tööd teed? Nii õudne tundub. Kas sa oled uus või pikaajaline õpetaja? Kaua jaksad?

[Külaline]

Tegelikult pead sellega tegelema ööd ja päevad. Näiteks olin reedel kella kaheksani tööl, sest üks tüdruk tahtis ära ennast tappa ja pidin ta vanaema kuulama. Mul on väikeklass, kokku 12 last, kellel on väga suured probleemid. Lisaks psüühikahäiretele ja õpiraskustele on sotsiaalsed probleemid. Küll ei ole lapsel talvejopet, külmub õppekäigul, kõht on tühi, inimene minestab koolis ära, küll joovad täis, ei tule ööseks koju, võtavad üledoose, politsei otsib taga. Igapäevselt pean suhtlema lastekaitse ja jumal teab kellega. Mis terve mõistusega inimene sellist tööd 100 euro eest kuus teeks.

Tohib küsida, miks sa seda tööd teed? Nii õudne tundub. Kas sa oled uus või pikaajaline õpetaja? Kaua jaksad?

Teen sellepärast, et nendel lastel pole mitte kedagi, kes nende eest seisaks ja et ise juurde õppida. Mõnel pole midagi muud erilist viga, kui lihtsalt keskkond, kus nad kasvavad, on kehv. Eks nad ise teevad ka enda armastamise päris raskeks. Minul tuleb jälle keeruliste laste hinge pugemine hästi välja ja saan neid mõjutada. Osad vanemad hoolivad, aga ei oska. Neid saab õpetada, mida peab lapsega tegema, kuidas saab teda paremini õpetada, kuidas saab teda toetada. Tulemused on väga head. Oskan väga hästi õpetada ATH-ga, autismispektri häirega ja spetsiifliste õpiraskustega lapsi (kes ei suuda lugeda, kirjutada, arvutada). Praegu teen seda kolmandat aastat ja paar aastat teen veel, siis hakkan tasuliselt õpetama. Praegu saan katsetada kõiki meetodeid, mida ise tahan, vaatan, mis töötab, mis ei tööta.

[Külaline]

Tegelikult pead sellega tegelema ööd ja päevad. Näiteks olin reedel kella kaheksani tööl, sest üks tüdruk tahtis ära ennast tappa ja pidin ta vanaema kuulama. Mul on väikeklass, kokku 12 last, kellel on väga suured probleemid. Lisaks psüühikahäiretele ja õpiraskustele on sotsiaalsed probleemid. Küll ei ole lapsel talvejopet, külmub õppekäigul, kõht on tühi, inimene minestab koolis ära, küll joovad täis, ei tule ööseks koju, võtavad üledoose, politsei otsib taga. Igapäevselt pean suhtlema lastekaitse ja jumal teab kellega. Mis terve mõistusega inimene sellist tööd 100 euro eest kuus teeks.

Tohib küsida, miks sa seda tööd teed? Nii õudne tundub. Kas sa oled uus või pikaajaline õpetaja? Kaua jaksad?

Teen sellepärast, et nendel lastel pole mitte kedagi, kes nende eest seisaks ja et ise juurde õppida. Mõnel pole midagi muud erilist viga, kui lihtsalt keskkond, kus nad kasvavad, on kehv. Eks nad ise teevad ka enda armastamise päris raskeks. Minul tuleb jälle keeruliste laste hinge pugemine hästi välja ja saan neid mõjutada. Osad vanemad hoolivad, aga ei oska. Neid saab õpetada, mida peab lapsega tegema, kuidas saab teda paremini õpetada, kuidas saab teda toetada. Tulemused on väga head. Oskan väga hästi õpetada ATH-ga, autismispektri häirega ja spetsiifliste õpiraskustega lapsi (kes ei suuda lugeda, kirjutada, arvutada). Praegu teen seda kolmandat aastat ja paar aastat teen veel, siis hakkan tasuliselt õpetama. Praegu saan katsetada kõiki meetodeid, mida ise tahan, vaatan, mis töötab, mis ei tööta.

Nii tore, et sinusuguseid inimesi on, kes oskab ja tahab selliseid lapsi aidata. Jõudu ja jaksu sulle!

[Külaline]

Tohib küsida, miks sa seda tööd teed? Nii õudne tundub. Kas sa oled uus või pikaajaline õpetaja? Kaua jaksad?

Teen sellepärast, et nendel lastel pole mitte kedagi, kes nende eest seisaks ja et ise juurde õppida. Mõnel pole midagi muud erilist viga, kui lihtsalt keskkond, kus nad kasvavad, on kehv. Eks nad ise teevad ka enda armastamise päris raskeks. Minul tuleb jälle keeruliste laste hinge pugemine hästi välja ja saan neid mõjutada. Osad vanemad hoolivad, aga ei oska. Neid saab õpetada, mida peab lapsega tegema, kuidas saab teda paremini õpetada, kuidas saab teda toetada. Tulemused on väga head. Oskan väga hästi õpetada ATH-ga, autismispektri häirega ja spetsiifliste õpiraskustega lapsi (kes ei suuda lugeda, kirjutada, arvutada). Praegu teen seda kolmandat aastat ja paar aastat teen veel, siis hakkan tasuliselt õpetama. Praegu saan katsetada kõiki meetodeid, mida ise tahan, vaatan, mis töötab, mis ei tööta.

Nii tore, et sinusuguseid inimesi on, kes oskab ja tahab selliseid lapsi aidata. Jõudu ja jaksu sulle!

Tundub, et eelkõige tahab ta katsetada, mis töötab ja mis ei tööta, et siis oma firma avada ja tasu eest seda teenust pakkuda.

[Külaline]

Tundub, et eelkõige tahab ta katsetada, mis töötab ja mis ei tööta, et siis oma firma avada ja tasu eest seda teenust pakkuda.

Ja mis selles siis halba on? Inimene peab eluaeg sinu arust ainult missioonitundest töötama?

[Külaline]

Tundub, et eelkõige tahab ta katsetada, mis töötab ja mis ei tööta, et siis oma firma avada ja tasu eest seda teenust pakkuda.

Ja mis selles siis halba on? Inimene peab eluaeg sinu arust ainult missioonitundest töötama?

Täpselt õige, ei pea. See on valitsuse ja ministeeriumi vastutusel motiveerida selliseid inimesi riigitööl püsima. On see siis ektra palgalisa, rohkem puhkust või varasem pension. Loomulikult see kõik meie maksubaasist, aga jätku siis ära kõik need toetused mingitele kahtlastele MTÜ-dele ja tasustagu õpetajaid kõrgemalt. Ja ma ei ole ise õpetaja, see lihtsalt on minu arvamus alati olnud.

[Külaline]

Tundub, et eelkõige tahab ta katsetada, mis töötab ja mis ei tööta, et siis oma firma avada ja tasu eest seda teenust pakkuda.

Ja mis selles siis halba on? Inimene peab eluaeg sinu arust ainult missioonitundest töötama?

Loomulikult ei pea, aga siis nii öelgugi, mitte ärgu alustagu oma juttu lausega "teen sellepärast, et nendel lastel pole mitte kedagi, kes nende eest seisaks". Ja siis pärast jutu sees tuleb välja, et praegu hoopis katsetab ja vaatab, mis välja tuleb, et siis pärast hea sellega raha teha. Et kumb siis päriselt on, kas teeb seda tööd sellepärast, et neist lastest on kahju või kasutab neid katsejänestena oma tulevase äri jaoks?

[Külaline]

Tundub, et eelkõige tahab ta katsetada, mis töötab ja mis ei tööta, et siis oma firma avada ja tasu eest seda teenust pakkuda.

Ja mis selles siis halba on? Inimene peab eluaeg sinu arust ainult missioonitundest töötama?

Loomulikult ei pea, aga siis nii öelgugi, mitte ärgu alustagu oma juttu lausega "teen sellepärast, et nendel lastel pole mitte kedagi, kes nende eest seisaks". Ja siis pärast jutu sees tuleb välja, et praegu hoopis katsetab ja vaatab, mis välja tuleb, et siis pärast hea sellega raha teha. Et kumb siis päriselt on, kas teeb seda tööd sellepärast, et neist lastest on kahju või kasutab neid katsejänestena oma tulevase äri jaoks?

Üks ei välista kuidagi teist.

[Külaline]

Tundub, et eelkõige tahab ta katsetada, mis töötab ja mis ei tööta, et siis oma firma avada ja tasu eest seda teenust pakkuda.

Ja mis selles siis halba on? Inimene peab eluaeg sinu arust ainult missioonitundest töötama?

Loomulikult ei pea, aga siis nii öelgugi, mitte ärgu alustagu oma juttu lausega "teen sellepärast, et nendel lastel pole mitte kedagi, kes nende eest seisaks". Ja siis pärast jutu sees tuleb välja, et praegu hoopis katsetab ja vaatab, mis välja tuleb, et siis pärast hea sellega raha teha. Et kumb siis päriselt on, kas teeb seda tööd sellepärast, et neist lastest on kahju või kasutab neid katsejänestena oma tulevase äri jaoks?

Ära üldse kadesta, rikkaks sellise "äriga" ei saa mitte kunagi. Ja missioonitunde komponent jääb siia alati sisse. Kui sa lapsi ei armasta, neid päriselt aidata ei taha, siis ei tule ka mingeid tulemusi. Viis aastat tööamist koolis on juba päris palju ja kui seal on 5 aastat inimene, kes kõike proovib, on see juba väga hea. Paljud on korraga nii erasektoris kui koolis osakoormusega ka edasi. Lihtsalt õpetajapalgaga ei ela lihtsalt ära, ei räägigi mingist rikkakssaamisest.

[Külaline]

Ja mis selles siis halba on? Inimene peab eluaeg sinu arust ainult missioonitundest töötama?

Loomulikult ei pea, aga siis nii öelgugi, mitte ärgu alustagu oma juttu lausega "teen sellepärast, et nendel lastel pole mitte kedagi, kes nende eest seisaks". Ja siis pärast jutu sees tuleb välja, et praegu hoopis katsetab ja vaatab, mis välja tuleb, et siis pärast hea sellega raha teha. Et kumb siis päriselt on, kas teeb seda tööd sellepärast, et neist lastest on kahju või kasutab neid katsejänestena oma tulevase äri jaoks?

Ära üldse kadesta, rikkaks sellise "äriga" ei saa mitte kunagi. Ja missioonitunde komponent jääb siia alati sisse. Kui sa lapsi ei armasta, neid päriselt aidata ei taha, siis ei tule ka mingeid tulemusi. Viis aastat tööamist koolis on juba päris palju ja kui seal on 5 aastat inimene, kes kõike proovib, on see juba väga hea. Paljud on korraga nii erasektoris kui koolis osakoormusega ka edasi. Lihtsalt õpetajapalgaga ei ela lihtsalt ära, ei räägigi mingist rikkakssaamisest.

Mis kohta siin kadestada on? Ma ei töötaks koolis ka siis, kui mulle topelt makstaks.

[Külaline]

Ei suurenda ebavõrdsust see kui laps ei lähe lähimasse gümnaasiumisse. Ebavõrdsust suurendab see, et see lähim gümnaasium ei ole selle lapse jaoks piisavalt hea tasemega. Ja seda ebavõrdsust ei saa ja ei tohi lahendada õpirände keelamisega (või meie haridusministri mõttevälgatusega, et Tartusse ärgu mujalt lapsi õppima tulgu), vaid sellega, et meil on kõik koolid ühtlaselt tugeva tasemega. Ehk siis õpetajate palk ja töökoormus on selline, et õpetajaamet on populaarne ja kui kool otsib matemaatikaõpetajat, siis on tal valida mitme hea kandidaadi vahel. Ja seda ka väikestes kohtades ja maapiirkondades. Siis ei tule kellelegi pähe parima kooli otsingul kuhugi rännata.

[Külaline]

Ei suurenda ebavõrdsust see kui laps ei lähe lähimasse gümnaasiumisse. Ebavõrdsust suurendab see, et see lähim gümnaasium ei ole selle lapse jaoks piisavalt hea tasemega. Ja seda ebavõrdsust ei saa ja ei tohi lahendada õpirände keelamisega (või meie haridusministri mõttevälgatusega, et Tartusse ärgu mujalt lapsi õppima tulgu), vaid sellega, et meil on kõik koolid ühtlaselt tugeva tasemega. Ehk siis õpetajate palk ja töökoormus on selline, et õpetajaamet on populaarne ja kui kool otsib matemaatikaõpetajat, siis on tal valida mitme hea kandidaadi vahel. Ja seda ka väikestes kohtades ja maapiirkondades. Siis ei tule kellelegi pähe parima kooli otsingul kuhugi rännata.

Ma ise vahetasin eriala, läksin kooli tööle Ja olles nüüd mõnes koolis töötanud ja koolide siseeluga rohkem kursis, siis olen avastanud, et õpetajate puuduse puhul polegi alati küsimus palgas, töökoormuses, lastes ja nende vanemates. Suur probleem on koolides valitsev juhtimiskultuur. Imestasin, kui paljudes koolides on koolijuht väga autoritaarne. Inimesi lastakse lahti, võetakse tööle, räägitakse taga, kiusatakse täiesti nende töötulemustest olenemata. Nii mõneski koolis on juht nagu isake tsaar ja sellepärast jookseb personal sealt laiali. Visatakse nina alla seadusevastaseid lepinguid, osad lemmikud võivad lapsi alandada, lüüa, sõimata, teisi lastakse lahti pisieksimuste pärast, näiteks rääkis venekeelse õpilasega vene keeles, sest see ei saanud muidu midagi aru. Paljud koolid pole sugugi kaasaegsed asutused ja seal on halb olla nii õpilastel kui töötajatel, sellepärast kaader vahetub meeletu kiirusega. Minu arust pole normaalne, kui koolipersonalist vahetub igal aastal näiteks 30 protsenti. Minu poja koolis on direktoril omaette sissekäiguga majatiib, et ta ei peaks lastega üldse kokku puutuma. On näha, et inimene on oma tööst täiesti tüdinud ja laseb kõigil toimetada isevooluteed. Kui mõni lapsevanem kaebab, siis töötajast vabanetakse, sest direktor ei viitsi sellega tegeleda, et kellel see nüüd õigus oli või ei olnud, lihtsam on töötajast vabaneda. Ja võtta mõni uus täiesti hariduseta inimene tööle, sest see vähemalt kuuletub ja ei avalda oma arvamust. Kindlasti pole see igas koolis nii, aga üllatavalt paljudes siiski on. See oli minu jaoks täiesti tundmatu teema, enne kui kooli tööle läksin.

[Külaline]

Minu poja koolis on direktoril omaette sissekäiguga majatiib, et ta ei peaks lastega üldse kokku puutuma. On näha, et inimene on oma tööst täiesti tüdinud ja laseb kõigil toimetada isevooluteed. Kui mõni lapsevanem kaebab, siis töötajast vabanetakse, sest direktor ei viitsi sellega tegeleda, et kellel see nüüd õigus oli või ei olnud, lihtsam on töötajast vabaneda. Ja võtta mõni uus täiesti hariduseta inimene tööle, sest see vähemalt kuuletub ja ei avalda oma arvamust.

Jeerum!

[Külaline]

Minu poja koolis on direktoril omaette sissekäiguga majatiib, et ta ei peaks lastega üldse kokku puutuma. On näha, et inimene on oma tööst täiesti tüdinud ja laseb kõigil toimetada isevooluteed. Kui mõni lapsevanem kaebab, siis töötajast vabanetakse, sest direktor ei viitsi sellega tegeleda, et kellel see nüüd õigus oli või ei olnud, lihtsam on töötajast vabaneda. Ja võtta mõni uus täiesti hariduseta inimene tööle, sest see vähemalt kuuletub ja ei avalda oma arvamust.

Jeerum!

Jah, igal pool räägitakse, et nii jube, kui palju on koolides kvalifikatsioonita õpetajaid. Aga osadele juhtidele ongi see hea tee kulusid kokku hoida. Maksad nendele miinimumi, laod selga meeletult ülesandeid ja teed lepingu aasta asemel vaid juunini. Ja siis septembrist võtad ta taas tööle uue katseajaga, uue puhkusearvestusega.

[Külaline]

Meie elame Kakumäel, pole põhikooli, pole gümnaasiumi.

Kakumäe on asum Haabersti linnaosas. Tallinnas on 84 asumit, oleks mõeldamatu, et igaühes eraldi kool oleks. Järve asumis nt elab üle 1000 inimese rohkem kui Kakumäe asumis, aga seal ka ei ole kooli.

Ideaalis peakski põhikool olema piisavalt lähedal kas kõndides või siis otse sõites. Mina näiteks elasin maaalevis, kooli kõndisin 15 min, väga tervslik distants. Kool ise oli ka hea tasemega, on siiani. Oma last aga olime sunnitud sõidutama autoga kooli, sest Kakumäelt minnes oleks pidanud korduvalt ümber istuma ja iga päev kaotama ajas min 1,5 tundi kokku. Trennidest veel rääkimata.

[Külaline]

Ei suurenda ebavõrdsust see kui laps ei lähe lähimasse gümnaasiumisse. Ebavõrdsust suurendab see, et see lähim gümnaasium ei ole selle lapse jaoks piisavalt hea tasemega. Ja seda ebavõrdsust ei saa ja ei tohi lahendada õpirände keelamisega (või meie haridusministri mõttevälgatusega, et Tartusse ärgu mujalt lapsi õppima tulgu), vaid sellega, et meil on kõik koolid ühtlaselt tugeva tasemega. Ehk siis õpetajate palk ja töökoormus on selline, et õpetajaamet on populaarne ja kui kool otsib matemaatikaõpetajat, siis on tal valida mitme hea kandidaadi vahel. Ja seda ka väikestes kohtades ja maapiirkondades. Siis ei tule kellelegi pähe parima kooli otsingul kuhugi rännata.

Ma ise vahetasin eriala, läksin kooli tööle Ja olles nüüd mõnes koolis töötanud ja koolide siseeluga rohkem kursis, siis olen avastanud, et õpetajate puuduse puhul polegi alati küsimus palgas, töökoormuses, lastes ja nende vanemates. Suur probleem on koolides valitsev juhtimiskultuur. Imestasin, kui paljudes koolides on koolijuht väga autoritaarne. Inimesi lastakse lahti, võetakse tööle, räägitakse taga, kiusatakse täiesti nende töötulemustest olenemata. Nii mõneski koolis on juht nagu isake tsaar ja sellepärast jookseb personal sealt laiali. Visatakse nina alla seadusevastaseid lepinguid, osad lemmikud võivad lapsi alandada, lüüa, sõimata, teisi lastakse lahti pisieksimuste pärast, näiteks rääkis venekeelse õpilasega vene keeles, sest see ei saanud muidu midagi aru. Paljud koolid pole sugugi kaasaegsed asutused ja seal on halb olla nii õpilastel kui töötajatel, sellepärast kaader vahetub meeletu kiirusega. Minu arust pole normaalne, kui koolipersonalist vahetub igal aastal näiteks 30 protsenti. Minu poja koolis on direktoril omaette sissekäiguga majatiib, et ta ei peaks lastega üldse kokku puutuma. On näha, et inimene on oma tööst täiesti tüdinud ja laseb kõigil toimetada isevooluteed. Kui mõni lapsevanem kaebab, siis töötajast vabanetakse, sest direktor ei viitsi sellega tegeleda, et kellel see nüüd õigus oli või ei olnud, lihtsam on töötajast vabaneda. Ja võtta mõni uus täiesti hariduseta inimene tööle, sest see vähemalt kuuletub ja ei avalda oma arvamust. Kindlasti pole see igas koolis nii, aga üllatavalt paljudes siiski on. See oli minu jaoks täiesti tundmatu teema, enne kui kooli tööle läksin.

Mul on lasteaiaga selline kogemus. Ma ise ei olnud küll töötaja seal, vaid lapsevanem. Kui lasteaial oli vahepeal üks teatud juhataja, oli õpetajate kaadrivoolavus kahe aasta jooksul tohutu. Ja kui tuli uus juhataja, püsisid ka õpetajad. Pärast sai kuulda, et see vahepealne juhataja oligi üks susserdis ja õel inimene. Linn väike ja jutud liikusid kiirelt.

[Külaline]

Aga mulle jäi mulje, et see uuring kajastab pigem Võrust Tartusse, Tapalt Tallinnasse jne. õppima asumist, mitte Lasnamäelt või Piritalt kesklinna koolides käimist.

Artiklis on öeldud: "Kõige suurem on õpilaste ränne Harju- ja Tartumaal, sest seal on koole kõige enam ja transpordivõimalused head. Maapiirkondades elavatest gümnasistidest 49 protsenti käivad kodule lähimas gümnaasiumis, kuid sealgi on ränne suurim Harju- ja Tartumaa suunal." Ehk et kõige suurem ränna tundub ikka olevat Harjumaal, eriti mitte maapiirkonnas - see ju tähendabki Tallinna.

Tallinlastel on valik suur ja saavad valida ja seepärast ei õpi oma lähimas koolis ning toimub sotsiaalne kihistumine.