Kas mehe haavatavus on pluss või miinus?

[Mupsik]

Väheke ka ühe meeskasutaja maha tegemisest ajendatud teema.
Kas teie arvates mõõdukalt! mehe haavatavuse välja näitamine on okei või ei?
Ma ise olen kasvanud sellest põlvkonnast, kus poisid nutta ei tohtinud. " Ole mees, ole tugev, ära nuta jne"
No ja siis toongi näited, et näiteks kui mees näeb oma pruuti altari ees, oma lapse sünni juures nutab, peetakse tõesti tänapäeval nõmedateks? Või kui vanaema/vanaisa matustel nutab?

Mina isiklikult pean seda väga normaalseks nähtuseks. See just vastupidi näitab mehe head poolt, kui sellised südndmusedd pisara silma toovad ja liigutavad nii palju, et pole häbi välja näidata.

Ja mina kasvatan oma poega(12) ka selles usus, et ka kui raske on, on okei vahel nutta. Mitte ei sunni tundeid maha suruma, sest poisid nutta ei või. Avalikult ta muidugi ei nuta, aga kodus vahel harva, kui raske on, pole mingit valehäbi ka pisarad välja lasta. Meil on ka üks tervislik seisund, mille pärast aegajalt viha ja kurbus võimust võtab.

[Külaline]

Liigutusest nutta on väga okei. Minu isa oli väga mehelik mees ja kunagi ei nutnud, aga igasugused filmid ajasid teda küll nutma. Väljamõeldud tegelaste mured. Keegi ei arvanud temast sellepärast midagi halba isegi nõukaajal. Minu mees on ka nutnud mitu korda ja poeg niisamuti. Midagi halba ma sellest ei arva.

[Külaline]

Ka minu meelest ok. Olen samuti oma poega kasvatanud just nii, et nutta on ok. See pole nõrkus, vaid normaalsete tunnete omamine. Minu lapsepõlves oli ka see mehed ei nuta jura, aga see tundus mulle jama juba siis.

[Külaline]

See on kindlalt pluss. See näitab, et mehel on süda õige koha peal ja ta on empaatiline. Selliseid inimesi võiks olla väga palju rohkem, siis oleks maailm parem paik.

[Egalitaar]

Olen väga tundelise meelelaadiga, tunnistan seda. Puudus või voorus? Ilmselt mõlemat. Avalikult nutsin oma ema matustel, olime emaga väga lähedased, ja üks ema töökaaslane julges mulle seda kohapeal ette heita Ühe korra hakkasin nutma kinos väga emotsionaalset stseeni vaadates, mis mu hinge sügavalt puudutas, ja siis oli natuke piinlik küll. Iseenda ees ma pisaraid ei varja ega häbene.

[Külaline]

Ei tea, kas putja ka filme vaadates nutab? Või muu asja peale? Tundub, et ta on täpselt selle arusaamisega, et mehed ei nuta.

[Külaline]

Mina siin teiste kasutajatega ei nõustu. Jah, emotsiooni näitamine mõne suure elusüdmuse juures (sünd, surm vm) on normaalne aga "haavumine" ja liigne emotsionaalsus ei ole minu arvates mehelik ega atraktiivne. Ma olen noorem naisterahvas ja see "lase oma tunded välja" korrutamine igal jumala sammul on viinud selleni, et paljud minuealised mehed konkreetselt vinguvad, heietavad, ei suuda oma emotsioone kontrollida, räägivad suurest masendusest ja depressioonist, eluraskustest jne (väga üksikutel päriselt on ja nende kohta see ei kehti).

[Külaline]

Ma olen noorem naisterahvas ja see "lase oma tunded välja" korrutamine igal jumala sammul on viinud selleni, et paljud minuealised mehed konkreetselt vinguvad, heietavad, ei suuda oma emotsioone kontrollida, räägivad suurest masendusest ja depressioonist, eluraskustest jne (väga üksikutel päriselt on ja nende kohta see ei kehti).

Kummaline, et mehed ei tohi, aga naised kõike seda tohivad. Mees olgu vait, elagu enda sisse ja kui üldse enam ei suuda, siis nööriga metsa. Nii või! Siis on mehelik mees vähemalt.

[Külaline]

Te naised võite mõelda küll, et meeste haavatavus on pluss, aga tegelikult te omale meheks ei taha sellist.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Sellise suuvärgiga naist ei taha ükski mees.

[Külaline]

Olen väga tundelise meelelaadiga, tunnistan seda. Puudus või voorus? Ilmselt mõlemat. Avalikult nutsin oma ema matustel, olime emaga väga lähedased, ja üks ema töökaaslane julges mulle seda kohapeal ette heita Ühe korra hakkasin nutma kinos väga emotsionaalset stseeni vaadates, mis mu hinge sügavalt puudutas, ja siis oli natuke piinlik küll. Iseenda ees ma pisaraid ei varja ega häbene.

Mul ka umbes niimoodi.

[Külaline]

Ma olen noorem naisterahvas ja see "lase oma tunded välja" korrutamine igal jumala sammul on viinud selleni, et paljud minuealised mehed konkreetselt vinguvad, heietavad, ei suuda oma emotsioone kontrollida, räägivad suurest masendusest ja depressioonist, eluraskustest jne (väga üksikutel päriselt on ja nende kohta see ei kehti).

Kummaline, et mehed ei tohi, aga naised kõike seda tohivad. Mees olgu vait, elagu enda sisse ja kui üldse enam ei suuda, siis nööriga metsa. Nii või! Siis on mehelik mees vähemalt.

Selline emotsionaalsus ei kaunista kumbagi sugu. Võibolla ei olegi siin küsimus niiväga tundmisel vaid selle välja näitamise viisidel.

[Külaline]

Tundeid tunnevad vist kõik. Mõni on emotsionaalsem.
Öeldakse, et õrnahingelisem. Hing on tegelikult sooneutraalne.

Naised julgevad tundeid välja näidata, st tunded on naiste värk. Ei ole panda halvaks.
Tunded pole meestele. Häbi asi. Armastuse asjad ka seotud tunnetega võivad olla haiget saamisega. Parem sellist teemat vältida igaks juhuks.

[Tolmukübe]

Kui mees niisama ei virise, jaksab ära kuulata, mis talle öeldakse, saab pisiasjadest ilma haavumata üle, siis võib tundeid välja näidata küll. Haavatavus on midagi muud, solvumine ja põhjuseta haiget saamine. Tunnete välja näitamine, see on, kui laps sünnib, filmi peale nutab, nutab, kui naine maha jätab, jne. Tunnete välja näitamine on väga ok ja tervitatav, aga haavatavat venda küll kaela peale pole vaja, häda siit, häda sealt.. Seega, mehe (ja ka naise) haavatavus on miinus, õppigu oma tundeid valitsema ja enda enesetunde eest vastutama, aga tunnete välja näitamine on mehe puhul väga suur pluss. See näitab, et mehel on süda õige koha peal. Kui inimlikke tundeid välja ei näita, aga nad on olemas, on ka süda õige koha peal loomulikult.

[Külaline]

Aga mina ei tahaks endale meest, kes raskuste korral minu najal nutab. Naised hakkavad siis valikuliselt esitama tingimusi, mille puhul mees nagu tohiks nutta ja mille puhul mitte. Selline tingimuste esitamine on absurd. Justnagu mees oleks nagu masin, kes peab valima, mille puhul võib tundeid välja näidata, mille puhul mitte. Üks siin tõi positiivseks näiteks, et tema mees nuttis väljamõeldud tegelaste kannatuste üle. Rõhutas, et väljamõeldud, st päris inimene tema kõrval kannatab, siis mees ei tohi kaastundest nutta ja ei olegi nutnud.

[Külaline]

Idee et mehed peaks olema haavatavad on tänapäeval ingliskeelses maailmas väga popp teema. Samas kui meestelt on küsitud kuidas partnerile haavatavuse välja näitamine läks, siis selgub et väga paljudele naistele meeldib idee haavatavast mehest ainult teoorias, ning praktikas on tulemus sageli negatiivne, kus haavatavuse väljanäitamist on hiljem tülides ära kasutatud, või suhe üldsegi lõppenud. Iseenesest on sellel ka loogiline põhjus, naiste poolt üks kõige kõrgemalt hinnatud isikuomadus meestes on enesekindlus, mis läheb haavatavusega risti vastuollu.

[Egalitaar]

Iseenesest on sellel ka loogiline põhjus, naiste poolt üks kõige kõrgemalt hinnatud isikuomadus meestes on enesekindlus, mis läheb haavatavusega risti vastuollu.

Hea oleks tasakaal haavatavuse ja enesekindluse vahel. Samas tõsi, iganenud soostereotüübid mõjutavad ka meeste elu.

[Külaline]

Ja kui nüüd sõda hakkab, siis kui palju sellistest tundelistest ja emotsionaalsetest piripillidest seal kasu on?

[Egalitaar]

Ja kui nüüd sõda hakkab, siis kui palju sellistest tundelistest ja emotsionaalsetest piripillidest seal kasu on?

Sõdivad nagu kõik teised. Väga paljud tundelised ja emotsionaalsed mehed, mõned tuntud kirjanikud ja poeedid, on sõjas käinud, seal edukalt sõdinud, ja emotsionaalse varena, hingelise traumaga tagasi tulnud. Üks sõdade varjukülg on see, et sõda nõuab ohvreid veel kaua pärast selle lõppemist.

[Külaline]

Ja kui nüüd sõda hakkab, siis kui palju sellistest tundelistest ja emotsionaalsetest piripillidest seal kasu on?

Kui kõik maailma mehed oleksid tundelised piripillid, siis poleks sõdu olemaski.