Surmalähedased kogemused

[Külaline]

Vaatasin YouToubest kolme eestikeelset videot surmalähedaste kogemuste kohta:

https://youtu.be/AohawCaSdMk?si=PIjxgMy58h0mvufx

https://youtu.be/-FOnsTbgues?si=qxDDPbLk6VzP477g

https://youtu.be/44zxJCA22UE?si=sp1bOYj88sqC1J6k

Teema on väga põnev. Kas teil on kogemusi või arvamusi, mida jagada? Kas olete näiteks haiglas operatsiooni ajal ennast kõrvalt/ülevalt näinud või teadvusekaotuse ajal lausa tunneli sissepääsu juures ära käinud?

Enda kogemus on selline, et kord lõunauinakut tehes ärkasin järsku üles. Olin nagu halvatud ja selline tunne oli, et hing tahab kehast välja minna. Täpsemalt oli see nii, et nagu füüsiline keha lamas voodis, aga justkui selle mittefüüsiline koopia koos teadvusega tõusis paaril-kolmel korral veidi kõrgemale nagu nagu oleks seda väljastpoolt tõmmatud. Tunne oli nagu läheks ülakehaga tõusistesse (mäletate koolist kekatunnist?), aga samal ajal on kahestumine ja füüsiline keha jääb maha. Sel hetkel mõtlesin, et nüüd on kõik, see on surm ja hing läheb välja. Aga langesin tagasi, halvatus läks üle ja mõne hetke pärast oli kõik korras.

Teema ei ole liba, päriselt huvitab mind ja oleks põnev lugeda teiste kogemusi.

[Külaline]

Igasuguseid esoteerika-alaseid videosid ei saa väga tõsiselt võtta, sest palju liigub pettust. Hiljem on välja tulnud, et on olnud pettus. Põhjuseks, inimesel oli lihtsalt tähelepanuvajadus või tegi anonüümselt midagi (nt uforinge) ja tahtis näha, mis saab.

[Külaline]

Igasuguseid esoteerika-alaseid videosid ei saa väga tõsiselt võtta, sest palju liigub pettust. Hiljem on välja tulnud, et on olnud pettus. Põhjuseks, inimesel oli lihtsalt tähelepanuvajadus või tegi anonüümselt midagi (nt uforinge) ja tahtis näha, mis saab.

Karl Käsnapuu on kirjutanud raamatu eestlaste surmalähedastest kogemustest, mis inimesed talle kirja teel saatsid. Inimesed on seal raamatus anonüümsed, seega mingit kuulsust või tähelepanu nad taga ei ajanud. Ja kogemused sarnanevad teistega üle terve maailma.

[Külaline]

Neid kogemusi ei ole nii massiliselt, et üldisest foorumis oleks kuigi palju teisi kogejaid. Spetsiifilistesse gruppidesse ehk koondub rohkem selliseid inimesi, kes on kogenud.

[Külaline]

Enda kogemus on selline, et kord lõunauinakut tehes ärkasin järsku üles. Olin nagu halvatud ja selline tunne oli, et hing tahab kehast välja minna.

Surmalähedane kogemus mul õnneks puudub, aga olen kunagi mediteerides saanud väga huvitava kogemuse. Tegelesin jooga ja meditatsiooniga mitu aastat, aga siis hakkas huvi lahtuma ja jätsin selle lõpuks üldse katki. Kuniks mitu aastat hiljem sattusin pooljuhuslikult ühele nö sisekaemuse üritusele. Paast, jooga, meditatsioon. Olin üsna skeptiliselt meelestatud, aga kuna juhendaja oli oma ala asjatundja, siis mõtlesin, et okei, teen need paar päeva selle mängu kaasa.

Kolmandal päeval oli saun ja pärast seda veel kerge meditatsioon. Ja siis, selle pooletunnise mediteerimise ajal tundsin ühtäkki sellist kergust, õnne ja rahulolu, mida ma mitte kunagi varem polnud tundnud. Oli tunne, et mu hing hõljub füüsilise keha kohal. Vaatasin ennast sealt ülevalt ja mõtlesin, et kui mõttetu see maapealne rabelemine kõik on. Töö rapsimine, mammona taga ajamine, mõttetud suhted inimestega, kes mind ei hinda. Kõik tundus nii kauge ja tähenduseta. Olgu veel öeldud, et seal laagris polnud mingit ainete tarvitamist või Ayahuasca teemat. Seega ei saa mu kogemust mingite ainete arvele kirjutada. Kui see tunne "lahtuma" hakkas ja meditatsioonist väljusin, tundsin lihtsalt tohutut kurbust. Mitu päeva käisin ringi tundega, nagu oleksin näinud mingit Jumalikku Tõde või ma ei teagi, kuidas seda kogemust nimetada.

[Ottotriin]

Surmalähedane kogemus mul õnneks puudub, aga olen kunagi mediteerides saanud väga huvitava kogemuse

Tänan, et jagasid!
Samuti on huvitav see nähtus, et ekstreemsetes olukordades jookseb vahel inimestel väga lühikese aja jooksul "terve elu silmade eest läbi". Näiteks võiks tuua ühe mehe mälestused, kes noore sõdurina langes sõjavangi ja teda taheti maha lasta. Rääkis, et elu jooksis juba silmade eest läbi, aga siis keegi kutsus tema hukkajat ja too läks minema. Hukkamine jäi ära ja mees elas kõrge vanuseni, ta meenutas ise seda lugu raadiosaates.

[Külaline]

Võib olla küll. Ma täitsa usun sellesse valguse nägemisse. Seda võib ehk põhjustada hapnikupuudus või vererõhulangus kriitilises seisundis.
Inimene on huvitav olend. Kõik oleme erinevad. Aga haiguste sümptomid on haigustel ikka samad. Nt kust teab keha hakata tekitama kuumahooge klimakteeriumis. Kuidas saab külmumise korral hakata palav. Kuidas ärevus on selline asi mis paneb südame peksma ilma füüsilise koormuseta. Ja kõik see serotoniin dopamiin kortisool. Kõik need tekitavad mingeid sarnaseid aistinguid.

[Külaline]

Mul ammu ka umbes nii olnud mõned korrad ise pikali olles pool mahades vist, et hakkan hõljuma ülespoole justkui kehast välja eralduma. Ehmatas ära küll. Võibolla uni selline olnud.
Surmalähedase kogemusega ma pole seda seostanud.

[Külaline]

Teemaalgataja koges tüüpilist unehalvatust, see võib olla hirmutav, aga ohutu.

Enda nn kõrvalt/plevalt vaatamist selgitavat kvantfüüsika. Ma pole füüsik ega oska seda piisavalt selgitada, aga mõte on selles, et kaks osakest, mis on teineteisest lahus, võivad olla teadlikud teineteisest.
Kosmonautide treeningul, kus tegemist kiiresti põõrleva rattaga, on täheldatud samasuguse tunnelinägemise ilmingut, kuigi kõik siis elus.

Mulle meeldiks küll mõte elust pärast elu, on kui lugeda teadlaste hinnanguid, et kuskil pole olemas sellist seadeldist, mis võimaldaks salvestada kõikide nende surijate ajutegevusega (ehk siis hingeda) seotud andmemahtu, tundub pigem soovmõtlemisena.

[Külaline]

kui lugeda teadlaste hinnanguid, et kuskil pole olemas sellist seadeldist, mis võimaldaks salvestada kõikide nende surijate ajutegevusega (ehk siis hingeda) seotud andmemahtu, tundub pigem soovmõtlemisena.

Isegi meie planeet Maa teadlased teevad juba jõudsaid edusamme.
https://cen.acs.org/biological-chemistr ... eb/2025/09

Nii et miks ei peaks looduses selline "superseadeldis" esinema?

[Külaline]

kui lugeda teadlaste hinnanguid, et kuskil pole olemas sellist seadeldist, mis võimaldaks salvestada kõikide nende surijate ajutegevusega (ehk siis hingeda) seotud andmemahtu, tundub pigem soovmõtlemisena.

Isegi meie planeet Maa teadlased teevad juba jõudsaid edusamme.
https://cen.acs.org/biological-chemistr ... eb/2025/09

Nii et miks ei peaks looduses selline "superseadeldis" esinema?

Sellele saab DNAd salvestada, aga teadvus on midagi muud. See nõuaks otsatu arvu superarvuteid.
Aga huvitav teooria (!) on ka see: https://www.ohtuleht.ee/melu/583409/elu ... -on-olemas

[Külaline]

On endalgi surmalähedane kogemus olemas, täpselt selline nagu raamatutes kirjeldatakse. Ja elu jooksul on kogetud olukordi, mis ei ole mitte kuidagi n-ö teaduslikult seletatavad.

Ehkki olen kõrgharidusega ja enda meelest justkui olnud eluaeg selle n-ö teaduse usku, tunnen eriti just viimasel ajal, kui vähe see teadus tegelikult teab ja oskab. Ja kui ekslikud saavad olla need, kes nimetavad ennast teadlasteks ning kui põhjendamatu on nende ülim enesekindlust, et teadlane tähendab ilmeksimatut kõiketeadjat.

Tegelikult on teadus suutnud avastada vaid mõne protsendi meid ümbritsevast, ja teaduse saavutused on vaid jäämäe veepealne tipp. Me üritame endale sisendada, et uhke teadus on kõik avastanud ja enam pole eriti kuhugi liikuda. Tegelikult aga ei tea me suurt midagi. Ning eriti vähe teame me elust ja surmast. Teadus väidab, et sealpool polevat mitte midagi. Ahah. Või siis teine levinud müüt - kujutame ette, kuidas meie lahkunud lähedane istub päevade kaupa kuskil ilusas kohas pilve peal, kõlgutab jalgu ja muudkui aga vaatab tohutu huviga alla, et mis me teeme. Me tahame nii mõelda. Samas väidavad need mitteteadlased, kes võib-olla ehk on suutnud natuke piiluda sinnapoole (muuseas mina ka), et lahkunutel on sealpool täitsa oma elu ja omad tegemised ja enamus ei tunne siiajääjate vastu suuremat huvi.

[Külaline]

Aga huvitav teooria (!) on ka see: https://www.ohtuleht.ee/melu/583409/elu ... -on-olemas

Minu jaoks ei ole siin midagi uudset ega huvitavat, vaid tegu on ammutuntud ja minu jaoks tavaliseks muutunud teemaga. Ma lihtsalt ei räägi sellistest asjadest tavaliselt ega igaühega.

[Külaline]

Samas väidavad need mitteteadlased, kes võib-olla ehk on suutnud natuke piiluda sinnapoole (muuseas mina ka), et lahkunutel on sealpool täitsa oma elu ja omad tegemised ja enamus ei tunne siiajääjate vastu suuremat huvi.

Mina seda ei usu. Mis elu sel lahkunul seal "kusagil" olla saab? Hing rändab kosmoses ringi ja sel moel "elab" oma elu edasi? Kosmos peaks ju siis surnud hingedest juba pungil täis olema.

Mõistan, et mahajääjatel on nii lihtsam, kui mõeldakse enda jaoks igasugu südamlikke lugusid välja, et mis kõik sellest kallist kadunukesest edasi saab. Tegelikkuses inimene lihtsalt kaob. Mis hingest saab, seda ei tea keegi.

[Külaline]

Või siis teine levinud müüt - kujutame ette, kuidas meie lahkunud lähedane istub päevade kaupa kuskil ilusas kohas pilve peal, kõlgutab jalgu ja muudkui aga vaatab tohutu huviga alla, et mis me teeme. Me tahame nii mõelda.

Ma pole elus tahtnud nii mõelda. Kui selline mõte on pähe tulnud - no õuduste tipp!
Ei soovi kuidagi ette kujutada oma isa kolme tänitava naise vahel jalgu kõlgutamas ja nad kõik koos meid, oma lapsi vahtimas.

[Tolmukübe]

Samas väidavad need mitteteadlased, kes võib-olla ehk on suutnud natuke piiluda sinnapoole (muuseas mina ka), et lahkunutel on sealpool täitsa oma elu ja omad tegemised ja enamus ei tunne siiajääjate vastu suuremat huvi.

Mina seda ei usu. Mis elu sel lahkunul seal "kusagil" olla saab? Hing rändab kosmoses ringi ja sel moel "elab" oma elu edasi? Kosmos peaks ju siis surnud hingedest juba pungil täis olema.

Mõistan, et mahajääjatel on nii lihtsam, kui mõeldakse enda jaoks igasugu südamlikke lugusid välja, et mis kõik sellest kallist kadunukesest edasi saab. Tegelikkuses inimene lihtsalt kaob. Mis hingest saab, seda ei tea keegi.

Hing reinkarneerub. Kuulus juhtum on Pollocki kaksikutest. Kaks õde said surma, sündisid kaksikutena uuesti ja rääkisid siis asjadest, mis neil olid eelmises elus õdedena, mida nad kuidagi ju teada ei saanud. Kuskilt see info ju pärines, ehk et eelmisest elust.