Ma olen imelik?

[Külaline]

Kui need näited on esitatud FB-s lähedastele sõpradele, võiks veel ütelda, et ok, kuigi ma ise sedagi ei teeks. Lihsalt mingis foorumis, grupis vm...on tegemist siiski tasuta teenuse otsimisega, sest enamuse nendest võib ise muretseda lihtsalt suht talutava summa eest. Kusjuures oodata ööbimist Londoni kellegi korteris- nii vaesena pole mõtet sinna minna, see pole odav linn. Ja päev otsa rassida tööd supi ja sauna eest- võib-olla kui tegemist venna, õega...

Mõni aeg tagasi oli vabatahtlik töö talgute korras väga populaarne. Inimesed massiliselt käisid vabahtlikuna tööd tegemas ja selleks olid lausa eraldi veebilehed, kus registreeruda. Oma kodukoha ümbruse korrastus, mereranna prügist puhastamine jne.

Üks asi on teha midagi ühiskonna või kogukonna jaoks - teine asi on tasuta kellegi isikliku kasu jaoks töötada või raha kulutada. Ullikesed sageli ei saagi sellest vahest aru ja usuvad, et nii käibki. Nutikad kasuahned indiviidid samal ajal itsitavad pihku.

Mul oli kunagi üks tuttav, kes kutsus suure hulga sõpru endale kusagile kolkasse uude maakoju külla. Kui kõik kohale jõudsid, suunati sõbrad sujuvalt mingit kõrvalhoonet lammutama, maastikku puhtaks tegema jmt - kutsuja ise teatas, et läheb metsa mediteerima. Mina igal juhul keeldusin ja võtsin päikest, aga 20 ülejäänud sõpra rassis, nii et vähe polnud. Õhtul tuli mediteerija metsast välja, sõidutas sõbrad poodi grillimise jaoks liha ostma (ise sentigi kulutamata) ja õhtul tegi sauna. Mina sõitsin järgmisel päeval minema, ülejäänud sõbrad olla mõne päevaga kõik tööd ära teinud.

Üsna kindel, et midagi jätad sa rääkimata.

[Külaline]

Kui saad kokku kamba linnaiinimesi, kel on istuv töö ja aeda pole, võib see isegi õnnestada.
Nad saavad olla päev läbi õues, teha midagi, ehk tuletada meelde lapsepõlve tegemisi. See on nagu nii erinev nende igapäevaelust praegu, et selline võimalus võib olla nauditav.
Mõni kindlasti õpib midagi juurde ka, mida ta ehk pole elu jooksul teinudki. Lisaks seltskond. Pole ju paha pakkumine?
Nagu elamus.

[Külaline]

Üks asi on teha midagi ühiskonna või kogukonna jaoks - teine asi on tasuta kellegi isikliku kasu jaoks töötada või raha kulutada. Ullikesed sageli ei saagi sellest vahest aru ja usuvad, et nii käibki. Nutikad kasuahned indiviidid samal ajal itsitavad pihku.

Mul oli kunagi üks tuttav, kes kutsus suure hulga sõpru endale kusagile kolkasse uude maakoju külla. Kui kõik kohale jõudsid, suunati sõbrad sujuvalt mingit kõrvalhoonet lammutama, maastikku puhtaks tegema jmt - kutsuja ise teatas, et läheb metsa mediteerima. Mina igal juhul keeldusin ja võtsin päikest, aga 20 ülejäänud sõpra rassis, nii et vähe polnud. Õhtul tuli mediteerija metsast välja, sõidutas sõbrad poodi grillimise jaoks liha ostma (ise sentigi kulutamata) ja õhtul tegi sauna. Mina sõitsin järgmisel päeval minema, ülejäänud sõbrad olla mõne päevaga kõik tööd ära teinud.

20 inimese seast ei julgenud ükski keelduda ja tegid füüsilist tööd lausa mitu päeva järjest? Ei usu seda juttu.

[iiR]

Üks asi on teha midagi ühiskonna või kogukonna jaoks - teine asi on tasuta kellegi isikliku kasu jaoks töötada või raha kulutada. Ullikesed sageli ei saagi sellest vahest aru ja usuvad, et nii käibki. Nutikad kasuahned indiviidid samal ajal itsitavad pihku.

Mul oli kunagi üks tuttav, kes kutsus suure hulga sõpru endale kusagile kolkasse uude maakoju külla. Kui kõik kohale jõudsid, suunati sõbrad sujuvalt mingit kõrvalhoonet lammutama, maastikku puhtaks tegema jmt - kutsuja ise teatas, et läheb metsa mediteerima. Mina igal juhul keeldusin ja võtsin päikest, aga 20 ülejäänud sõpra rassis, nii et vähe polnud. Õhtul tuli mediteerija metsast välja, sõidutas sõbrad poodi grillimise jaoks liha ostma (ise sentigi kulutamata) ja õhtul tegi sauna. Mina sõitsin järgmisel päeval minema, ülejäänud sõbrad olla mõne päevaga kõik tööd ära teinud.

20 inimese seast ei julgenud ükski keelduda ja tegid füüsilist tööd lausa mitu päeva järjest? Ei usu seda juttu.

Ilmselgelt liialdatud jutt, eriti see metsa mediteerima minemise koht ja et sõidutas sõbrad grillimiskraami ostma, ise ei kulutanud sentigi.

Mu meelest talgud on täiesti tore ja mõistlik viis, kuidas suuri ja omapäi tegemiseks ülejõukäivaid asju tehtud saada - tulebki ju kohale see, kes soovib, ja teebki igaüks nii palju, kui parasjagu jaksab - kambakesi tehes läheb ka tüütu või raske töö tegelikult kiiresti ja jõudsalt. Meie pere küll meeleldi läheb talgutele appi, kui sõbrad või sugulased kutsuvad. Ja kui parasjagu ei taha, siis ei lähe, keegi ei solvu.

Samuti on mul endal küll hea meel, kui ise ostame nt uue diivani või külmkapi, aga vana on veel ka ääri-veeri kasutuskõlbulik ja keegi selle endale soovib saada. Näiteks ise ehitasime mõni aasta tagasi suvekööki ja samal ajal sõbrad tegid oma kodus köögiremonti, vahetasid kõik välja - ja meil ikka jumala hea meel oli nende vana külmkapi ja köögitoolide üle, totter oleks ju osta, kui keegi pakub tasuta. Hoopis iseasi, kui oleksime ise nuiama läinud, et andke meile, no andke, kui teistel olnuks plaan müüa vms.

Ma ei tea. Minu meelest jookseb ärakasutamise piir ikka sealt, kus ühed aina võtavad ja teised tunnevad end sunnituna andma. Kui kõik on vabatahtlik ja vastastikune, siis pole tegu ärakasutamise, vaid täiesti mõistliku vahetamise ja üksteise aitamisega.

[Külaline]

Reaalsus on see, et võid ju teha teeneid inimestele, aga kui sul juhtub endal siis ab vaja minema, pole kellelgi aega. Meile perel selliseid näited olemas, mees otsustas seetõttu, et enam tema tasuta teeneid ei osuta.
Analoogne lugu on ka raha laenamisega, ega asjata öelda, et laena ainult siis, kui tahad sõbrast ilma jääda. Me laenasime mehe sugulasele, suht suure summa. Kui kahe aasta pärast julges mees uurida, et äkki võiks hakata tagasi maksma kasvõi väiksema summa kaupa iga kuu, vihastas sugulane, et mis ta vingub, ei peaks ju rahaprobleeme olema. Lõpuks maksis tagasi, aga peab viha siiamaani, me siis ei suhtle üldse. On eriskummalisi inimesi.

[Külaline]

Reaalsus on see, et võid ju teha teeneid inimestele, aga kui sul juhtub endal siis ab vaja minema, pole kellelgi aega. Meile perel selliseid näited olemas, mees otsustas seetõttu, et enam tema tasuta teeneid ei osuta.
Analoogne lugu on ka raha laenamisega, ega asjata öelda, et laena ainult siis, kui tahad sõbrast ilma jääda. Me laenasime mehe sugulasele, suht suure summa. Kui kahe aasta pärast julges mees uurida, et äkki võiks hakata tagasi maksma kasvõi väiksema summa kaupa iga kuu, vihastas sugulane, et mis ta vingub, ei peaks ju rahaprobleeme olema. Lõpuks maksis tagasi, aga peab viha siiamaani, me siis ei suhtle üldse. On eriskummalisi inimesi.

Kui sa aitad teist selleks, et vastu aidataks, siis ära räägi heateost. See on lihtsalt harilik diil. Heateo puhul ei loenda keegi, et aga kas ta ikka mind vastu aitab, kui mul abi vaja on. Sul endal on heast tahtest vale arusaam.

[Külaline]

Reaalsus on see, et võid ju teha teeneid inimestele, aga kui sul juhtub endal siis ab vaja minema, pole kellelgi aega. Meile perel selliseid näited olemas, mees otsustas seetõttu, et enam tema tasuta teeneid ei osuta.
Analoogne lugu on ka raha laenamisega, ega asjata öelda, et laena ainult siis, kui tahad sõbrast ilma jääda. Me laenasime mehe sugulasele, suht suure summa. Kui kahe aasta pärast julges mees uurida, et äkki võiks hakata tagasi maksma kasvõi väiksema summa kaupa iga kuu, vihastas sugulane, et mis ta vingub, ei peaks ju rahaprobleeme olema. Lõpuks maksis tagasi, aga peab viha siiamaani, me siis ei suhtle üldse. On eriskummalisi inimesi.

Kui sa aitad teist selleks, et vastu aidataks, siis ära räägi heateost. See on lihtsalt harilik diil. Heateo puhul ei loenda keegi, et aga kas ta ikka mind vastu aitab, kui mul abi vaja on. Sul endal on heast tahtest vale arusaam.

Heategusid tehakse jah midagi vastu ootamata.
Halb on see kui need ära unustatakse kui ise abi või heategu vajad. Kas ei kõla küüniliselt mõte, et ta aitas mind sest ise tahtis. Aga nüüd vabandust, kui sul on abi vaja, ma ei saa aidata

[Külaline]

Reaalsus on see, et võid ju teha teeneid inimestele, aga kui sul juhtub endal siis ab vaja minema, pole kellelgi aega. Meile perel selliseid näited olemas, mees otsustas seetõttu, et enam tema tasuta teeneid ei osuta.
Analoogne lugu on ka raha laenamisega, ega asjata öelda, et laena ainult siis, kui tahad sõbrast ilma jääda. Me laenasime mehe sugulasele, suht suure summa. Kui kahe aasta pärast julges mees uurida, et äkki võiks hakata tagasi maksma kasvõi väiksema summa kaupa iga kuu, vihastas sugulane, et mis ta vingub, ei peaks ju rahaprobleeme olema. Lõpuks maksis tagasi, aga peab viha siiamaani, me siis ei suhtle üldse. On eriskummalisi inimesi.

Kui sa aitad teist selleks, et vastu aidataks, siis ära räägi heateost. See on lihtsalt harilik diil. Heateo puhul ei loenda keegi, et aga kas ta ikka mind vastu aitab, kui mul abi vaja on. Sul endal on heast tahtest vale arusaam.

Heategusid tehakse jah midagi vastu ootamata.
Halb on see kui need ära unustatakse kui ise abi või heategu vajad. Kas ei kõla küüniliselt mõte, et ta aitas mind sest ise tahtis. Aga nüüd vabandust, kui sul on abi vaja, ma ei saa aidata

See mõte jäägugi mitteaitaja hingele. Aitajat ei peaks see kuidagi puudutama, et tema poolt abistatu selline jobu on.

[Külaline]

Reaalsus on see, et võid ju teha teeneid inimestele, aga kui sul juhtub endal siis ab vaja minema, pole kellelgi aega. Meile perel selliseid näited olemas, mees otsustas seetõttu, et enam tema tasuta teeneid ei osuta.
Analoogne lugu on ka raha laenamisega, ega asjata öelda, et laena ainult siis, kui tahad sõbrast ilma jääda. Me laenasime mehe sugulasele, suht suure summa. Kui kahe aasta pärast julges mees uurida, et äkki võiks hakata tagasi maksma kasvõi väiksema summa kaupa iga kuu, vihastas sugulane, et mis ta vingub, ei peaks ju rahaprobleeme olema. Lõpuks maksis tagasi, aga peab viha siiamaani, me siis ei suhtle üldse. On eriskummalisi inimesi.

Kui sa aitad teist selleks, et vastu aidataks, siis ära räägi heateost. See on lihtsalt harilik diil. Heateo puhul ei loenda keegi, et aga kas ta ikka mind vastu aitab, kui mul abi vaja on. Sul endal on heast tahtest vale arusaam.

Aga algpostitus ei räägi heateost, vaid teenetest. Tema mees osutas teeneid, aga talle vastu teeneid tegema ei oldud nõus. Tema mees andis intressita laenu, aga laenusaaja ei maksnud mõistliku aja jooksul tagasi, kõige tipuks arvas, et ei peaks üldse tagasi maksma.

[Külaline]

Üks asi on teha midagi ühiskonna või kogukonna jaoks - teine asi on tasuta kellegi isikliku kasu jaoks töötada või raha kulutada. Ullikesed sageli ei saagi sellest vahest aru ja usuvad, et nii käibki. Nutikad kasuahned indiviidid samal ajal itsitavad pihku.

Mul oli kunagi üks tuttav, kes kutsus suure hulga sõpru endale kusagile kolkasse uude maakoju külla. Kui kõik kohale jõudsid, suunati sõbrad sujuvalt mingit kõrvalhoonet lammutama, maastikku puhtaks tegema jmt - kutsuja ise teatas, et läheb metsa mediteerima. Mina igal juhul keeldusin ja võtsin päikest, aga 20 ülejäänud sõpra rassis, nii et vähe polnud. Õhtul tuli mediteerija metsast välja, sõidutas sõbrad poodi grillimise jaoks liha ostma (ise sentigi kulutamata) ja õhtul tegi sauna. Mina sõitsin järgmisel päeval minema, ülejäänud sõbrad olla mõne päevaga kõik tööd ära teinud.

20 inimese seast ei julgenud ükski keelduda ja tegid füüsilist tööd lausa mitu päeva järjest? Ei usu seda juttu.

Julges küll. Mina.

[Külaline]

Ma olen nõutu, kuidas mult julgetakse nii palju abi paluda. Või ongi see tavaline ja mina ise olen imelik, et ei julge teisi oma elu sujuvusega tüüdata. Kas saad mu koera, last, kassi hoida. Last transportida. Need on põhilised küsimused. Kas me saame su juures ööbida nädala.
Ma pole võtnud koera kassi, sest see tekitab probleeme kuhugi minnes.
Ma ei taha teistele teha tüli, minnes nende linna küll. Olen võtnud hotellis toa. Maksnud selle eest.
Ma nüüd ei mõistagi, kas asi on minus või teistes. Kas on ok paluda abi? Kas peaks mõtlema üldse nii palju kui mina ja ka kutsuma end külla ja paluma lapsi valvata?

Olen 50+ ja vanusega olen õppinud ütlema otse ei, meeldib see abiküsijale või mitte. Sean nüüd enda heaolu süümepiinadeta esiplaanile, ei vaevu isegi hullult põhjendama ega vabandama, miks ma ei saa aidata. Ise ei topi ennast kunagi teistele kaela peale, mingeid teeneid ei nori, ööbin ka alati hotellis, tegelikult eelkõige juba sellepärast, et hindan privaatsust ega taha kellestki sõltuda. Tegelikult panevad need inimesed kergelt imestamagi, kes kogu aeg teiste teeneid vajavad.

[Külaline]

Sa ju tegelikult ei tea, kas ka neil küsijatel pole äkki häda käes. Selliselt ma hinnanguid ei jagaks ja minu arust on umbisikule abi palumine okei

Minu arust ei ole selline mangumine okei. Inimesed ei kirjuta, et neil mingi häda oleks, vaid ongi stiilis, et tahaks homme Viljandisse folgile minna, kas keegi on sinnapoole sõitmas ja võtaks mind peale. Osta endale bussipilet, mitte ära pressi tasuta end suvalistele inimestele kaela peale. Ja siis mingid ullikesed arvavadki, et inimesel on häda ja sõidutavad tasuta. Puhas ullikeste ärakasutamine, mitte häda. On lihtsalt üks sort inimesi, kellele meeldib teiste peal liugu lasta. Sest miks maksta, kui alati on mõni varmas abipakkuja käepärast, eks ole.

Ma arvan, et kes folgile või muidu kuhugi peole sõita soovijaid võtavad, neil vast ka endal mingi motiiv, näiteks see sõita soovija üle vaadata, jutu peale saada, võibolla tüdruk/poissõber leida vms. Niimoodi peole sõitmine ja sõidutamine on noorte (või muidu vabade-vallaliste) seiklemine, arvata on.

Mina alati imestan pigem seda, et inimesed tahavad ja julgevad võõraste auto peale istuda, teadmata nende autojuhtide sõiduoskusi, sõidustiili, vastutustunnet.

[Külaline]

Minu arust ei ole selline mangumine okei. Inimesed ei kirjuta, et neil mingi häda oleks, vaid ongi stiilis, et tahaks homme Viljandisse folgile minna, kas keegi on sinnapoole sõitmas ja võtaks mind peale. Osta endale bussipilet, mitte ära pressi tasuta end suvalistele inimestele kaela peale. Ja siis mingid ullikesed arvavadki, et inimesel on häda ja sõidutavad tasuta. Puhas ullikeste ärakasutamine, mitte häda. On lihtsalt üks sort inimesi, kellele meeldib teiste peal liugu lasta. Sest miks maksta, kui alati on mõni varmas abipakkuja käepärast, eks ole.

Ma arvan, et kes folgile või muidu kuhugi peole sõita soovijaid võtavad, neil vast ka endal mingi motiiv, näiteks see sõita soovija üle vaadata, jutu peale saada, võibolla tüdruk/poissõber leida vms. Niimoodi peole sõitmine ja sõidutamine on noorte (või muidu vabade-vallaliste) seiklemine, arvata on.

Mina alati imestan pigem seda, et inimesed tahavad ja julgevad võõraste auto peale istuda, teadmata nende autojuhtide sõiduoskusi, sõidustiili, vastutustunnet.

Jah, seda ka. Selle asemel, et bussipilet osta, ollakse selle tasuta sõidu eest nõus ei tea millega. Ei saa aru sellisest kiiksust, et kõik peab iga hinna eest tasuta olema.

[Külaline]

Minu arust ei ole selline mangumine okei. Inimesed ei kirjuta, et neil mingi häda oleks, vaid ongi stiilis, et tahaks homme Viljandisse folgile minna, kas keegi on sinnapoole sõitmas ja võtaks mind peale. Osta endale bussipilet, mitte ära pressi tasuta end suvalistele inimestele kaela peale. Ja siis mingid ullikesed arvavadki, et inimesel on häda ja sõidutavad tasuta. Puhas ullikeste ärakasutamine, mitte häda. On lihtsalt üks sort inimesi, kellele meeldib teiste peal liugu lasta. Sest miks maksta, kui alati on mõni varmas abipakkuja käepärast, eks ole.

Ma arvan, et kes folgile või muidu kuhugi peole sõita soovijaid võtavad, neil vast ka endal mingi motiiv, näiteks see sõita soovija üle vaadata, jutu peale saada, võibolla tüdruk/poissõber leida vms. Niimoodi peole sõitmine ja sõidutamine on noorte (või muidu vabade-vallaliste) seiklemine, arvata on.

Mina alati imestan pigem seda, et inimesed tahavad ja julgevad võõraste auto peale istuda, teadmata nende autojuhtide sõiduoskusi, sõidustiili, vastutustunnet.

Pole kunagi selle peale isegi mõelnud. Ei näe kuskil massiliselt teelt välja sõitnud autosid, pseudoprobleem, närveeriva inimese väljamõeldis.

[Külaline]

Ma arvan, et kes folgile või muidu kuhugi peole sõita soovijaid võtavad, neil vast ka endal mingi motiiv, näiteks see sõita soovija üle vaadata, jutu peale saada, võibolla tüdruk/poissõber leida vms. Niimoodi peole sõitmine ja sõidutamine on noorte (või muidu vabade-vallaliste) seiklemine, arvata on.

Mina alati imestan pigem seda, et inimesed tahavad ja julgevad võõraste auto peale istuda, teadmata nende autojuhtide sõiduoskusi, sõidustiili, vastutustunnet.

Jah, seda ka. Selle asemel, et bussipilet osta, ollakse selle tasuta sõidu eest nõus ei tea millega. Ei saa aru sellisest kiiksust, et kõik peab iga hinna eest tasuta olema.

Bussiga ei julgeks ammugi sõita, need viimasel ajal järjest kuskile otsa ja teelt välja sõitnud.

[Külaline]

Kui inimene on oma elus loobunud koerast jms hirmus, et need teevad elu ebamugavaks, miks peaks siis teene korras olema nõus kellegi teise koera või muude probleemidega tegelema. Ütle ei ja kõik, milles on probeem üldse. kui ei oska, siis tuleb õppida või kannatada. Küsida võib kõike ja küll küsijaid jagub. Eriti kui inimesel pealtnäha "midagi nagunii teha pole" oma probleemitu elu juures, et võiks ju koera hoida jms.

[Külaline]

Paraku on paljudele keeruline keelduda, sest kardetakse suhteid rikkuda. Ma ise ei palu kunagi midagi, mis tekitaks teisele sunniviisilise vajaduse nõustuda. Kui meil väikelapse perioodil oli vaja hädasti tööle minna ja lapsehoidjal polnud võimalik tulla, küsisin sugulastelt, aga pakkusin alati raha. Tulid alati, aga mitte kordagi ei keeldunud keegi rahast. Kusjuures abi läks harva vaja. Mina ise poleks raha iial võtnud, aga inimesed ongi erinevad.

See, kes siin heategudest räägib, saab valesti aru. Loomulikult võin ma heateona annetada raha organisatsioonile või kerjusele, talutada kedagi koduukseni või kodutuid kasse toita. Aga, kui tegemist lähikondlaste st sõprade või sugulastega, siis tegemist siiski nn tugivõrgustikuga. Vastastikuna aitamine ongi norm, vahet pole, kuidas seda nimetada. Mida iganes ma ei tee, ei mõtle ma sealuures sellele, mida ma vastu saan, võimalik, et ei tekigi kunagi vajadust ise abi saada. Aga, kui selline vajadus peaks ikkagi tekkima, ootan endastmõistetavalt, et saan ise ka abi, võimaluse korral.

[Külaline]

Kui inimene on oma elus loobunud koerast jms hirmus, et need teevad elu ebamugavaks, miks peaks siis teene korras olema nõus kellegi teise koera või muude probleemidega tegelema. Ütle ei ja kõik, milles on probeem üldse. kui ei oska, siis tuleb õppida või kannatada. Küsida võib kõike ja küll küsijaid jagub. Eriti kui inimesel pealtnäha "midagi nagunii teha pole" oma probleemitu elu juures, et võiks ju koera hoida jms.

Suurema koera puhul peaks olema enesestmõistetav, et ei palu sugulasi koera hoida. Lugesin uudist (mitte Eestis) , kus noor naine läks mõneks nädalaks külla oma sugulasele, paar päeva pidi seal jääma selle sugulase koeraga (Bully) kahekesi ja see pures ta mingi hetk surnuks. Mainin, et need mõlemad naised olid koeraga suured sõbrad, mingeid probleeme eelnevalt polnud.

[Külaline]

Abi küsida muidugi võib. Aga miskipärast kiputakse unustama tihtipeale ära see tähtis asjaolu, et igale küsimisele tohib vastata ka eitavalt. Kusjuures see unustamine võib olla mõlemal pool - see, kellelt palutakse, ei julge ei öelda, kardab suhteid rikkuda jne. Ja samamoodi ka küsija eeldab justkui eos, et kui väljendad oma soovi saada abi, siis seda abi tingimata ka antakse. Mul endalgi on elu jooksul olnud situatsioone, kus ütlen küsijale ära ja siis selgub, et teine oli juba ette minu abiga arvestanud ning talle ei mahtunud äraütlemine üldse pähegi. Aga siis pole ju tegemist küsimisega, vaid käsuga? Sel juhul on oma käsu rüütamine küsimuse-vormi eksitamine.