Kas oskate hästi suhelda

[Külaline]

Ma lugesin toksilise kollegi teemat ja muid suhtlemise teemasid, müüja ei naerata, või keegi vaatab kuidagi,. See pani mind mõtlema, kas ma ise oskan suhelda nii et teiste tundeid ei riiva. Kas mu naljad kedagi ei solva. Kas mu pilk ei reeda, mida ma päriselt arvan, isegi kui olen vait. Ja ma tean, et reedab, mulle on öeldud . Nii et isegi kui tahan olla viisakas, siis mu ilme ja kehakeel reedavad.
Mis te arvate, kas te oskate hästi käituda? Kui sõbralik te olete oma klientidega ja töökaaslastega?

[Külaline]

See küsimus ka, et kuidas te käitumine ja suhtumine teistele võib tunduda. Et kui palju enne suu lahti tegemist mõtlete, et ega nüüd oma ütlusega solva kedagi

[Külaline]

Minu iidammusel kooliajal oli mõnikord vene keele tunnis: aaah, Kask muigab, vastama! See vene moor oli veider küll, aga ma ise teadlikult tema üle ei muianud.

[Tolmukübe]

Ei ma solvumiste peale üldse ei mõtle. Kui on keegi, kes arvab heaks solvuda, lõpetan temaga suhtlemise. Ja solvumine on inimese enese valik, mitte minu tegevuse tagajärg. Üldiselt olen sõbralik ja saan juttu räägitud küll. Suhtlemine muutub ajas paremaks. Kui millestki muust pole rääkida, siis ilmast alati.

[Külaline]

Mina enda arust olen viisakas. Filter on ka täitsa olemas.
Mul on ka veidi veider (must)huumoritaju ja võõrastele/töökaaslastele/uutele tuttavatele ma muidugi selliseid nalju õhku ei paiska. Just sellepärast, et teine ei pruugi aru saada või võib solvuda.
Oma lähedate sõpradega me küll teeme palju "halba" nalja ja teistele võib jääda mulje, et me aasime üksteist või solvame.

Tavaolekus mul on eluaeg olnud niiöelda resting bitch face. No ma ei saa oma näo vastu midagi. Kui lähemalt suheldud saab, siis mitmed on öelnud, et nad arvasid, et ma olen kuri inimene tegelt pole.

Ja eks seepärast on mul ka väga väike sõprusring.
Ametnike jms ma olen siiski viisakas. Aitäh. Tere, palun, Vabandust jne alati kasutusel.

Näoilmete puhul ma nüüd vanemaks saades olen küll ise ka avastanud, et ma mõnda olukorda võib-olla jään selle sama rbf liiga kauaks jälgima, ehk siis kritiseerin. Aga need olukorrad ka sellised, kus näiteks avalikus kohas mõni teismeline karjudes ropendab väikeste laste kuuldes, mõni lausa lõhub vara või kui mõni täidkasvanu käitub ebaviisakalt.

[Külaline]

Tavaolekus mul on eluaeg olnud niiöelda resting bitch face. No ma ei saa oma näo vastu midagi. Kui lähemalt suheldud saab, siis mitmed on öelnud, et nad arvasid, et ma olen kuri inimene tegelt pole.

Mul vist kah. Kord õpilasmalevas istusin rahulikult oma voodil ja mõlgutasin omi mõtteid. Järsku sain saapaga vastu pead. Malevakaaslane turtsus, et mida sa jõllitad mind vihaselt. Ta polnud mul isegi vaateväljas.

[Külaline]

Võõrastega olen igas mõttes viisakas ja sõbralik. Tajun hästi ruumi ja sotsiaalset keskkonda, nii et mul ei ole vaja pingutada, et normaalne olla. Selliseid asju ei juhtu, et kedagi "tahtmatult" solvaks. Ma ei ole suur rääkija, nii et kui ma midagi ütlen, siis ikka mõtlen läbi enne, mida suust välja ajan.

Neile, keda ma lähemalt tunnen, võin teravamalt öelda siis, kui nad on selle minu silmis oma käitumisega välja teeninud. Selleks peab inimene ikka konkreetselt närvidele käima, et ma lõpuks reageerima hakkaks.

[Külaline]

Ma lugesin toksilise kollegi teemat ja muid suhtlemise teemasid, müüja ei naerata, või keegi vaatab kuidagi,. See pani mind mõtlema, kas ma ise oskan suhelda nii et teiste tundeid ei riiva. Kas mu naljad kedagi ei solva. Kas mu pilk ei reeda, mida ma päriselt arvan, isegi kui olen vait. Ja ma tean, et reedab, mulle on öeldud . Nii et isegi kui tahan olla viisakas, siis mu ilme ja kehakeel reedavad.
Mis te arvate, kas te oskate hästi käituda? Kui sõbralik te olete oma klientidega ja töökaaslastega?

Sina kirjutad, "Kas mu pilk ei reeda, mida ma päriselt arvan." See jätab mulje, et sisimas arvad sa teistest inimestest miskipärast jube halvasti. Ja ilmselgelt peegeldub see ka su olekus ja suhtumises, sest lõpuni teeselda ei saa. Hea suhtlemisoskus ei ole (mitte ainult) väline, vaid see tuleb südamest. See ei ole väline teesklemine. Vaid hea suhtlemisoskusega inimene päriselt ongi ka sisemiselt sõbralik, neutraalne, ta ei käi ringi, endal pea negatiivseid hinnanguid teiste kohta täis. Ta lihtsalt võtabki elu ja inimesi sellistena nagu need on. See on tõtt-öelda üks väga väärtuslik (ja üha haruldasemaks muutuv) oskus.

[Külaline]

Kui emotsioon või mõte paistab näost, siis tegu ei pruugi olla kurja inimesega üldse. Või kas keegi marunegatiivne üldse muretseks mis tema ilmereakstsioonist arvatakse. Pigem ta teeb seda ilmet nimelt juurde, et tema vastikust ja seisukohta selgelt edasi anda.
Aga kõik on õpitav. Ei usu et lahked nt hotellitöötajad ei arva klientidest midagi halba kui need vastikult on käitunud. Pigem see näo tegemine on õpitav. Sama poliitikutel. Jama on siis kui mikrofon sisse ununeb ja isiklik mõte saab avalikuks.

[Külaline]

Kui emotsioon või mõte paistab näost, siis tegu ei pruugi olla kurja inimesega üldse. Või kas keegi marunegatiivne üldse muretseks mis tema ilmereakstsioonist arvatakse. Pigem ta teeb seda ilmet nimelt juurde, et tema vastikust ja seisukohta selgelt edasi anda.
Aga kõik on õpitav. Ei usu et lahked nt hotellitöötajad ei arva klientidest midagi halba kui need vastikult on käitunud. Pigem see näo tegemine on õpitav. Sama poliitikutel. Jama on siis kui mikrofon sisse ununeb ja isiklik mõte saab avalikuks.

Keei ei ootagi, et vastik käitumine kutsuks töötajas esile mingi rõõmupurske. Küsimus on selles, kas töötaja arvab halba ka neist klientidest, kes ei ole kuidagi vastikult käitunud, vaid on täiesti tavalised. No umbes et, saabud hotelli, vedades enda järel kohvrit, ja siis sulle nähvatakse, et su kohvri rattad teevad nende põrandal lärmi ja jätavad jutte. Visatakse dokumendid tigedalt üle leti, ei juhatata poole sõnagagi, kus on trepp või lift, küsimise peale pööritatakse silmi ja kähvatakse, otsi ise. Sel juhul tekib tõesti küsimus, et miks teenindaja nii negatiivne on võõraste inimestega.

[Külaline]

Kui emotsioon või mõte paistab näost, siis tegu ei pruugi olla kurja inimesega üldse. Või kas keegi marunegatiivne üldse muretseks mis tema ilmereakstsioonist arvatakse. Pigem ta teeb seda ilmet nimelt juurde, et tema vastikust ja seisukohta selgelt edasi anda.
Aga kõik on õpitav. Ei usu et lahked nt hotellitöötajad ei arva klientidest midagi halba kui need vastikult on käitunud. Pigem see näo tegemine on õpitav. Sama poliitikutel. Jama on siis kui mikrofon sisse ununeb ja isiklik mõte saab avalikuks.

Keei ei ootagi, et vastik käitumine kutsuks töötajas esile mingi rõõmupurske. Küsimus on selles, kas töötaja arvab halba ka neist klientidest, kes ei ole kuidagi vastikult käitunud, vaid on täiesti tavalised. No umbes et, saabud hotelli, vedades enda järel kohvrit, ja siis sulle nähvatakse, et su kohvri rattad teevad nende põrandal lärmi ja jätavad jutte. Visatakse dokumendid tigedalt üle leti, ei juhatata poole sõnagagi, kus on trepp või lift, küsimise peale pööritatakse silmi ja kähvatakse, otsi ise. Sel juhul tekib tõesti küsimus, et miks teenindaja nii negatiivne on võõraste inimestega.

Sel on küll lihtne mõistmine. Palk väike. See frustreerib.

[Külaline]

Kui emotsioon või mõte paistab näost, siis tegu ei pruugi olla kurja inimesega üldse. Või kas keegi marunegatiivne üldse muretseks mis tema ilmereakstsioonist arvatakse. Pigem ta teeb seda ilmet nimelt juurde, et tema vastikust ja seisukohta selgelt edasi anda.
Aga kõik on õpitav. Ei usu et lahked nt hotellitöötajad ei arva klientidest midagi halba kui need vastikult on käitunud. Pigem see näo tegemine on õpitav. Sama poliitikutel. Jama on siis kui mikrofon sisse ununeb ja isiklik mõte saab avalikuks.

Keei ei ootagi, et vastik käitumine kutsuks töötajas esile mingi rõõmupurske. Küsimus on selles, kas töötaja arvab halba ka neist klientidest, kes ei ole kuidagi vastikult käitunud, vaid on täiesti tavalised. No umbes et, saabud hotelli, vedades enda järel kohvrit, ja siis sulle nähvatakse, et su kohvri rattad teevad nende põrandal lärmi ja jätavad jutte. Visatakse dokumendid tigedalt üle leti, ei juhatata poole sõnagagi, kus on trepp või lift, küsimise peale pööritatakse silmi ja kähvatakse, otsi ise. Sel juhul tekib tõesti küsimus, et miks teenindaja nii negatiivne on võõraste inimestega.

Sel on küll lihtne mõistmine. Palk väike. See frustreerib.

Aga milles siis klient süüdi on? Kui palk on väike, otsi teine töö. Ega minagi mingeid miljoneid kokku ei aja, aga see pole vabandus võõrastesse inimestesse s...sti suhtuda.

[Külaline]

Miks tundub küsimus tihti rünnakuna?
Miks sa seda kappi ära ei värvi? On nii hea küsida, või näitab see seda et mulle su kapp ei meeldi.
Miks sa teda maha ei jäta? See pole ilmselt küsimus vaid minu seisukoht su mehe kohta.
Kus on lapse isa?
Miks peaks keegi taluma su lapse kisa?
Miks sa nõusid ära ei pesnud?
Miks su tuba nii segi on?

[Külaline]

Kui emotsioon või mõte paistab näost, siis tegu ei pruugi olla kurja inimesega üldse. Või kas keegi marunegatiivne üldse muretseks mis tema ilmereakstsioonist arvatakse. Pigem ta teeb seda ilmet nimelt juurde, et tema vastikust ja seisukohta selgelt edasi anda.
Aga kõik on õpitav. Ei usu et lahked nt hotellitöötajad ei arva klientidest midagi halba kui need vastikult on käitunud. Pigem see näo tegemine on õpitav. Sama poliitikutel. Jama on siis kui mikrofon sisse ununeb ja isiklik mõte saab avalikuks.

Keei ei ootagi, et vastik käitumine kutsuks töötajas esile mingi rõõmupurske. Küsimus on selles, kas töötaja arvab halba ka neist klientidest, kes ei ole kuidagi vastikult käitunud, vaid on täiesti tavalised. No umbes et, saabud hotelli, vedades enda järel kohvrit, ja siis sulle nähvatakse, et su kohvri rattad teevad nende põrandal lärmi ja jätavad jutte. Visatakse dokumendid tigedalt üle leti, ei juhatata poole sõnagagi, kus on trepp või lift, küsimise peale pööritatakse silmi ja kähvatakse, otsi ise. Sel juhul tekib tõesti küsimus, et miks teenindaja nii negatiivne on võõraste inimestega.

Seetõttu ei käigi endast lugupidav inimene odavates kohtades.