Ma olen imelik?

[Külaline]

Ma olen nõutu, kuidas mult julgetakse nii palju abi paluda. Või ongi see tavaline ja mina ise olen imelik, et ei julge teisi oma elu sujuvusega tüüdata. Kas saad mu koera, last, kassi hoida. Last transportida. Need on põhilised küsimused. Kas me saame su juures ööbida nädala.
Ma pole võtnud koera kassi, sest see tekitab probleeme kuhugi minnes.
Ma ei taha teistele teha tüli, minnes nende linna küll. Olen võtnud hotellis toa. Maksnud selle eest.
Ma nüüd ei mõistagi, kas asi on minus või teistes. Kas on ok paluda abi? Kas peaks mõtlema üldse nii palju kui mina ja ka kutsuma end külla ja paluma lapsi valvata?

[Külaline]

Küsida võib kõike, aga sa saad ju öelda ei.

[Tolmukübe]

Ikka asi on sinus. Oled järelikult selline heasüdamlik, sõbralik ja hooliv, sellist julgevad kõik ära kasutada, selline nagunii abistamast ei keeldu. Ja tõsi ta on, ega sa ei keeldugi. See juba igaühele kaugele arusaadav, seepärast sinu juurde tulevadki, kui ise ei taha oma asjadega tegelda või nende eest raha kulutada. Milleks maksta hotelli eest, kui saab end sinu kaela tasuta sättida? Midagi hamba alla pakud sa ka ju nagunii, jääb toiduraha kah järgi. Või lapsehoid - ise saavad vabaks, lulli lüüa, vms, sina samal ajal teed nende eest nende tööd ehk et kantseldad nende jõmpsikat. Ise sa seda teed, vastu ei hakka, raha ei küsi, järelikult - on järgmine kord ka sinu ukse taga.

[Külaline]

Ma olen nõutu, kuidas mult julgetakse nii palju abi paluda. Või ongi see tavaline ja mina ise olen imelik, et ei julge teisi oma elu sujuvusega tüüdata. Kas saad mu koera, last, kassi hoida. Last transportida. Need on põhilised küsimused. Kas me saame su juures ööbida nädala.
Ma pole võtnud koera kassi, sest see tekitab probleeme kuhugi minnes.
Ma ei taha teistele teha tüli, minnes nende linna küll. Olen võtnud hotellis toa. Maksnud selle eest.
Ma nüüd ei mõistagi, kas asi on minus või teistes. Kas on ok paluda abi? Kas peaks mõtlema üldse nii palju kui mina ja ka kutsuma end külla ja paluma lapsi valvata?

Ju siis oled ikka lähedane inimene, ega suvalisele või kaugele sugulasele, kellega ei suhtle, ju oma loomi ja lapsi ei usaldata ning võõralt nädalaks ulualust ei küsita.

[Külaline]

Ma arvan, et ei ole imelik. Kunagi oleks arvanud ja arvasingi, enda mees samasugune. Koguaeg tegi kõike oma sõprade ja pereliikmete jaoks ning tihti ka siis, kui keegi isegi abi ei palunud. Vahepeal see isegi ärritas, et jälle kellelegi öösel lennujaama sõitis vastu või keegi jälle meil aga nüüd mõistan, et sellised ongi soojad ja sõbralikud suhted, kui ei hakata ära kasutama. Seda õnneks tema puhul juhtunud ei ole. Vastutasuks- tihti pakuvad sõbrad, et tooge lapsed meile, minge nautige koos õhtut. Või pakutakse niisama teatri- ja kontsertipileteid, et kas sooviksite minna. Samuti kui kuhugi teise linna minek ja jutuks tuleb, siis kutsutakse enda poole. Me tavaliselt läheme ikkagi hotelli aga kuidagi soe tunne tekib, et oleme alati oodatud ja soovitud seltskond oma perega. Kui mehega juhtus õnnetus ja haiglas oli, siis helistasid mitmed ta sõbrad ja küsisid kas on abi vaja laste sõidutamisel või mingite raskemate asjade poest tassimisel jne, ei palunud neid keegi aidata.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Ei ma ei vingu.
Ma tahan teada seda, et kas teiste koormamine on selline asi mida ainult mina ei tihka teha. ehk kas asi on minu mõtlemises. Ma tahaks ka ju abi. Aga mõtlen et ei julge küsida, sest äkki on see teistele lisakohustus. Mida see ju ongi.
Miks mul see abi küsimine nii keeruline ja vastumeelne on?

[Tolmukübe]

Sellepärast see on sulle nii keeruline ja vastumeelne, et sa tegelikult tead, sind ei aita neist keegi. Kui abi vaja, siis on kõik kohal, aga kui teise heaks midagi teha, siis pole enam kedagi kuskil. Sa ei taha eitavat vastust kuulda. Tegeikult oleks seda vaja, siis on kohe hea öelda, et sina ei aita mind, mina sind, või et mul pole ka aega, vms, ja asi oleks klaar. Sina aga seda tehtud ei saa, ja nii nad su turjas edasi ratsutavad...

[Külaline]

Selliseid inimesi on, kellel on abi väga raske küsida ja vastu võtta. Selle põhjuseks võivad olla mingid väljakujunenud arusaamad (nt, et tugev on see, kes saab ise hakkama); alaväärsustunne, et ei olda piisavalt oluline (ah, mis minust... mida ma ikka teisi tüütan, neil oma elu ja tegemised); liigvarajane iseseisvumine; vanemate toe puudumine; tunne, et ei saa kellelegi loota; kodused eeskujud vms.

Mina olen vanemaks saades hakanud oma kompleksidest veidikene üle saama, aga seda siiski viimases hädas ja neid inimesi on 1-2, kellega ma ühendust võtaks.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Ei ma ei vingu.
Ma tahan teada seda, et kas teiste koormamine on selline asi mida ainult mina ei tihka teha. ehk kas asi on minu mõtlemises. Ma tahaks ka ju abi. Aga mõtlen et ei julge küsida, sest äkki on see teistele lisakohustus. Mida see ju ongi.
Miks mul see abi küsimine nii keeruline ja vastumeelne on?

Abi küsimine on normaalne, lihtsalt õpi seda tegema.

[Külaline]

Sellepärast see on sulle nii keeruline ja vastumeelne, et sa tegelikult tead, sind ei aita neist keegi. Kui abi vaja, siis on kõik kohal, aga kui teise heaks midagi teha, siis pole enam kedagi kuskil. Sa ei taha eitavat vastust kuulda. Tegeikult oleks seda vaja, siis on kohe hea öelda, et sina ei aita mind, mina sind, või et mul pole ka aega, vms, ja asi oleks klaar. Sina aga seda tehtud ei saa, ja nii nad su turjas edasi ratsutavad...

Päris kindlasti ei ole see nii.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Ei ma ei vingu.
Ma tahan teada seda, et kas teiste koormamine on selline asi mida ainult mina ei tihka teha. ehk kas asi on minu mõtlemises. Ma tahaks ka ju abi. Aga mõtlen et ei julge küsida, sest äkki on see teistele lisakohustus. Mida see ju ongi.
Miks mul see abi küsimine nii keeruline ja vastumeelne on?

Abi küsimine on normaalne, lihtsalt õpi seda tegema.

Kuidas teha vahet abi vajamisel ja õpitud abitusel või liigsel ärakasutamisel.
Nt sa käid 3 korda aastas reisil. Nädala-paari jagu. Aga sul on koer ja toalilled. Kas küsida abi või ma ei võta koera ega kasvata lilli sellise eluviisi korral.
Lähed suvel reisile aga oled kasvuhoonesse pannud taimed . Kes kastab? Jälle palud abi.
Su laps ei käi kodukoha koolis. Ta ei saa peale kooli koju. Ja ei saa sa ise ka töö pärast talle järgi minna. Aga sugulane elab kooli lähedal. Ta saab ju vastu minna! Mõtlete nii?
Tugivõrgustik on oluline. Seda isegi heidetakse ette sugulastele, et ei ole kedagi kes aitaks. Aga ei saa elu rajada ka tugivõrgistikule? Või saab?
Õpi abi küsima...kas te viitsiks neid olukordi kellegi elus aidata? Nt 2 korda päevas käia mu kassi toitmas, liiva sõelumas ja temaga mängimas.

[Külaline]

Sa oled ilmselt lihtsalt hea ja usaldusväärne inimene. Ja ei oska vaid lihtsalt Ei öelda.
Imelik kindlasti mitte.
Ja miks sa nüüd sellele mõtleb, võib ollagi sellest, et sa sisimas tunned natukene, et on hakatud sind ära kasutama.

Mina ise ka aitan oma lähedasi ja häid sõpru. Ilma igasuguse vastuteene ootuseta.
Osad on muidugi kurjasti seda ära kasutanud ja tänu sellele olen aastatega õppinud ka neile ei ütlema.
Ja mina ise olen ka sellise mõtlemisega nagu sina. Ei taha tüliks olla ja abi küsin vaid viimases hädas.

[Külaline]

Ei ma ei vingu.
Ma tahan teada seda, et kas teiste koormamine on selline asi mida ainult mina ei tihka teha. ehk kas asi on minu mõtlemises. Ma tahaks ka ju abi. Aga mõtlen et ei julge küsida, sest äkki on see teistele lisakohustus. Mida see ju ongi.
Miks mul see abi küsimine nii keeruline ja vastumeelne on?

Abi küsimine on normaalne, lihtsalt õpi seda tegema.

Kuidas teha vahet abi vajamisel ja õpitud abitusel või liigsel ärakasutamisel.
Nt sa käid 3 korda aastas reisil. Nädala-paari jagu. Aga sul on koer ja toalilled. Kas küsida abi või ma ei võta koera ega kasvata lilli sellise eluviisi korral.
Lähed suvel reisile aga oled kasvuhoonesse pannud taimed . Kes kastab? Jälle palud abi.
Su laps ei käi kodukoha koolis. Ta ei saa peale kooli koju. Ja ei saa sa ise ka töö pärast talle järgi minna. Aga sugulane elab kooli lähedal. Ta saab ju vastu minna! Mõtlete nii?
Tugivõrgustik on oluline. Seda isegi heidetakse ette sugulastele, et ei ole kedagi kes aitaks. Aga ei saa elu rajada ka tugivõrgistikule? Või saab?
Õpi abi küsima...kas te viitsiks neid olukordi kellegi elus aidata? Nt 2 korda päevas käia mu kassi toitmas, liiva sõelumas ja temaga mängimas.

Asi on tasakaalus. Inimene on karjaloom, loomulikult saab ja peab nii teisi aitama kui ise abi paluma.

Elan individualistlikus Lääne-Euroopas ja siin on normaalne, et naaber - naaber isegi mitte pereliige - toidab mõned päevad kassi, kastab lilli või vaatab, kas teismelistel on midagi vaja. Aga siinsed inimesed oskavad hästi end kehtestada, kui neile millalgi ei sobi seda teha, siis nad ei teegi. Loomulikult ei lase nad ka end ühepoolselt ära kasutada, sina jalutad minu koera, aga mina niidan siis sinu muru ära. Mitte nii, et üks kasutab teist kogu aeg ära.

[Külaline]

Olen ka selline nagu teemaalgataja.
Ag vot sellised lood nagu kuhugi vastu kutsumine nt lennujaama, ma tegelikult ei mõista. Miks peab keegi teine end liigutama hakkama ja oma kütust kulutama, kui oma käel saaks ju ka tulema. Ma isegi oma pereliikmele sellist tüli ei teeks. Isegi kui kutsuksin, saaksin eitava vastuse, sest miks ma ise ei peaks saama?;

[Külaline]

Ei ma ei vingu.
Ma tahan teada seda, et kas teiste koormamine on selline asi mida ainult mina ei tihka teha. ehk kas asi on minu mõtlemises. Ma tahaks ka ju abi. Aga mõtlen et ei julge küsida, sest äkki on see teistele lisakohustus. Mida see ju ongi.
Miks mul see abi küsimine nii keeruline ja vastumeelne on?

Abi küsimine on normaalne, lihtsalt õpi seda tegema.

Kuidas teha vahet abi vajamisel ja õpitud abitusel või liigsel ärakasutamisel.
Nt sa käid 3 korda aastas reisil. Nädala-paari jagu. Aga sul on koer ja toalilled. Kas küsida abi või ma ei võta koera ega kasvata lilli sellise eluviisi korral.
Lähed suvel reisile aga oled kasvuhoonesse pannud taimed . Kes kastab? Jälle palud abi.
Su laps ei käi kodukoha koolis. Ta ei saa peale kooli koju. Ja ei saa sa ise ka töö pärast talle järgi minna. Aga sugulane elab kooli lähedal. Ta saab ju vastu minna! Mõtlete nii?
Tugivõrgustik on oluline. Seda isegi heidetakse ette sugulastele, et ei ole kedagi kes aitaks. Aga ei saa elu rajada ka tugivõrgistikule? Või saab?
Õpi abi küsima...kas te viitsiks neid olukordi kellegi elus aidata? Nt 2 korda päevas käia mu kassi toitmas, liiva sõelumas ja temaga mängimas.

Näites toodud reisil olemise puhul loomulikult. Igapäevane lapse koolist toomine vajab muud korraldust. Õpitud abitus on hoopis teine teema ja ärakasutamine ka. Oleks üliimelik, kui su sõbrad sind ei aita ja kui sina neid ei aita.

[Külaline]

Ag vot sellised lood nagu kuhugi vastu kutsumine nt lennujaama, ma tegelikult ei mõista. Miks peab keegi teine end liigutama hakkama ja oma kütust kulutama, kui oma käel saaks ju ka tulema. Ma isegi oma pereliikmele sellist tüli ei teeks.

Ma ka ei saa sellest aru, et miks peaks mind keegi lennujaama viima ja tooma. Mõni kutsub igale poole kellegi vastu, milleks. Ma võtan bolt drive'i, selle saab ilusti lennujaama jätta ja sealt saab mingi auto alati tagasisõiduks ka võtta. Kui ma sõita ei oskaks, siis võtaks takso. Minu arust enne peaks ikka proovima ise hakkama saada ja kui siis tõesti ei saa, siis paluma abi. Aga kui sa palud kellelgi ära teha asju, mida saaksid ka ise teha, siis on see ärakasutamine. Samamoodi on mingite asjadega, mida saaksid teenusena tellida. Miks peab seda keegi sulle tasuta tegema. Mingi väike asi tõesti läheb abivalmiduse alla, aga suuremad asjad mitte. Näiteks mingi pidev tööle viimine, lapse ära toomine, lapsehoidmine, ehitamine vms. Mõnel nagu pole seda tunnetust, et mida sobib paluda ja mida mitte. Näiteks ei pea sugulane sul kogu aeg tasuta hambaid ravima, nädal aega kellegi juures ööbimist on liig, kellegi koera hoidmine kuu aega on liig, kellegi lapse pidev viimine on liig. Jne, jne.

[Külaline]

Ma olen nõutu, kuidas mult julgetakse nii palju abi paluda. Või ongi see tavaline ja mina ise olen imelik, et ei julge teisi oma elu sujuvusega tüüdata. Kas saad mu koera, last, kassi hoida. Last transportida. Need on põhilised küsimused. Kas me saame su juures ööbida nädala.
Ma pole võtnud koera kassi, sest see tekitab probleeme kuhugi minnes.
Ma ei taha teistele teha tüli, minnes nende linna küll. Olen võtnud hotellis toa. Maksnud selle eest.
Ma nüüd ei mõistagi, kas asi on minus või teistes. Kas on ok paluda abi? Kas peaks mõtlema üldse nii palju kui mina ja ka kutsuma end külla ja paluma lapsi valvata?

Sina oled normaalne. Need küsijad on teiste kulul elajad. Ma alati mõtlen, kui loen FB-s küsimusi nagu "kas keegi sõidab homme X linna ja oleks nõus mind peale võtma" või "kas kellelgi on üleliigset diivanit (külmkappi, pesumasinat jne), et on ikka imelikke inimesi. Normaalne inimene ostab endale bussipileti ja vajaliku mööblitüki või kodumasina, mitte ei hakka teiste käest tasuta nuiama. Normaalne inimene võtabki hotelli toa, lapsele lapsehoidja ja transportimiseks kasutab taksot või rendib auto. Ma ei tule kunagi sellistele mangujatele vastu. Küll aga pakun abi ise, kui näen, et inimesel on häda käes.

[Külaline]

Ma olen nõutu, kuidas mult julgetakse nii palju abi paluda. Või ongi see tavaline ja mina ise olen imelik, et ei julge teisi oma elu sujuvusega tüüdata. Kas saad mu koera, last, kassi hoida. Last transportida. Need on põhilised küsimused. Kas me saame su juures ööbida nädala.
Ma pole võtnud koera kassi, sest see tekitab probleeme kuhugi minnes.
Ma ei taha teistele teha tüli, minnes nende linna küll. Olen võtnud hotellis toa. Maksnud selle eest.
Ma nüüd ei mõistagi, kas asi on minus või teistes. Kas on ok paluda abi? Kas peaks mõtlema üldse nii palju kui mina ja ka kutsuma end külla ja paluma lapsi valvata?

Sina oled normaalne. Need küsijad on teiste kulul elajad. Ma alati mõtlen, kui loen FB-s küsimusi nagu "kas keegi sõidab homme X linna ja oleks nõus mind peale võtma" või "kas kellelgi on üleliigset diivanit (külmkappi, pesumasinat jne), et on ikka imelikke inimesi. Normaalne inimene ostab endale bussipileti ja vajaliku mööblitüki või kodumasina, mitte ei hakka teiste käest tasuta nuiama. Normaalne inimene võtabki hotelli toa, lapsele lapsehoidja ja transportimiseks kasutab taksot või rendib auto. Ma ei tule kunagi sellistele mangujatele vastu. Küll aga pakun abi ise, kui näen, et inimesel on häda käes.

Sa ju tegelikult ei tea, kas ka neil küsijatel pole äkki häda käes. Selliselt ma hinnanguid ei jagaks ja minu arust on umbisikule abi palumine okei - pole ju mingit survet, et sa peaks nõustuma. Mõnikord on üleliigsest diivanist vabanemine lausa kergenduski. Teemas aga räägitakse hoopis muust, kus konkreetselt tema käest abi palutakse, mis teeb keeldumise keeruliseks, isegi kui küsitud teene on tegelikult päris vastukarva.

[Külaline]

Ma olen nõutu, kuidas mult julgetakse nii palju abi paluda. Või ongi see tavaline ja mina ise olen imelik, et ei julge teisi oma elu sujuvusega tüüdata. Kas saad mu koera, last, kassi hoida. Last transportida. Need on põhilised küsimused. Kas me saame su juures ööbida nädala.
Ma pole võtnud koera kassi, sest see tekitab probleeme kuhugi minnes.
Ma ei taha teistele teha tüli, minnes nende linna küll. Olen võtnud hotellis toa. Maksnud selle eest.
Ma nüüd ei mõistagi, kas asi on minus või teistes. Kas on ok paluda abi? Kas peaks mõtlema üldse nii palju kui mina ja ka kutsuma end külla ja paluma lapsi valvata?

Sina oled normaalne. Need küsijad on teiste kulul elajad. Ma alati mõtlen, kui loen FB-s küsimusi nagu "kas keegi sõidab homme X linna ja oleks nõus mind peale võtma" või "kas kellelgi on üleliigset diivanit (külmkappi, pesumasinat jne), et on ikka imelikke inimesi. Normaalne inimene ostab endale bussipileti ja vajaliku mööblitüki või kodumasina, mitte ei hakka teiste käest tasuta nuiama. Normaalne inimene võtabki hotelli toa, lapsele lapsehoidja ja transportimiseks kasutab taksot või rendib auto. Ma ei tule kunagi sellistele mangujatele vastu. Küll aga pakun abi ise, kui näen, et inimesel on häda käes.

Mulle ka need inimesed ei meeldi, kes pole hädas, aga tahavad lihtsalt inimesi ära kasutada. Tasuta asjade grupis näed ikka imeasju. Näiteks, soovin tasuta saada korralikku aiamööblit, voodit, grilli, kardinaid, pimendavaid ruloosid jne, jne, katkiseid ja kulunud asju mitte pakkuda. Või siis korralikku arvutit, telefoni. Eks küsida võib muidugi kõike.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Ei ma ei vingu.
Ma tahan teada seda, et kas teiste koormamine on selline asi mida ainult mina ei tihka teha. ehk kas asi on minu mõtlemises. Ma tahaks ka ju abi. Aga mõtlen et ei julge küsida, sest äkki on see teistele lisakohustus. Mida see ju ongi.
Miks mul see abi küsimine nii keeruline ja vastumeelne on?

Ei, sa ei ole inelik. Mina ka ei tihka teistelt nii palju ja pidevalt abi küsuda, et see juba ära kasutamiseks läheb. Mõnikord harva, kui tõesti väga häda käes, siis küsin, muidu mitte.