Putukad.

[Külaline]

Teemaalgataja on ju lihtsalt provokaator.

[Külaline]

Linn olgu linn ja maa maa! Nendest väikestest metsikutest platsidest linnas pole nagunii mingit kasu. Kas väljaspool linnu ei mahu umbrohi kasvama? Sõitke kasvõi Tallinnast Tartu ja näete, kui palju rohelust on, kus saab igasugune taim kasvada ja putukad elada. Linn jäägu siiski linnaks!

Noh, tegelikult on asi nii, et tihedama niitmise jaoks ei ole linnal lihtsalt raha. Kas nüüd oled rahul?

Ei ole rahul. Samahästi võiks öelda, et lume lükkamise jaoks pole raha. Ärge siis laristage mõttetult! Muru olgu niidetud ja lumi lükatud!

[Arutleja]

Linn olgu linn ja maa maa! Nendest väikestest metsikutest platsidest linnas pole nagunii mingit kasu. Kas väljaspool linnu ei mahu umbrohi kasvama? Sõitke kasvõi Tallinnast Tartu ja näete, kui palju rohelust on, kus saab igasugune taim kasvada ja putukad elada. Linn jäägu siiski linnaks!

Noh, tegelikult on asi nii, et tihedama niitmise jaoks ei ole linnal lihtsalt raha. Kas nüüd oled rahul?

Ei ole rahul. Samahästi võiks öelda, et lume lükkamise jaoks pole raha. Ärge siis laristage mõttetult! Muru olgu niidetud ja lumi lükatud!

Aga miks see muruniitmine mõttekam rahakulutamine oleks kui miski muu? Kas nendest roheplatsidest oleks siis rohkem kasu kui muru niidetud oleks?

[Külaline]

Linnades jääb pindalalt rohelust järjest vähemaks, eks siis tulebki seda ruumalalt suurendada ehk kõrgustesse kasvada lasta, et putukate ja lindude populatsioon ei kahaneks.

Ja mis siis kui kahanebki? Kuskil pole seda lahti seletatud, mis siis juhtub

Põhikool jäi vahele? Toiduahelast pole mitte midagi kuulnud? Kui pole putukaid, sureb inimene ka välja sest toitu pole enam saada.

Minu ajal põhikoolis seda ei õpetatud, et umbrohi peab vohama, et kimalased saaksid paljuneda või tolmeldada..tolmeldada umbrohtu, et see veel rohkem vohaks. Neil oli aedades, parkides, põllupeenartel ja tühermaadel elukohti piisavalt.
Ja mismoodi sureb inimene välja, kui putukaid poleks? Ega inimesed ju putukaid ei söö ning ainult mett. Seda, et söödavad juurikad, puuviljad jne kasvaks, selleks ei ole vaja ju umbrohuvälju keset linna. Ajast aega on hakkama saadud, saadakse ka nüüd ja üleüldse- kui mõnetuhande või miljoni aasta pärast inimkond peakski välja surema- mis meil sellest !

[Külaline]

Palju ilusam kui madal poolkõrbenud kolletunud pind mis tahab muru olla. Mõnele lagedaksniidetud lapil kaunid koerajunnid ilutsemas. Võsa ja pika rohu sisse nad ei lähe

[Külaline]

Mulle väga meeldib see suvine lopsakus ja heas mõttes looduslik metsikus ka linnakeskkonnas. Nii nagu minu meelest on palju meeldivamad näiteks koduaiad, kus on ka ehedale loodusele ruumi jäetud ja mis pole viimseni üles vuntsitud, niidetud-nuditud-sätitud. Sellised tekitavad pigem ebamugavust või isegi veidi kõhedust.

[Külaline]

Hoopis inimkonda võiks suuresti vähendada.

Eks mine ja vähenda seal, kus rahvast liiga palju.
Eesti elanikkond pole viimase 100 aasta jooksul kasvanud. Tööstust kah enam suuremat pole. Ainuke suurem linn on Tallinn ja ka sinna kesklinna neid sääski ja puuke nii väga vaja on?

[külaline]

Mina, linnainimene, võin veel mõelda, et malts on ka ilus. Aga mu maal elav sõbranna ei saa küll aru sellest linna elurikkusest maltsa näol. Ta niidab ja kisub maal kõik umbrohu välja. Niidab muru oma aias. Mul linnas õitseb praegu ristik aias. Selle kohta arvab ta ka et tore küll, aga ega paljajalu käia aias saa. Mul linnas on nii palju sipelgaid. Linnud aga tulgu ja söögu. Aga nemad hoopis tahavad kirsse. Kui nüüd vaadata meie maad, siis linnast väljas on see ju roheline küll. Minule jätab see linna elurikkus ka hooldamatu mulje.

No aga vaata näiteks kuskil maal külateede (niitmata) servasid - kasvavad erinevad kõrrelised (kerahein jt.), ristikud (valge ristik, aasristik jt), lutsernid, härjasilmad, kesalilled, madarad, äiatarid, ussikeel, palderjan, kellukad, putked, kurerehad... Kõnnid praegu juuli alguses ja selline looduslik lilleaed on kahel pool, et... Tõesti on ka palju liblikaid. Kui teeäär keset suve ära niidetakse - siis varsti on noor ädal ja augustis ädal õitseb taas, sageli veel oktoobris enne külmade tulekutki võid veel hiliseid ristikunutte jms. näha.

Kas tõesti ei oskaks sinu tuttav eelpoolkirjeldatud koosluses mingit ilu näha? Ja pealegi - seal ei ole maltsa. Malts on rohkem kuskil hõredamas põlluservas, kui peenar aias rohimata jäetakse vms. sellisies kohas, kus ta kasvama pääseb.

REGULAARSET NIITMIST (1-2x) saaval rohumaal kujuneb välja niidukooslus, mis tavaliselt on üsnagi ilus. Muidugi, keset suurlinna, kuhu niidutaimede seemete iseenseslik levimine on küsitav, peab inimene ilmselt kaasa aitama (on olemas firmad, mis niidutaimede seemneid koguvad-kuivatavad-müüvad). Aga kui rohumaad regulaarselt niita, siis kujuneb seal niit, varem või hiljem.

Nagu mina aru saan, on linnades ikkagi kavatsus tekitada muru asemele niidud (kus regulaarselt niidetakse, lihtsalt harvemini kui muru), mitte jäätmaad, kus ei niideta ega hoolitseta üldse?

Et osa rohumaid Eesti suuremates linnades kujundatakse niitudeks, seda ma pooldan. Vastav hooldus ja... palun väga!

[Külaline]

Võiks ju siis pikki heintaimi külvata, selliseid mida loomadele heinaks niidetakse või valget ristikut, kui enam niita ei taheta. Malts, rakvere raibe, takjad, pujud jms küll linna ei sobi.

[külaline]

[/quote]
Minu ajal põhikoolis seda ei õpetatud, et umbrohi peab vohama, et kimalased saaksid paljuneda või tolmeldada..tolmeldada umbrohtu, et see veel rohkem vohaks. Neil oli aedades, parkides, põllupeenartel ja tühermaadel elukohti piisavalt.
Ja mismoodi sureb inimene välja, kui putukaid poleks? Ega inimesed ju putukaid ei söö ning ainult mett. Seda, et söödavad juurikad, puuviljad jne kasvaks, selleks ei ole vaja ju umbrohuvälju keset linna. Ajast aega on hakkama saadud, saadakse ka nüüd ja üleüldse- kui mõnetuhande või miljoni aasta pärast inimkond peakski välja surema- mis meil sellest !
[/quote]

Need tüüpilise umbrohud ehk peenra- ja põlluumbrohud (malts, vesihein, hiirekõrv jt.) kasvavadki peamiselt seal, kus inimene mulla on lahti kraapinud. Otseselt "songi linnas mullapind segamini ja jäta see siis rohimata" soovitusi pole ma nagu kuskilt kuulnud?

See, mille poole püüeldaks, tundub ikkagi olevat niit. Niidukooslus on sellepärast väärtuslik, et ta koosneb paljudest ERINEVATEST taimeliikidest ja näit. kimalastel on kogu aeg midagi, kust õietolmu ja nektarit koguda (kui oleks valdav ainult üks taim ja see lõpetab õitsemise, siis oleks ju jama). Ja jah, tegevuse käigus nad ka tolmeldavad/levitavad niidutaimi (mõlemad on võitnud) - mis selles siis nii õudset on?

[Külaline]

Ega see niidukooslus iseenesest teki.

[külaline]

Ega see niidukooslus iseenesest teki.

Näiteks lehmaheinamaadel maal tekkis (kus maaelanik 1-2 lehma pidas) üsna ise. Ega inimene sinna midagi külvamas ei käinud. Niideti, tehti heina - ja nii ta kujunes. Külateede teeservades kujunesid/kujunevad kooslused samamoodi, ega neid keegi seal eriliselt kujunda.

Keset väga linnastunud ala võib ainult seemnete levik olla takistatud. Botaanikud oskaksid ilmselt paremini öelda.

[මම වැටෙන කුරුල්ලෙක්]

Loogu linn sellised murud https://www.facebook.com/photo/?fbid=16 ... 1105313298

[Külaline]

Loogu linn sellised murud https://www.facebook.com/photo/?fbid=16 ... 1105313298

Ühes linnas oli majaomanik poolde eesaeda (st. maja ja kõnnitee vahelisele maa-alale) tekitanud sellise (teine pool oli tavaline niidetud muru).

Kõndisin teisel pool tänavat, aga tulin ekstra üle tänava, et seda lähemalt jõllitada No nii muljetavaldav lihtsalt!

[Külaline]

Mulle väga meeldib see suvine lopsakus ja heas mõttes looduslik metsikus ka linnakeskkonnas. Nii nagu minu meelest on palju meeldivamad näiteks koduaiad, kus on ka ehedale loodusele ruumi jäetud ja mis pole viimseni üles vuntsitud, niidetud-nuditud-sätitud. Sellised tekitavad pigem ebamugavust või isegi veidi kõhedust.

Ma olen Fb aiaelu grupis ja minus tekitavad ka kõhedust need aiad, kus on sile muruplats, mille servas killustikuga kaetud peenrad, kus kasvavad erinevad okaspõõsad, võibolla ka paar hostat. Eriti jube, kui selline aed on maakohas. Ja kui aiaomanik paneb veel enne ja pärast foto ning näed, et maha on saetud (vilja)puud ja -põõsad ning lopsakas rohelus on asendatud sellise steriilsusega, siis tuleb päris kurbus peale.

[Külaline]

Viimase trahvi linna heakorra inspektorilt sain ma u 15 aastat tagasi selle eest et maja ees, kõnnitee ääres kasvas hein. Iga aasta sain trahvi. Meil oli ülimalt korralik linna heakorra ametnik. Nagu kahju isegi ametnikust mis tööd ta pidi tegema ja kui mõttetu see nõue oli.
Ja kui veel perekool oli, siis sain ka hurjutada, et aiaääred jätsin niitmata. Tuli selline asi jutuks. See jätvat väga lohaka ja laisa inimese mulje..ps seal elavat putukad. no ja nüüd. Jäta aga kõik kasvama ja niitmata.

[Külaline]

Teema pealkirjasks pandud "putukad", kogu jutt on niitudest ja murust

[Külaline]

Aga mida arvate surnuaias hauaplatsi puhastamiaest. Miks koristatakse hingedepäeval hauad lehtedest, kui nagunii tuleb varsti lumi ja katab selle kinni. Putukas saaks talve üle elada. Surnuaiad, suured alad linnas, on sellised kohad, kus pole suvel isegi muru, kus putukas saaks elada. Oleks või kiviplaadid haual, mille all saab putukas elada. Korras hauad näevad head välja. Mälestus elab korras haudades. Aga no vähemalt talveks võiks lehed hauale jätta

[Külaline]

Mulle meeldib see suund. Suvel kuumaga on ikka päris valus neid nudiksniidetuid alasid vaadata linnas. Meil naabrid ka niidavad, põuaga lasid ka niidukiga entusiastlikult üle krundi. Tulemus oli väga kollane pärast põuda. Meie niidame mõned korrad suve jooksul ja murus liike palju rohkem, palju rohkem õitsvaid lilli. Ja noh, loomulikult ka putukaid. Võsaäärtes leidub ka puuke, aga no nende vastu võitlemiseks ei saa kunstmuru panna maha igale poole.