Millised olukorrad on olnud rasked teie elus?

vana hea klassika
Vasta
Külaline

Millised olukorrad on olnud rasked teie elus?

Postitus Postitas Külaline »

Palun jagage oma raskeid hetki. Kui jalgealune lööb kõikuma, aga lahendust ei leia.. Nii lohutav oleks lugeda, et ka teistel on vahel raske.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Sept 2025 22:31 Palun jagage oma raskeid hetki. Kui jalgealune lööb kõikuma, aga lahendust ei leia.. Nii lohutav oleks lugeda, et ka teistel on vahel raske.
Kena oleks, kui ise oma looga algust teeksid. Siis ehk jagavad ka teised oma kogemusi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ma ei saa oma lugu veel jagada, sest olen kindel, et minu muret ei mõisteta, aga ma ei ole hetkel võimeline taluma mingeid teravaid kommentaare. Seepärast tegingi teema, et teiste lugudest leida lohutust ja ka lootust, et enamjaolt leiab murele ikka lahenduse.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Sept 2025 23:32Ma ei saa oma lugu veel jagada, sest olen kindel, et minu muret ei mõisteta, aga ma ei ole hetkel võimeline taluma mingeid teravaid kommentaare. Seepärast tegingi teema, et teiste lugudest leida lohutust ja ka lootust, et enamjaolt leiab murele ikka lahenduse.
Ei leia ju.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kas sa oled seesama, kes siin foorumis koguaeg kirjutab, kuidas lapsed kasvavad suureks ja lähevad kodust ära ja sina ei suuda selle teadmisega leppida. Ja, et mõtled koguaeg sellele, et kuidas saab õnnelik ja rahulik olla, kui kunagi tuleb ära surra? Ulud koguaeg põrandal pikali maas selle kõige pärast?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 01 Sept 2025 23:32 Ma ei saa oma lugu veel jagada, sest olen kindel, et minu muret ei mõisteta, aga ma ei ole hetkel võimeline taluma mingeid teravaid kommentaare. Seepärast tegingi teema, et teiste lugudest leida lohutust ja ka lootust, et enamjaolt leiab murele ikka lahenduse.
Oled liiga palju ajupesu saanud, justnagu leitaks murele ikka lahendus. Enamasti ei leita. Seepärast ongi meie seas nii palju joodikuid ja enesetapjaid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 02 Sept 2025 06:36
Guest kirjutas: 01 Sept 2025 23:32 Ma ei saa oma lugu veel jagada, sest olen kindel, et minu muret ei mõisteta, aga ma ei ole hetkel võimeline taluma mingeid teravaid kommentaare. Seepärast tegingi teema, et teiste lugudest leida lohutust ja ka lootust, et enamjaolt leiab murele ikka lahenduse.
Oled liiga palju ajupesu saanud, justnagu leitaks murele ikka lahendus. Enamasti ei leita. Seepärast ongi meie seas nii palju joodikuid ja enesetapjaid.
On probleeme, millele lahendust leida ongi võimatu, näiteks surmav haigus endal või lähedasel, lapsel, abikaasal. Invaliidsus. Lähedase ootamatu surm.

Aga on ka probleeme, millele on tegelikult võimalik lahendus leida, aga see eeldab teatud iseloomu, suurt sisemist jõudu ja probleemide lahedamise oskust, mis aga on geneetiliselt ette antud. Olgu, lapsepõlve eeskujud võivad ka kaasa aidata, aga sageli päranduvad halvad käitumismustrid hoopis edasi.

Tean naist, kes, olles 40-aastane ja ilma pereta, raiskas kogu oma madalapalgalisel tööl saadud raha esimese paari päevaga ära, ostes maiustusi, tellides Temust, jms. sarnastest kohtadest ja palus siis pensionärist emalt raha juurde. Ei, ta ei olnud joodik ega narkomaan, vaid käis korralikult tööl. Talle kuulus Tartus oma korter, mille ema oli talle pangalaenuga ostnud, ja ise sellest suurema osa ka ära maksnud. Mõtlesin hirmuga, mis temast saab, kui ema enam ei ole. Selline inimene on kerge saak absoluutselt igat liiki petturitele. Kuskil Norras võtaks riik ta sellisel juhul enda hoolde, elu lõpuni, annaks sotsiaalkorteri vaatega merele ja fjordidele ja raha ka pealekauba, kui endal ei jätku. Aga Eestis?

Samas ma ei salli neid, kes selliseid inimesi hurjutavad, nagu ta oleks ise ennast selliseks loonud. Sageli on need hurjutajad veel ise samasugused madalapalgalised, kellel on lihtsalt veidi parem majandamise oskus. See hurjutamine on samasugune geneetiline häire, probleeme see ei lahenda, inimesi see ei muuda.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 02 Sept 2025 13:10 [

Tean naist, kes, olles 40-aastane ja ilma pereta, raiskas kogu oma madalapalgalisel tööl saadud raha esimese paari päevaga ära, ostes maiustusi, tellides Temust, jms. sarnastest kohtadest ja palus siis pensionärist emalt raha juurde. Ei, ta ei olnud joodik ega narkomaan, vaid käis korralikult tööl. Talle kuulus Tartus oma korter, mille ema oli talle pangalaenuga ostnud, ja ise sellest suurema osa ka ära maksnud. Mõtlesin hirmuga, mis temast saab, kui ema enam ei ole. Selline inimene on kerge saak absoluutselt igat liiki petturitele. Kuskil Norras võtaks riik ta sellisel juhul enda hoolde, elu lõpuni, annaks sotsiaalkorteri vaatega merele ja fjordidele ja raha ka pealekauba, kui endal ei jätku. Aga Eestis?
Kui ema sureb ära, siis kas õpib majandama või sureb nälga. Minu jaoks oleks täiesti vastuvõetamatu, et inimene raiskab oma palga igasugu s.ta peale ära ja siis peab riik teda üleval pidama! Väga hea, et meil pole nagu Norras, et maksumaksjad, kes ise kuust kuusse liidavad ja lahutavad, et rahaga välja tulla, peavad ülal pidama ka kõiki luusereid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

On ikka raskeid olukordi olnud. Üldiselt võttes võib isiklikud probleemid kolmeks jaotada: materiaalset laadi probleemid, emotsionaalsed ja inimsuhetega seotud probleemid, ja lõpuks terviseprobleemid. Teemaalgataja, millega Sina abi vajad?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

On samuti väga raskeid olukordi olnud. Õigemini üks periood mu elus, aga ma ei ava seda enne, kui teemaalgataja oma asjaga algust ei tee. Siis võin rääkida. Enne mitte.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Noh, minul suri talvel koer ära, sakslane. Ma elan üksi ja see koer oli mulle väga kallis. Oli väga tark, enesekindel ja kartmatu koer. Siiani ei ole sellest üle saanud. Iga õhtu, kui magama lähen, loodan, et äkki hommikul ärgates kuulen, kuidas ta hüppab kopsti oma asemelt maha, ja mõtlen, et jumal tänatud, see oli kõigest hirmus uni! Ma olen täitsa katki tema surmast saati ja siin ei olegi mitte mingit lahendust. Kui ainult see, et ärkan homme ja see kõik oli vastik uni.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kõige hullemad olukorrad on mul olnud siis, kui pole ei tööd ega kodu ja ma olen sunnitud elama mingi suvalise inimese, sageli joodiku, samuti töötu, vägivaldse või muidu ääretult ebameeldiva juures, et mul lihtsalt oleks kuskil elada. Neid olukordi on mul elus olnud ligi paarkümmend ja vot see on küll see ,mida ei sooviks oma suurimale vihavaenlasele kah. Oma 26 aastat kestnud elu ENDA üüritud korterites pean siiani oma suurimaks saavutuseks!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 02 Sept 2025 19:12 Kõige hullemad olukorrad on mul olnud siis, kui pole ei tööd ega kodu ja ma olen sunnitud elama mingi suvalise inimese, sageli joodiku, samuti töötu, vägivaldse või muidu ääretult ebameeldiva juures, et mul lihtsalt oleks kuskil elada. Neid olukordi on mul elus olnud ligi paarkümmend ja vot see on küll see ,mida ei sooviks oma suurimale vihavaenlasele kah. Oma 26 aastat kestnud elu ENDA üüritud korterites pean siiani oma suurimaks saavutuseks!
Juurde lisades- ise ei tarbi üldse alkoholi, narkootikume pole näinudki..nii et seda jubedam see kõik taluda oli
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 02 Sept 2025 19:12 Kõige hullemad olukorrad on mul olnud siis, kui pole ei tööd ega kodu ja ma olen sunnitud elama mingi suvalise inimese, sageli joodiku, samuti töötu, vägivaldse või muidu ääretult ebameeldiva juures, et mul lihtsalt oleks kuskil elada. Neid olukordi on mul elus olnud ligi paarkümmend ja vot see on küll see ,mida ei sooviks oma suurimale vihavaenlasele kah. Oma 26 aastat kestnud elu ENDA üüritud korterites pean siiani oma suurimaks saavutuseks!
20 joodikut järjest? No kas tõesti ei saanud siis mingit elukohta endale.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 02 Sept 2025 19:46
Guest kirjutas: 02 Sept 2025 19:12 Kõige hullemad olukorrad on mul olnud siis, kui pole ei tööd ega kodu ja ma olen sunnitud elama mingi suvalise inimese, sageli joodiku, samuti töötu, vägivaldse või muidu ääretult ebameeldiva juures, et mul lihtsalt oleks kuskil elada. Neid olukordi on mul elus olnud ligi paarkümmend ja vot see on küll see ,mida ei sooviks oma suurimale vihavaenlasele kah. Oma 26 aastat kestnud elu ENDA üüritud korterites pean siiani oma suurimaks saavutuseks!
20 joodikut järjest? No kas tõesti ei saanud siis mingit elukohta endale.
Jah, kodu mul polnud täisealiseks saamisest peale, tervisliku seisundi tõttu ei saanud ka enamus töid teha.. ja samuti ol tervise tõttu välistatud tänaval elamine..mis mul muud üle jäi, kui minna selle juurde, kes kutsus, olemata kus ja mis elu ta elas. Küllalt sai kolitud hääletades või liinibussiga, kaks kandekotti käeotsas ja taas jäetud suur osa eelmiste kuude jooksul ostetust maha jäetud...taas alustamine nullist peale...mõneks kuuks
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 02 Sept 2025 20:05
Guest kirjutas: 02 Sept 2025 19:46
Guest kirjutas: 02 Sept 2025 19:12 Kõige hullemad olukorrad on mul olnud siis, kui pole ei tööd ega kodu ja ma olen sunnitud elama mingi suvalise inimese, sageli joodiku, samuti töötu, vägivaldse või muidu ääretult ebameeldiva juures, et mul lihtsalt oleks kuskil elada. Neid olukordi on mul elus olnud ligi paarkümmend ja vot see on küll see ,mida ei sooviks oma suurimale vihavaenlasele kah. Oma 26 aastat kestnud elu ENDA üüritud korterites pean siiani oma suurimaks saavutuseks!
20 joodikut järjest? No kas tõesti ei saanud siis mingit elukohta endale.
Jah, kodu mul polnud täisealiseks saamisest peale, tervisliku seisundi tõttu ei saanud ka enamus töid teha.. ja samuti ol tervise tõttu välistatud tänaval elamine..mis mul muud üle jäi, kui minna selle juurde, kes kutsus, olemata kus ja mis elu ta elas. Küllalt sai kolitud hääletades või liinibussiga, kaks kandekotti käeotsas ja taas jäetud suur osa eelmiste kuude jooksul ostetust maha jäetud...taas alustamine nullist peale...mõneks kuuks
Kas meil mingit sotsiaalabi pole siis olemas? Antakse ju elamispind ja makstakse toimetulekutoetust, kui inimene on töövõimetu, saab abiraha.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 02 Sept 2025 20:22
Guest kirjutas: 02 Sept 2025 20:05
Guest kirjutas: 02 Sept 2025 19:46

20 joodikut järjest? No kas tõesti ei saanud siis mingit elukohta endale.
Jah, kodu mul polnud täisealiseks saamisest peale, tervisliku seisundi tõttu ei saanud ka enamus töid teha.. ja samuti ol tervise tõttu välistatud tänaval elamine..mis mul muud üle jäi, kui minna selle juurde, kes kutsus, olemata kus ja mis elu ta elas. Küllalt sai kolitud hääletades või liinibussiga, kaks kandekotti käeotsas ja taas jäetud suur osa eelmiste kuude jooksul ostetust maha jäetud...taas alustamine nullist peale...mõneks kuuks
Kas meil mingit sotsiaalabi pole siis olemas? Antakse ju elamispind ja makstakse toimetulekutoetust, kui inimene on töövõimetu, saab abiraha.
90-2000 aastatel oli see süsteem ikka vägagi logisev. Ja pealegi, kuna mul puudus sageli ka ametlik elukoht, siis polnud ma ühegi omavalituses rida, ja kui olingi...no toimetulektoetust sain, sellest siis elasingi- elukaaslaste peale loota ei saanud, nendelt üldiselt ma ei saanud sentigi, ega tahtnudki ..olin kahjuks pidanud paljusid ka ise üleval oma rahadest :( Ainus elupind mida mulle kuskil pakuti oli ühiselamutuba mitme inimese peale, mis aga oli mul arstide poolt tervistkahjustavaks tunnistatud. Puue aga määrati alles paarkümmend aastat hiljem, ehk 2006 ja sellest 2008 aastast alates olen suutnud omale ISE kortereid üürida...vahepeal vaid pensionist ja toetustest, üliharva ka osalise tööajaga töötades..aga hoolimata minevikuhaavadest, mis on mu niigi haprale tervisele jäädava jälje jätnud- ma saan hakkama! Ja oleksin seda ka varem saanud- siis veel paremini- aga mul polnud võimalust selleks
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Paljude suuremate hädadega pole see kindlasti võrreldav, aga minu viimane jube olukord oli siis, kui tegin töö juures ääretult lolli vea. Kusjuures midagi muuta polnud võimalik, täiesti ise olin süüdi ja vastutav. Tunnen end sellepärast siiani nagu viimane narts, kuigi tean, et ka selle vea peas pidevalt keerutamine ja enda põhjamine ei muuda midagi. Aga üle ka ei saa sest asjast.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 02 Sept 2025 20:05
Guest kirjutas: 02 Sept 2025 19:46
Guest kirjutas: 02 Sept 2025 19:12 Kõige hullemad olukorrad on mul olnud siis, kui pole ei tööd ega kodu ja ma olen sunnitud elama mingi suvalise inimese, sageli joodiku, samuti töötu, vägivaldse või muidu ääretult ebameeldiva juures, et mul lihtsalt oleks kuskil elada. Neid olukordi on mul elus olnud ligi paarkümmend ja vot see on küll see ,mida ei sooviks oma suurimale vihavaenlasele kah. Oma 26 aastat kestnud elu ENDA üüritud korterites pean siiani oma suurimaks saavutuseks!
20 joodikut järjest? No kas tõesti ei saanud siis mingit elukohta endale.
Jah, kodu mul polnud täisealiseks saamisest peale, tervisliku seisundi tõttu ei saanud ka enamus töid teha.. ja samuti ol tervise tõttu välistatud tänaval elamine..mis mul muud üle jäi, kui minna selle juurde, kes kutsus, olemata kus ja mis elu ta elas. Küllalt sai kolitud hääletades või liinibussiga, kaks kandekotti käeotsas ja taas jäetud suur osa eelmiste kuude jooksul ostetust maha jäetud...taas alustamine nullist peale...mõneks kuuks
Enamik inimesi on korralikud ja head. Miks sa valisid just eluheidikud, miks mitte normaalseid?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 02 Sept 2025 23:52
Külaline kirjutas: 02 Sept 2025 20:05
Guest kirjutas: 02 Sept 2025 19:46

20 joodikut järjest? No kas tõesti ei saanud siis mingit elukohta endale.
Jah, kodu mul polnud täisealiseks saamisest peale, tervisliku seisundi tõttu ei saanud ka enamus töid teha.. ja samuti ol tervise tõttu välistatud tänaval elamine..mis mul muud üle jäi, kui minna selle juurde, kes kutsus, olemata kus ja mis elu ta elas. Küllalt sai kolitud hääletades või liinibussiga, kaks kandekotti käeotsas ja taas jäetud suur osa eelmiste kuude jooksul ostetust maha jäetud...taas alustamine nullist peale...mõneks kuuks
Enamik inimesi on korralikud ja head. Miks sa valisid just eluheidikud, miks mitte normaalseid?
Valisin???? Mismoodi saab valida inimene, kellel on vaid kaks varianti -tänav või suvaline peavari esimese pakkuja juures. Ja justnimelt need joodikud olidki südamelt head inimesed, kes ise paljud elus üht-teist kogenud olid ja seetõttu osakasid mõista ka teise muret. Paljudel oli oluline, et saada majja keegi, kes süüa teeks ja koristaks...mõni lootis tõesti ka et hakkab pereelu arenema, ja mõned kohad olid lihtsalt sellised, kus (enamasti) joodikutest elanikud ütlesid-meil ruumi küll, ole mõnda aega siin.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], elke, Semrush [Bot] ja 10 külalist