Ma püüan igati asjaga kaasa minna jne, kuid ma ei saa midagi parata, ma olen veidi häiritud. Kas selline kooselu on hea ja normaalne kooselu? Paratamatult hakkan siis mina ennast nende prinkide pornotibidega võrdlema, võrdlust visuaalses mõttes ma muidugi välja ei kannata, ma olen sale ja riietes igati ok välimusega, kuid me oleme vanuses 50+, ma olen sünnitanud 3 last eelmises kooselus. Lapsed on suured ja ma elan uue mehega kahekesi 8,5 aastat. Mul tekib ebakindlus. Mees pöörab seksides sageli pilgu kuhugi kaugusse ja mulle tundub, et ta siis sobrab neis pornoga seotud mälupiltides ja mina olen sel hetkel ainult mingi füüsiline töövahend. Mees ütles mulle, et vaatab uute nippide õppimiseks, et seks oleks teistsugune ja vaheldusrikas, kuid ma ei ole seda temalt kordagi palunud, mulle sobib nii, nagu alati on olnud. Ma arvan, et see on ettekääne, et ta saaks lihtsalt ennast erutada ja see arvutist nähtu jääks talle silmade ette, kui me voodisse läheme.
Teema ei ole liba. Ma olen veidi ebakindlaks muutunud ja veidi õnnetu.
PS Usun, et mees on füüsiliselt truu olnud ja pingutab just meie kahe pärast (algavad potentsiprobleemid, vbl kerge tüdimus minust? )ja ma saan seksides ka tavaliselt orgasmi, aga...noh, milliste abinõudega