Mutimeelsus

[Külaline]

Ega ei tea ju kas uus on parem. Äkki pole. Sadu eurosid katsetamiseks ka ei raatsi ma raisata. Uuel võib olla mitmeid lisasid. Aga kas ma kasutaks neid? Elu on näidanud et tavalisest teen ma kõike sama reziimiga. Valik on küll masinatel suur, katsetan algul küll ja jään ühe juurde.

[Külaline]

Huvitav, mis vanuses selline muutustele vastuseismine algab? Ma olen 52 ja minu arust on muutused normaalne osa elust. Iga elus asi on pidevas muutumises. Ka tööl olen ma ise sageli muutuste algataja, sest pole hullemat lauset kui "aga me oleme kogu aeg niimoodi teinud". Vahet pole, kuidas kogu aeg on tehtud, elu läheb ju edasi ning vajadused muutuvad. Mul teeb just see teadmine tuju heaks, kui ma mõtlen, et uus päev toob alati kaasa midagi uut. Aga võibolla see on lihtsalt loomus selline, ma ei mäleta, et ma kunagi selles osas teistmoodi oleksin mõelnud.

[Külaline]

Ma ei taha eelmist mutiteemat oma isiklike probleemidega ära solkida, seetõttu tegin uue. Mina olen 50 ja 60 eluaasta vahel ja viimastel aastatel mõtlen nagu mutt. Mulle ei meeldi ükski uus asi: kui riided või jalanõud on vaja välja vahetada, siis ma otsin eelmistega täpselt samasuguseid; kui kodus mõni masin või muu ese katki läheb, on mul vaja uut täpselt seda sama, kuigi uuemad mudelid võivad olla kaasaegsemad ja efektiivsemad. Kui koduümbruse mets maha võeti, et kergliiklustee rajada, siis mõistusega ma saan aru, et progressiivsus jne, aga olen üdini õnnetu. Kõik uued asjad mitte ei eruta mind meeldivalt, vaid muudavad õnnetuks või ärevaks, isegi väiksemad muudatused on vastumeelsed. Ma tahan turvalisust, rutiini ja seda, et asjad on ka homme nii nagu nad olid eile ja täna. Ma ei julge seda mitte kellelegi rääkida, sest ma tean küll, mis see tähendab - see mutivärk on mind kätte saanud ja aja jooksul see ainult süveneb. Varsti ei osta ma enam ka uue nimega juustu või uues pakendis piima. See ei meeldi mulle, aga ma ei saa oma tundeid muuta. Kui te päriselus mu käest küsiksite, siis ma ütleks, et jee, ja nii lahe ja muidugi on uued asjad lahedad ja elu peabki pidevalt muutuma... aga ma ei tunne nii. Oleks palju lihtsam ja lõbusam, kui tunneks. Ega see vist enam ei parane?

Väga ilusti kirjutasid, vahva teemapealkiri kah!
Enda järgi võttes ütlen, et infot on igal pool liiga palju millega tegelema peab, rahu ja rahulikku olemist saab vähem lubada, seega tuleb seda lausa vägisi endale võtta.
Piisava elukogemuse najal hammustad igasugused mõttetud uuendused ka kiiremini läbi, samuti tead, et häid asju jääb tänapäeval ühe vähemaks - päris asju, toitu jmt
Minu meelest oleks väga stiilne, kui mingit asja saaks muutumatul kujul läbi aegade, olgu selleks siis piimapaki kujundus või mööblitükk juba olemasolevasse kollektsiooni. Või on sul kingad, millest võib tüdineda, aga nad peavad väga hästi vastu.

[Külaline]

Olen 55a ja muutused meeldivad, kui need teevad elu lihtsamaks. Aga muutused, mis teevad mu elu raskemaks ja segasemaks, kuigi muutuse tegijale on nii kasulik, ajavad mind täiega kettasse. Näiteks kodupoes kauba riiulites vahetamine. Tahan pimesi haarata riiulilt asja, mis ma tean, et seal kindlasti asetseb, mitte töllata mööda poodi ja otsida, sest selline strateegia on kaupmehele kasulik. Iga kord, kui jälle on kaup ümber tõstetud, ma kirun ja vannun ja vihastan poes.

See bussiliinide muutmine Tallinnas ajas ka vihaseks. Eks kellelegi muutus sõitmine kindlasti meeldivamaks, aga mina pean nüüd ühe bussi asemel kahega sõitma.

Need pudeli küljes olevad plastikkorgid häirivad mind ka, aga elan üle. Ja muidugi on pensioniiga pidevas muutmises. Mulle oleks sobinud 55a jääda koduseks, aga nüüd rüga veel 10a otsa. Ja pole kindel, et seda taas ei muudeta. Jube-jube.

[Külaline]

Ah jaa, meeldib mulle see, et meil on mõnus digiriik. Ei pea mööda asutusi jooksma, et asju ajada.

[Külaline]

Kui sellised mõtted-tunded hakkavad esile kerkima vanemas eas, võib tõesti arvata, et tegu nö ealiste iseärasustega. Samas mina olen siinkõnelejatega võrreldes veel noor inimene ja enda meelest terve elu peast "mutt" olnud. Vihkan juba kooliajast peale kõiksugu muutusi ning kohanen nendega väga valuliselt. Lihtsalt vanemaks saades julgen enda seisukohti ja mittemeeldimisi välja öelda - ehk siis torisev mutt:D
Alles hiljuti nt. sain ärevushoo ja olin päev otsa tujust ära sellepärast, et poes oli kaupade paigutust muudetud.
Ärge palun halvasti öelge, eks. Välimuselt mind ka mutiksolemises süüdistada ei saa ja seda joont katsun hoida ikka kõrge vanuseni (pigem peetagu hilpharakaks kui mutiks).

[Külaline]

Ei tea, kas see on ajastus on eri inimestel erinev, aga mina, olles 62 a, pole seda veel tajuma hakanud. Uued asjad just vastupidi meeldivad ja oleme just elukohta vahetamas ehk siis uut maja ehitamas. See tekitab minus suurt elevust ja ootan vaimustusega võimalust sisekujundusega tegelema hakata. Plaanin ka itaalia keelt õppima minna ja arutame mehega ideed, et mingil hetkel katsetada elamist eri maadel, siis lühiajaliselt, et saada uusi muljeid, kogemusi.
Vaatasin üht ehitusalast brittide saadet, vaadeldi seal inimesi kes ehitasid ökomaju. Seal oli üls paar u 82 kanti mõlemad. Ja nad alustasid uue projektiga ehk siis uue majaga. Nende arvates olid nad vanast majast tüdinenud ja tahtsid midagi teistmoodi. Projekt läks kallimaks, kui nad olid arvestanud, seetõttu tuli ise ka käed külge lüüa. Vaatsin ja imestasin ja sain aru, et nii ongi õige. Ei saa jääda istuma ja surma ootama, tulebki elada nii, nagu elaksid igavesti, kõige uuega kaasa minna ja sealjuures oma mõtlemist muuta. Kui muudad mõtlemist, tulevad tunded ka järgi, sest mida kordad, seda aju õpib (kui mõtled korduvalt, et see ja too mulle ei meeldi, siis nii see jääbki ja vastupidi).

[Külaline]

Ma ei taha eelmist mutiteemat oma isiklike probleemidega ära solkida, seetõttu tegin uue. Mina olen 50 ja 60 eluaasta vahel ja viimastel aastatel mõtlen nagu mutt. Mulle ei meeldi ükski uus asi: kui riided või jalanõud on vaja välja vahetada, siis ma otsin eelmistega täpselt samasuguseid; kui kodus mõni masin või muu ese katki läheb, on mul vaja uut täpselt seda sama, kuigi uuemad mudelid võivad olla kaasaegsemad ja efektiivsemad. Kui koduümbruse mets maha võeti, et kergliiklustee rajada, siis mõistusega ma saan aru, et progressiivsus jne, aga olen üdini õnnetu. Kõik uued asjad mitte ei eruta mind meeldivalt, vaid muudavad õnnetuks või ärevaks, isegi väiksemad muudatused on vastumeelsed. Ma tahan turvalisust, rutiini ja seda, et asjad on ka homme nii nagu nad olid eile ja täna. Ma ei julge seda mitte kellelegi rääkida, sest ma tean küll, mis see tähendab - see mutivärk on mind kätte saanud ja aja jooksul see ainult süveneb. Varsti ei osta ma enam ka uue nimega juustu või uues pakendis piima. See ei meeldi mulle, aga ma ei saa oma tundeid muuta. Kui te päriselus mu käest küsiksite, siis ma ütleks, et jee, ja nii lahe ja muidugi on uued asjad lahedad ja elu peabki pidevalt muutuma... aga ma ei tunne nii. Oleks palju lihtsam ja lõbusam, kui tunneks. Ega see vist enam ei parane?

Ma siin teemas mõtlen just rohkem sellele valetamisele ja teesklemisele. Kas see, kui ma mõtlen kui mutt ja näitan seda välja on halvem, kui ma teesklen kedagi teist. Seda teist, kes teeskleb vaimustust uute ja muutuvate asjade üle, sest nii peab olema. Ja kui ei vaimustu, oled pidur või tujurikkuja. Meil tehakse teise tänavasse rattatee. Peaks olema rõõmus. Aga meie tänavas tõstab see autode arvu.
Või nt elurikkus linnaruumis. Mulle ei meeldi need heina kasvanud teeääred. Näib nii hoolitsematu. Aga ma pean nagu selle heaks kiitma, et olla edumeelne.

[Külaline]

See on teada asi, et päris toidud valmivad käsitsi. Elektrilist mikserit kasutades ei tule õige taigen, kartulipüree jmt.

Kasutada tukeb osata! Siis tuleb kõik välja vahukoorest-mannakreemist kuni taignani ja pasteedini. Köögikombaini ei saa mõni vist kunagi selgeks, kui el.mikser üle mõistuse käib. Ja ükski täiemõistuslik perenaine ei peksagi saumikeriga kartuliputru liimiks.

[Külaline]

Ma siin teemas mõtlen just rohkem sellele valetamisele ja teesklemisele. Kas see, kui ma mõtlen kui mutt ja näitan seda välja on halvem, kui ma teesklen kedagi teist. Seda teist, kes teeskleb vaimustust uute ja muutuvate asjade üle, sest nii peab olema. Ja kui ei vaimustu, oled pidur või tujurikkuja. Meil tehakse teise tänavasse rattatee. Peaks olema rõõmus. Aga meie tänavas tõstab see autode arvu.
Või nt elurikkus linnaruumis. Mulle ei meeldi need heina kasvanud teeääred. Näib nii hoolitsematu. Aga ma pean nagu selle heaks kiitma, et olla edumeelne.

Sa oled asjast valesti aru saanud. Igale asjale kindlasti ei pea valimatult takka kiitma. Ka see, kui sulle nõme muutus ei meeldi, sa ütled selle välja, teed ettepaneku asja teisiti teha - ka see on muutus, sest sa ise teed midagi teisiti kui seni. Minu meelest näitab mutistumist see, kui sa lihtsalt istud kodus ja vingud, et kõik läheb halvemaks, aga ise ei viitsi välja mõelda ega välja pakkuda midagi muut ka. Keegi ei pea olema olukorras, mis talle ei meeldi.

[Külaline]

Ma siin teemas mõtlen just rohkem sellele valetamisele ja teesklemisele. Kas see, kui ma mõtlen kui mutt ja näitan seda välja on halvem, kui ma teesklen kedagi teist. Seda teist, kes teeskleb vaimustust uute ja muutuvate asjade üle, sest nii peab olema. Ja kui ei vaimustu, oled pidur või tujurikkuja. Meil tehakse teise tänavasse rattatee. Peaks olema rõõmus. Aga meie tänavas tõstab see autode arvu.
Või nt elurikkus linnaruumis. Mulle ei meeldi need heina kasvanud teeääred. Näib nii hoolitsematu. Aga ma pean nagu selle heaks kiitma, et olla edumeelne.

Sa oled asjast valesti aru saanud. Igale asjale kindlasti ei pea valimatult takka kiitma. Ka see, kui sulle nõme muutus ei meeldi, sa ütled selle välja, teed ettepaneku asja teisiti teha - ka see on muutus, sest sa ise teed midagi teisiti kui seni. Minu meelest näitab mutistumist see, kui sa lihtsalt istud kodus ja vingud, et kõik läheb halvemaks, aga ise ei viitsi välja mõelda ega välja pakkuda midagi muut ka. Keegi ei pea olema olukorras, mis talle ei meeldi.

Aga kui mulle meeldib kodus istuda. Mulle päriselt meeldib ka palju enam olla kodus, kui nt reisida või kuskil käia.
Vinguda... aga need kes päriselt vaid ei vingu, aga tegutsevad millegi vastu- nt vaktsiini või seakatkust sigade päästmise, neid ka peetakse opakaks.

[Külaline]

Tegelikult on uuendustele avatus või vastumeelsus väga püsiv isiksusejoon, nooremas eas on aju plastilisem ja õpib kiiremini jne, siis on lihtne ka aeglaselt harjujal uuega kaasa minna, vanemas eas enam nii lihtsalt ei lähe ja siis tundubki nii, et enam ei saa ja taha. Ja uue õppimine ja kinnistamine läheb ka juba raskemalt, aju hakkab vananema kolmekümnendates, kuigi tükk aega veel pole sellest käitumises märkigi.

[Külaline]

Tegelikult on uuendustele avatus või vastumeelsus väga püsiv isiksusejoon, nooremas eas on aju plastilisem ja õpib kiiremini jne, siis on lihtne ka aeglaselt harjujal uuega kaasa minna, vanemas eas enam nii lihtsalt ei lähe ja siis tundubki nii, et enam ei saa ja taha. Ja uue õppimine ja kinnistamine läheb ka juba raskemalt, aju hakkab vananema kolmekümnendates, kuigi tükk aega veel pole sellest käitumises märkigi.

Nooremal inimesesel on veel lihtsalt elu jooksul vähem muutusi toimunud. Piltlikult öeldes - kui toimub mingi tarkvara uuendus 1 või kaks korda, siis tundub põnev, lahe. Aga kui juba 50ndat korda muudetakse, siis on lihtsalt tüütu ja ajaraisk, uuenduste õppimine ajaraisk.

[Tolmukübe]

Eks ta on õige. Kui vana veel kõlbab ja töötab, mis tast uuendada. Mina lõpetasin ka uuenduste tegemise arvutis ära. Muidu kogu aeg viskas uusi ette, et lae alla ja installi, aga nüüd enam ei viska. Rahu majas. Ja arvuti töötab ilusti, pole tal midagi viga.

[Külaline]

Ma siin teemas mõtlen just rohkem sellele valetamisele ja teesklemisele. Kas see, kui ma mõtlen kui mutt ja näitan seda välja on halvem, kui ma teesklen kedagi teist. Seda teist, kes teeskleb vaimustust uute ja muutuvate asjade üle, sest nii peab olema. Ja kui ei vaimustu, oled pidur või tujurikkuja. Meil tehakse teise tänavasse rattatee. Peaks olema rõõmus. Aga meie tänavas tõstab see autode arvu.
Või nt elurikkus linnaruumis. Mulle ei meeldi need heina kasvanud teeääred. Näib nii hoolitsematu. Aga ma pean nagu selle heaks kiitma, et olla edumeelne.

Sa oled asjast valesti aru saanud. Igale asjale kindlasti ei pea valimatult takka kiitma. Ka see, kui sulle nõme muutus ei meeldi, sa ütled selle välja, teed ettepaneku asja teisiti teha - ka see on muutus, sest sa ise teed midagi teisiti kui seni. Minu meelest näitab mutistumist see, kui sa lihtsalt istud kodus ja vingud, et kõik läheb halvemaks, aga ise ei viitsi välja mõelda ega välja pakkuda midagi muut ka. Keegi ei pea olema olukorras, mis talle ei meeldi.

Aga kui mulle meeldib kodus istuda. Mulle päriselt meeldib ka palju enam olla kodus, kui nt reisida või kuskil käia.
Vinguda... aga need kes päriselt vaid ei vingu, aga tegutsevad millegi vastu- nt vaktsiini või seakatkust sigade päästmise, neid ka peetakse opakaks.

Mulle ka meeldib viimasel ajal kodus olla. Nooremana sai ringi paarutatud nii et vähe pole. Samas tõsi on seegi, et nüüd oleme abikaasaga koos suutnud luua tõeliselt mõnusa kodu, kus kõik on oma maitse järgi kujundatud ja keskkond selline, et endale meeldib. Mu kodu on valge, puhas, hubane ja soe, meie endi tehtud. Oleme ümbritsetud lemmikraamatutega, köögis on lemmiktoidud, magamistoas lemmiklilled, elutoas on kodukino. Miks ma peaks meeldivaid emotsioone kusagilt otsima minema?

Mis aga vingumisse ja n-ö vastu töötamisse puutub siis - egas iga uuenduse või jaburusega ei pea ka tingimata kaasa jooksma. Vaata asjale otsa, mõtle oma peaga ja ära kiida alandlikult heaks igasugu s..tta, mis mingi poliitiku eluvõõras peas teenusepakkujate või ärimeeste ajupesu tulemusena küpsenud on. Eriti kui see võib sinu või su lähedaste elu oluliselt mõjutada, halvemuse poole siis. Olen vingunud, st avaldanud oma arvamust näiteks omastehooldusega seotud uute (ja väga inimvaenulike) seaduste loomise vastu ja teen seda veelgi, kui vaja. Olen tänu elukogemusele ammugi aru saanud, et need, kes ametlikult peaksid olema seatud inimeste eest hoolitsema ja neid abistama, ei tee seda kaugeltki mitte alati, vähemalt mitte altruistlikult.

[Külaline]

Olen mutt, rahaprobleemi ei ole, aga ikka väga närvi ajab kui midagi uut ostes see jamaks osutub. Eile ühes loomaaia kohvikus valisin Latte Macchiato ja selgus, et see on leige piim, ei kübetki kohvi maitset. Või oli neil masin rikkis. 3,5€ läind, juua seda ei suutnud, ei hakanud teist kohvi ka sealt ostma.

[Külaline]

Ma ka seal kahtlases vanuses, 52, ja tunnen ka, et mõned uuendused käivad närvidele. Just mis puudutab erinevaid programme - harjud ühega ära, hakkab meeldima, ja juba tuleb uus uuendus! Paljud programmid on juba mõnusalt sõrmemäluski ja siis hakka jälle jälle ennast ümber harjutama. No milleks ometi? Nii tüütu ju.

[Külaline]

Arvutis ei pea lubama uuendusi, kui need pole just turvalisusega seotud. Ja loomulikult võib oma armasas kodus püsida ning end hästi tunda. See teema oli rohkem sellest, et kui inimesed tahaksid uuendustega kaasas käia, aga tunded ei püsi mõistusega samal lainel.
Küll aga tuleks meeles hoida seda, et kui on soov dementsuse tekkimist edasi lükata või vältida, siis pidev uue õppimine on selleks just see suurepärane võimalus, isegi kui ei viitsiks. On nimelt avastatud, et inimesed, kes vanas easki õpivad uusi asju, reisivad ja saavad uusi muljeid,elamusi, mitte üksnes ei ela kauem vaid võivad pääseda ka mäluhaigustest. Hilisem lahkamine võib näidata, et muutused olid tegelikult olmeas, aga ei avaldunud just selle aktiivse eluviisi tõttu.
Iseloomu siiski muuta ei saa, nagu keegi siin juba õigesti mainis, kui pole loomult uuele avatud inimene, siis ilmselt see nii jääbki.

[Külaline]

Mulle näib, et siin suur osa kujutleb "uuele avatust" millegi automaatselt positiivsena. Et kui tahad teisele öelda midagi väga head, siis kiida teda, et ta olla uuele avatud.

Samas võib see uuele avatus tähendada ju väga paljusid asju. See võib tähendada sedagi, et sind survestatakse argumendiga olla uuele avatud loobuma oma senistest aadetest, väärtustest, vahetama oma lemmikpartei ümber teise vastu jne. Või demagoogitseb selle argumendi abil mõni müügimees ostma sind eset, mis sulle tegelikult huvi ei paku. Mäletan, kuidas prillipoes kord üritas müüja panna mind ostma süsimusti prilliraame. Kui ütlesin, et mulle ei meeldi need, sain kuulda pika tiraadi sellest, kuidas tasub ikka olla uuele avatud, mitte hoida kümne küünega kinni vanast.

Dementsust saab päris hästi tõrjuda ka kodus olles, näiteks. Ka kodused tegevused võimaldavad hoida oma aju töös. Näiteks õpin veebikeskkonnas võõrkeelt ja harjutan selles keeles raamatute lugemist. Lahendan ristsõnu, kaevan ja rohin aias, kujundan aeda, vaatan telerist huvitavaid saateid, kutsun külalisi, suhtlen palju. Vahel käin väljas, teatris ja näitustel, tööl muidugi ka. Ka nii saab.

[Külaline]

Minu arust siin ühed räägivad aiast, teised aiaaugust. Ei, uuele avatus ei tähenda seda, et sind survestatakse loobuma oma senistest aadetest, väärtustest, vahetama oma lemmikpartei ümber teise vastu jne. Uuele avatus tähendab seda, et sul endal on huvi erinevate protsesside vastu; et sulle meeldib proovida uusi asju, uusi mudeleid, uusi lahendusi. See ei tähenda, et sa pead loobuma meelepärasest ja kogu aeg midagi välja vahetama. See tähendab, et proovid neid ja vahetad välja selle, mis osutub paremaks valikuks. Ja kui ei osutu, siis ei vaheta.