Välismaal sündinud eesti lapsed ei räägi eesti keelt

[Külaline]

On kurb vaadata paari tuttava lapsi, kes ei räägi eesti keelt. Lapsed on sündinud välismaal, kahe erinevast rahvusest vanemate perre ja oma sünniriigi keelt nad loomulikult räägivad. Eestlasest vanemad aga on lastega sünnist saati rääkinud kas inglise või kohaliku riigi keeles. Seega Eestis sugulastel külas peavad kõik nende lastega inglise keelt purssima, sest eesti keeles teavad need pooleldi eesti rahvusest lapsed vaid paari üksikut sõna.

Vanavanemad aga tihtipeale seda keelt ei oska. Minu jaoks arusaamatu, miks võetakse lapselt ära võimalus oma eesti vanavanemate või sugulastega eesti keeles rääkida?

[Külaline]

Keegi ei hakka oma elu sättima välismaal elavate vanavanemate järgi. Minu jaoks on veider pigem see, et inimesed ise ei räägi siis oma lastega oma emakeeles.

[Külaline]

Keegi ei hakka oma elu sättima välismaal elavate vanavanemate järgi. Minu jaoks on veider pigem see, et inimesed ise ei räägi siis oma lastega oma emakeeles.

Täpselt seda ma silmas pidasingi, et miks eesti lapsevanem oma lapsega kohe algusest peale emakeeles ei räägi. Sellega võtad ju lapselt võimaluse oma eesti juuri tundma õppida.

[Külaline]

Minu lapsed räägivad eesti keelt. Küll üsna tugeva aktsendiga ja käänded on vahel valed aga räägivad normaalselt(enamvähem) ja aru saavad ka. Kodune keel siiski 90% on emakeel.
Eks mul endal ka vaikselt hakkab see aktsent külge tulema. Sest mõte ikka paratamatult jookseb automaatselt elukoha kohaliku keele järgi.
Lapsed on mõlemad siin sündinud. Vanavanemaid nooremal enam ei ole. Aga ma ikkagi esmalt õpetan noorema ka rääkima emakeeles, nagu vanemaga tegin.
Mõlema lapse isad on eestlased.

Kirjutamisega on küll veidi kehvasti.

[Külaline]

Mis nad ikka teevad selle eesti keelega seal teises riigis? Keele funktsioon on suhtlemine, kui pole kellegagi suhelda siis on see kasutu … Eestis nad elama ei hakka, abielluvad mõne kohalikuga jne. Hea, kui omad lapsed Eestiski emakeeles rääkima saaks - estonglish möllab ning sõnavara ja kirjaoskus on lastel järjest nigelamad. Lapsigi ju õieti enam ei sünni …
Ma arvan, et see keele ületähtsustamine on varsti selline vanaaja inimesega kaasas käiv nähtus. Keel on paljude jaoks siiski nö igapäevane tarbevahend, mitte mingi tülikas kohustus, mida kunstlikult elus hoida.

[Külaline]

Keegi ei hakka oma elu sättima välismaal elavate vanavanemate järgi. Minu jaoks on veider pigem see, et inimesed ise ei räägi siis oma lastega oma emakeeles.

Täpselt seda ma silmas pidasingi, et miks eesti lapsevanem oma lapsega kohe algusest peale emakeeles ei räägi. Sellega võtad ju lapselt võimaluse oma eesti juuri tundma õppida.

Mis ta nende juurtega seal kaugel riigis peale hakkab? Noori see eriti ei huvita ja kui hiljem on soovi, võib ju alati keskeas mõned korrad Eestit külastada
- selle pärast keelt õppida on natuke liiast. USAs, Kanadas jm ingliskeelsetes maades on kümneid miljoneid eurooplasi, kes ei oska oma ema või isa emakeelt ja pole neil seal häda midagi.

[Külaline]

Mis me siin välismaal sündinud segaperede lastest räägime! Samas kui meie oma kodumaal täiseesti peredest pärit lapsed suhtlevad ka omavahel juba inglise keeles.

Kusjuures mina ise olen olnud eluaeg rahvuslike aadetega ja hoidnud meie kodus eesti keelt ja meelt kogu aja au sees, samuti mu abikaasa. Lastele sai nende titepõlves ikka tohutul hulgal raamatuid ette loetud, kõik Sipsikud ja Naksitrallid olid neil unepealt teada. Nüüd on nad teismelised ja kuulen, kuidas oma sõprade-klassikaaslastega suheldakse inglise keeles. Ehkki ka need sõbrad-klassikaaslased on samasugused täiseestlased nagu meiegi. Olen proovinud seda teemat jutuks võtta, aga siis kehitavad noored õlgu ja küsivad, et mis selles siis halba on, kõik keeled on ju head! Tellivad endale ilukirjandust inglise keeles, tähtsaid sõnumeid kirjutavad oma toas seinale inglise keeles, sõbraga lobisevad telefonitsi inglise keeles... Meiega, st oma vanematega räägivad küll eesti keeles, kuid vakatavad aeg-ajalt ja küsivad, "oot, kuidas see sõna eesti keeles oligi?"

Nii et meie jaoks on ikka täiesti korralik üllatus, kuivõrd totaalselt erinevad vanematest võivad oma vaadetelt ja suhtumiselt olla lapsed. Hoolimata sellest, millise armastusega ja kui pühendunult oleme oma laste kasvatamisse suhtunud ja püüdnud neile ikka enda väärtusi edasi anda. Nad on täiesti teised inimesed. Aga noh, kui nõnda, siis nõnda - tuleb leppida sellega, et lapsed pole oma vanemate kloonid ja tänapäevane globaliseerumine on kodu mõjust tähtsam.

[Külaline]

Mis me siin välismaal sündinud segaperede lastest räägime! Samas kui meie oma kodumaal täiseesti peredest pärit lapsed suhtlevad ka omavahel juba inglise keeles.

Kusjuures mina ise olen olnud eluaeg rahvuslike aadetega ja hoidnud meie kodus eesti keelt ja meelt kogu aja au sees, samuti mu abikaasa. Lastele sai nende titepõlves ikka tohutul hulgal raamatuid ette loetud, kõik Sipsikud ja Naksitrallid olid neil unepealt teada. Nüüd on nad teismelised ja kuulen, kuidas oma sõprade-klassikaaslastega suheldakse inglise keeles. Ehkki ka need sõbrad-klassikaaslased on samasugused täiseestlased nagu meiegi. Olen proovinud seda teemat jutuks võtta, aga siis kehitavad noored õlgu ja küsivad, et mis selles siis halba on, kõik keeled on ju head! Tellivad endale ilukirjandust inglise keeles, tähtsaid sõnumeid kirjutavad oma toas seinale inglise keeles, sõbraga lobisevad telefonitsi inglise keeles... Meiega, st oma vanematega räägivad küll eesti keeles, kuid vakatavad aeg-ajalt ja küsivad, "oot, kuidas see sõna eesti keeles oligi?"

Nii et meie jaoks on ikka täiesti korralik üllatus, kuivõrd totaalselt erinevad vanematest võivad oma vaadetelt ja suhtumiselt olla lapsed. Hoolimata sellest, millise armastusega ja kui pühendunult oleme oma laste kasvatamisse suhtunud ja püüdnud neile ikka enda väärtusi edasi anda. Nad on täiesti teised inimesed. Aga noh, kui nõnda, siis nõnda - tuleb leppida sellega, et lapsed pole oma vanemate kloonid ja tänapäevane globaliseerumine on kodu mõjust tähtsam.

Kas päris 100% inglise keeles räägitakse sõpradega?
No õnneks meil siin Soomemaal seda pole. Mõni üksik ingliskeelne väljend viskab sisse.

[Külaline]

Ära üldista, mul on kaks sellist välismaal elavat peret ja mõlema lapsega räägib ema eesti keeles, laps saab kenasti aru, mõne sõna räägib ka, aga põhiliselt muidugi kohalikus keeles. Seega kodus saavad vanavanemad kenasti eesti keelega hakkama. Kumb vanem sul on see eestlane, kas ema või isa?

[Külaline]

Ära üldista, mul on kaks sellist välismaal elavat peret ja mõlema lapsega räägib ema eesti keeles, laps saab kenasti aru, mõne sõna räägib ka, aga põhiliselt muidugi kohalikus keeles. Seega kodus saavad vanavanemad kenasti eesti keelega hakkama.

Aru saab, aga ei räägi?
Et vanavanemad räägivad, aga lapselapsed vastata ei oska?

[Külaline]

Nüüd on nad teismelised ja kuulen, kuidas oma sõprade-klassikaaslastega suheldakse inglise keeles. Ehkki ka need sõbrad-klassikaaslased on samasugused täiseestlased nagu meiegi. Olen proovinud seda teemat jutuks võtta, aga siis kehitavad noored õlgu ja küsivad, et mis selles siis halba on, kõik keeled on ju head! Tellivad endale ilukirjandust inglise keeles, tähtsaid sõnumeid kirjutavad oma toas seinale inglise keeles, sõbraga lobisevad telefonitsi inglise keeles... Meiega, st oma vanematega räägivad küll eesti keeles, kuid vakatavad aeg-ajalt ja küsivad, "oot, kuidas see sõna eesti keeles oligi?"

Selliste laste häda on see, et tegelikult ei oska nad hästi ka seda inglise keelt. Mõlemad keeled on lünklikud, räägitakse mingit putru.

[Külaline]

Nõukaajal suruti ülevalt võõrast keelt, nüüd loobuvad noored ise meie ilusast emakeelest

[Külaline]

Ära üldista, mul on kaks sellist välismaal elavat peret ja mõlema lapsega räägib ema eesti keeles, laps saab kenasti aru, mõne sõna räägib ka, aga põhiliselt muidugi kohalikus keeles. Seega kodus saavad vanavanemad kenasti eesti keelega hakkama.

Aru saab, aga ei räägi?
Et vanavanemad räägivad, aga lapselapsed vastata ei oska?

Need lapsed on vaevu 4-aastased. Vastavad segakeeles ja kõik saavad aru. Küll nad õpivad.

Selliste laste häda on see, et tegelikult ei oska nad hästi ka seda inglise keelt. Mõlemad keeled on lünklikud, räägitakse mingit putru.

Valejuttu räägid, õigemini kuulujutte. See etapp, kus nad putru räägivad, läheb üle ning tegelikult selliste laste aju areneb hoopis kiiremini verbaalsete võimete osas kui eakaaslastel. Varsti hakkavad mõlemas keeles selget juttu rääkima ning nende verbaalne areng jõuab eakaaslastest ette.
https://www.logopuu.ee/kakskeelse-lapse-kone-areng

[Külaline]

Nõukaajal suruti ülevalt võõrast keelt, nüüd loobuvad noored ise meie ilusast emakeelest

Tegelikult nii ongi. Eesti keelde suhtutakse kui mingisse igandisse ja räägitakse oma lapsega peenutsevalt inglise keeles.

Minu meelest on see ka imelik, sest Eestis oma sugulasi ja vanaema-vanaisa külastades peavad ju teised kõik selle kadakasakslasega inglist rääkima. Sest see peen emme pole omaenese lapsele emakeelt õpetanud.

[Külaline]

Ära üldista, mul on kaks sellist välismaal elavat peret ja mõlema lapsega räägib ema eesti keeles, laps saab kenasti aru, mõne sõna räägib ka, aga põhiliselt muidugi kohalikus keeles. Seega kodus saavad vanavanemad kenasti eesti keelega hakkama.

Aru saab, aga ei räägi?
Et vanavanemad räägivad, aga lapselapsed vastata ei oska?

Need lapsed on vaevu 4-aastased. Vastavad segakeeles ja kõik saavad aru. Küll nad õpivad.

Selliste laste häda on see, et tegelikult ei oska nad hästi ka seda inglise keelt. Mõlemad keeled on lünklikud, räägitakse mingit putru.

Valejuttu räägid, õigemini kuulujutte. See etapp, kus nad putru räägivad, läheb üle ning tegelikult selliste laste aju areneb hoopis kiiremini verbaalsete võimete osas kui eakaaslastel. Varsti hakkavad mõlemas keeles selget juttu rääkima ning nende verbaalne areng jõuab eakaaslastest ette.
https://www.logopuu.ee/kakskeelse-lapse-kone-areng

Lihtsalt tõe huvides ütlen, et sinu toodud lingil ei mainita mitte kusagil, justnagu oleks kakskeelsete laste aju kuidagi kiiremini arenenud, veel vähem seda, et kakskeelsete laste verbaalne areng oleks eakaaslastest lausa ees. Midagi sellist seal küll ei ole.

Olen ise mitmekeelses keskkonnas kasvanud ja enamik mu sõpradest on samuti mitmekeelsed. Kakskeelsete areng ei ole eakaaslastest ees, samuti pole nende aju kuidagi kiiremini ega paremini arenenud. Vaid nad on samasugused inimesed nagu teisedki. Mõni on tugev verbaalselt, teine jällegi on hea matemaatikas, kuidas kellelgi. Üldiselt kipub ikkagi olema nii, et üks keel muutub domineerivaks, selles keeles nähakse unenägusid ja ka mõeldakse. Mingil eluperioodil võidakse domineerivat keelt ka vahetada.

Minu jaoks on oluline, et iga inimene oskaks enam-vähem perfektselt vähemalt üht keelt. Mitte nii, et natukene üht ja natukene teist. Kui inimene vähemalt üht keelt väga heal tasemel oskab, siis on tal võõrasse keelekeskkonda sattudes võimalik kasutada tõlgi abi. Ent mitmekeelsete osas on mul korduvalt kogemus, kus inimene ei oska korralikult mitte ühtegi keelt; kutsutakse kohale tõlk, ent ka tõlk ei suuda talle mingi keerukama teema põhimõtet selgeks teha. Ja siis on jama.

[Külaline]

Vahet eriti pole. Kui lapsed elavad välismaal, siis abielluvad välismaalasega ja nende lapsed on juba täiesti välismaalased.

[Külaline]

Kas päris 100% inglise keeles räägitakse sõpradega?
No õnneks meil siin Soomemaal seda pole. Mõni üksik ingliskeelne väljend viskab sisse.

Väiksemad rahvad tunnevad, et oma keel on alaväärsem. Soomlastel ja näiteks sakslastel, prantslastel sellist alaväärsust oma keele osas pole. Täiesti tavaline, et turistid saadetakse pikalt, kui ingliskeelset teenindust ootad, nt autoga seotud ametiasutustes: meil siin pole hotell!

[Külaline]

Valejuttu räägid, õigemini kuulujutte. See etapp, kus nad putru räägivad, läheb üle ning tegelikult selliste laste aju areneb hoopis kiiremini verbaalsete võimete osas kui eakaaslastel. Varsti hakkavad mõlemas keeles selget juttu rääkima ning nende verbaalne areng jõuab eakaaslastest ette.
https://www.logopuu.ee/kakskeelse-lapse-kone-areng

Mina rääkisin eesti noortest, kes arvavad, et maru peen on inglise keeles omavahel rääkida. See pole kakskeelsus, millest sina räägid. Kaskkeelsuse arenemiseks peab juba beebina kuulma mitut keelt, mitte et alles teismelisena hakkad õppima ja eeskujuks on mingid tik-tokkerid, kes ise ka normaalset inglise keelt ei räägi. Veel hullemad on need Malluka või BSH sugused estoenglishi puterdajad, kes teevad räigeid vigu ka veel kõigele lisaks.

[Külaline]

Siin käib jälle kõvemat sorti inglise keele demoniseerimine, nagu ikka. Ühegi võõrkeele oskus ei jookse ju mööda külge maha. Ilmselt pooled kukuvad nüüd pikali aga mina sihilikult räägin vahel oma lapsega pool päeva inglise keeles, harjutamiseks. Tänu sellele oskab algklassi laps, kellel pole koolis veel isegi inglise keele tunnid alanud, kenasti inglise keeles suhelda. Noortel on praktiliselt võimatu inglise keeleta hakkama saada tulevikus töötades seega see on ju igati positiivne, kui osatakse. Eesti keele oskus on loomulikult Eestis olulisem, see peab olema selge nagunii aga kui lisaks osatakse hästi ka mõnda muud keelt, siis mis selles halba?

[Külaline]

Nõukaajal suruti ülevalt võõrast keelt, nüüd loobuvad noored ise meie ilusast emakeelest

Eks nõukaajal tuli elus edasijõudmiseks õppida ja rääkida vene keelt ning seda tehtigi. Igaüks, kes tahtis tõeliselt haljale oksale jõuda või nt reisida Läänemerest Vaikse ookeanini, pidi oskama vene keelt. Eesti keeles on palju sõnu, mis on nõukaajal eesti keelde tulnud. Lihtrahvas kasutas nii palju venekeelseid sõnu, nii nagu tänapäeval ingliskeelseid. Tänapäeva noored on täpselt samasugused, ainult et vene keel on asendunud inglise keelega.