Komposter

[Külaline]

Palun nüüd harige mind, kas ja kuivõrd oluline on aiapidamises komposter. Käisin täna Handymanis ja silma jäi komposter. Täitsa ostaks, aga mida ja kuidas siis täpsemalt tegema peaks, et teha ise komposti.

Teema on ajendatud (tomatid on pottides) teemast. Seal kirjutati, et poest ei ole vaja mulda osta, vaid kogu kraam võetakse komposterist.

Palun siis konkreetset õpetust, kuidas teha komposti. Ja, kuidas seda hiljem kasutada.

[Külaline]

Lihtne. Viskad umbrohu, kokku riisutud lehed, toast tulevad biojäätmed sisse, hoolitsed, et kompostikastiks tegutseks vihmausse ja nii see kompost koguneb.

Nende plastikust poe omadega on siiski mitu teemat! esiteks ei taha nad piisavalt hästi koos püsida. Teiseks ei taha see allosas asuv luuk piisavalt hästi avaneda, et sealt komposti kätte saaks. Kui aga osta need ühes tükis n.ö. kiirkompostrid, peab sinna aeg-ajalt niiskust lisama (ehk siis vett) ja kindlasti kohe vihmausse.

Mina ei viitsi plastvidinatega jamada, mul on euroaluse kraed üksteise otsa laotud ja on komposter missugune. Selliseid peab jälle 2tk olema, et oleks mugav ja sadks ührl verl komposteerumata ainese pealt teise kühveldada, et komposti kätte saada.

Üldiselt on igal juhul soovitatav põhja ja sealt äärtele üles keeratult paigaldada korralik närilisi takistav metallvõrk. Rotid arrrmastavad kompostihunnikuid ja komposterid!

[Külaline]

Meie soetasime selle komposteri, kuna komposter või biojäätmete kogumise konteiner tehti kohustuslikuks (jälle üks neist totratest sundidest). Käisin isegi LOV-s spetsiaalsel koolitusel, kus lektor selgitas kompostri täitsmise kosmoseteadust. Rääkis, et kompostrisse peab panema sekka munakarpe ja majapidamispaberit, aga viimane ei tohi olla rasvane.

Praegu seisab see plastkomposter aianurgas ja on täiesti mõttetu asi. Komposti valmistamine seal osutus väga keeruliseks, tulemus haises jubedalt ja nägi väga rõve välja. Ma ei tea, nagu laipa kraabiks sealt alumisest august välja. Seevastu vana aia kompostikast on taas kasutusse võetud ja toodab head korralikku mulda. Nii et kui tõesti vähegi võimalik mitte osta, siis ei soovita. Tee tavaline kompostikast ja saad sealt mulda täpselt sama kiiresti kui komposteristki. Muide, hea oleks teha kast kahe otsaga - ühest otsast loobid aiajäätmeid sisse ja teisest otsast võtad tasapisi komposti välja.

[Külaline]

Praegu seisab see plastkomposter aianurgas ja on täiesti mõttetu asi. Komposti valmistamine seal osutus väga keeruliseks, tulemus haises jubedalt ja nägi väga rõve välja. Ma ei tea, nagu laipa kraabiks sealt alumisest august välja. Seevastu vana aia kompostikast on taas kasutusse võetud ja toodab head korralikku mulda. Nii et kui tõesti vähegi võimalik mitte osta, siis ei soovita. Tee tavaline kompostikast ja saad sealt mulda täpselt sama kiiresti kui komposteristki. Muide, hea oleks teha kast kahe otsaga - ühest otsast loobid aiajäätmeid sisse ja teisest otsast võtad tasapisi komposti välja.

Huvitav, mul see poe komposter küll töötab! Aga ma panen sinna ka ainult aiajäätmed, üliharva mõne õuna, banaanikoored või kartuli ja mitte midagi ei haise mul. Mis ime sul seal haiseb siis, liha ja kala viskad sinna või?

[Külaline]

Praegu seisab see plastkomposter aianurgas ja on täiesti mõttetu asi. Komposti valmistamine seal osutus väga keeruliseks, tulemus haises jubedalt ja nägi väga rõve välja. Ma ei tea, nagu laipa kraabiks sealt alumisest august välja. Seevastu vana aia kompostikast on taas kasutusse võetud ja toodab head korralikku mulda. Nii et kui tõesti vähegi võimalik mitte osta, siis ei soovita. Tee tavaline kompostikast ja saad sealt mulda täpselt sama kiiresti kui komposteristki. Muide, hea oleks teha kast kahe otsaga - ühest otsast loobid aiajäätmeid sisse ja teisest otsast võtad tasapisi komposti välja.

Huvitav, mul see poe komposter küll töötab! Aga ma panen sinna ka ainult aiajäätmed, üliharva mõne õuna, banaanikoored või kartuli ja mitte midagi ei haise mul. Mis ime sul seal haiseb siis, liha ja kala viskad sinna või?

Ei, ma ei viska sinna liha ega kala. Aga õunad, banaanikoored jm köögiviljajäätmed käivad küll sinna, kuna need on ju ometi biojääde.

Lisaks - teooria järgi peaks alt august mulda kätte saama, aga praktikas sealt mingit mulda küll ei tule, ka mitte mitmeaastase küpsemise järel. Praktikas teen alumise augu lahti ja hakkan kangiga rõvedat musta ollust lahti taguma, et seda peenardele viia. Aga kuna auk on vastu maapinda, siis ei saa sinna mingit ämbrit ka alla panna, vaid kõigepealt kraabin sisu maha papi või kile peale, ja siis korjan nurgad kokku ning kallan ämbrisse. Selle ajaga, mil plastkomposterist ollust välja taon, on mul juba pool tavalist kompostihunnikut peenardele laiali veetud.

[Külaline]

Päris kõiki toidujäätmeid ei tasu sinna visata. Mul on kolm puidust pealt lahtist kasti ehitatud, metallvõrguga vooderdatud. Erineva lagunemuse astmega. Ei haise. Tuleb sisu ka paar korda aastas segada.

Paljud arvavad, et kompostimine tähendab, et lihtsalt viskad jäätmeid sinna suvalt. Ainult toidujäätmetega tuleb haisev pläga. Muid kihte on ka vaja vahele. Niidetud rohi, riisutud lehed, turvas, kuivatuspaber jne. Nagu tordi tegemine. Ei saa ainult kreemist torti teha, tahket kihti ka vaja

[Külaline]

Mul toimib kõige paremini selline süsteem:
Kuna konteiner on kohustuslik, on see olemas. Sinna lähevad talvel juurikakoored ja õunasüdamed, tükkideks rebitud munakarbid ja munakoored jms. Suve algul kaevan aianurka piisava augu ja lükkan kogu konteineri sisu sinna sisse, mullakiht peale. Osa mulda jääb järele ja selle saavad põõsad, puud ja peenrad endale. Komposteerub see kraam seal kiirelt ja seda mulda saab sealt vajaduse järgi kaevata ning taimedele lisada, samuti pottidesse ja amplitesse. Sügisel, kui lehti riisun siis kaevan samamoodi augu sinnasamma aianurka ja lehed ning peenikesed oksad (nt heki pügamisest) lähevad auku, mullakiht peale. Nii kogu aeg. Selleks ei ole suurt pinda tarvis, varjuline kuuritagune nurgake toodab komposti, kubiseb kompostiussidest, muld on toitaineterikas ja taimed ilusad. Komposter on talviseks perioodiks hea sest sel ajal komposteerumist nagunii ei toimu.

[Külaline]

Huvitav, miks teemaalgatust miinustatud on?

[Külaline]

Huvitav, miks teemaalgatust miinustatud on?

Sest kui sa paned Google otsingusse sõna "komposteerimine" tuleb sealt rodus mustmiljon juhendit, ainult loe ja tegutse. Aga lihtsam kui ise otsida, on siia kirjutada, et ette nämmutataks, mis kuhu ja millal panna.

[Külaline]

Huvitav, miks teemaalgatust miinustatud on?

Sest kui sa paned Google otsingusse sõna "komposteerimine" tuleb sealt rodus mustmiljon juhendit, ainult loe ja tegutse. Aga lihtsam kui ise otsida, on siia kirjutada, et ette nämmutataks, mis kuhu ja millal panna.

Milliseid teemasid sa siis lubad siia teha?

[Külaline]

Aga lihtsam kui ise otsida, on siia kirjutada, et ette nämmutataks, mis kuhu ja millal panna.

Jah, täpselt, sellepärast ongi mõttekas küsida, kui ei taha hakata aega raiskama mustmiljoni soovituse läbitöötamiseks, millest osa töötavad ja teised pole nii head. Kas sinu arust on siin üldse mõni teema, mille kohta kuskilt netist midagi ei leia? Sellepärast küsitaksegi kogemusi, et mitte hakata neid kõiki omal nahal läbi katsetama.

Näiteks mina ostsin mingi igavesti kalli komposteri ja rotid närisid sinna augud sisse ja oli see komposter rotte täis, kes välja enam millegipärast nii edukalt ei saanud. Lasin selle varsti jäätmejaama viia. Mingit kiiret mullatootmist seal ka ei toimunud, nagu reklaam oli.

[Tõutäkk]

Mul on komposter IBC kuubikust, millel põhi ja pealmine osa lahti lõigatud. Tühjendanud veel pole, kuid idee poolest peaks saama kompostri sisust välja tõsta. Plaan teha mõned veel, panna põhja 1/3 ulatuses saepuru, haket või rohtu/heina ja tühjendada biopuhasti sisu sinna purustiga pumbaga, et saada kodust väetist. Katta ka muidugi. Võib-olla tuleks hiljem ka mõned augud sisse puurida, peenikesed torud sisse lükata ja aeg-ajalt kompressoriga õhku sisse pumbata, et aeroobne keskkond seal ikka oleks. Anaeroobses teatavasti tekib metaan, mis on kasvuhoonegaas.

[Külaline]

Mul on komposter IBC kuubikust, millel põhi ja pealmine osa lahti lõigatud. Tühjendanud veel pole, kuid idee poolest peaks saama kompostri sisust välja tõsta. Plaan teha mõned veel, panna põhja 1/3 ulatuses saepuru, haket või rohtu/heina ja tühjendada biopuhasti sisu sinna purustiga pumbaga, et saada kodust väetist. Katta ka muidugi. Võib-olla tuleks hiljem ka mõned augud sisse puurida, peenikesed torud sisse lükata ja aeg-ajalt kompressoriga õhku sisse pumbata, et aeroobne keskkond seal ikka oleks. Anaeroobses teatavasti tekib metaan, mis on kasvuhoonegaas.

Kõlab jube keeruliselt. Tundub, et paras mässamine. Ja, kas tulemus on lõpuks selline, nagu loodetud?

[Tõutäkk]

Mul on komposter IBC kuubikust, millel põhi ja pealmine osa lahti lõigatud. Tühjendanud veel pole, kuid idee poolest peaks saama kompostri sisust välja tõsta. Plaan teha mõned veel, panna põhja 1/3 ulatuses saepuru, haket või rohtu/heina ja tühjendada biopuhasti sisu sinna purustiga pumbaga, et saada kodust väetist. Katta ka muidugi. Võib-olla tuleks hiljem ka mõned augud sisse puurida, peenikesed torud sisse lükata ja aeg-ajalt kompressoriga õhku sisse pumbata, et aeroobne keskkond seal ikka oleks. Anaeroobses teatavasti tekib metaan, mis on kasvuhoonegaas.

Kõlab jube keeruliselt. Tundub, et paras mässamine. Ja, kas tulemus on lõpuks selline, nagu loodetud?

Ei tea, aga kokkuhoid nii fekaaliveolt kui sõnnikuostult loob motivatsiooni katsetamiseks.

[Külaline]

Huvitav, miks teemaalgatust miinustatud on?

Sest kui sa paned Google otsingusse sõna "komposteerimine" tuleb sealt rodus mustmiljon juhendit, ainult loe ja tegutse. Aga lihtsam kui ise otsida, on siia kirjutada, et ette nämmutataks, mis kuhu ja millal panna.

Ma olen teemaalgataja. Just nimelt tahangi foorumist seda küsida, mitte lugeda google nõuandenurkadest. Kõige parem on ikka inimeste enda kogemuste lugemine - mis töötab, mis mitte.

Tegelikult on väga väsitav, et sa koguaeg siin õiendad, et kas googeldada ei oska või? Oleme ausad, see ei ole ju esimene teema, kus sa keelad inimesel soovitud teemat teha ja käsid googeldada. Ma olen täiesti kindel, et sellele "Kuuseheki pügamise" teemaalgatusele panid ka sina miinuse. Ja just samal põhjusel.

Nagu üks eelmine siin ütles, siis tegelikkuses on võimalik ju kõiki asju googeldada. Sinu loogikakohaselt ei saaks siis siia mitte ühtegi teemat teha. Sel juhul tekib küsimus, mis sa ise siin foorumis teed, kui kõikide asjade kohta saab netist lugeda?

[Külaline]

Mul on komposter IBC kuubikust, millel põhi ja pealmine osa lahti lõigatud. Tühjendanud veel pole, kuid idee poolest peaks saama kompostri sisust välja tõsta. Plaan teha mõned veel, panna põhja 1/3 ulatuses saepuru, haket või rohtu/heina ja tühjendada biopuhasti sisu sinna purustiga pumbaga, et saada kodust väetist. Katta ka muidugi. Võib-olla tuleks hiljem ka mõned augud sisse puurida, peenikesed torud sisse lükata ja aeg-ajalt kompressoriga õhku sisse pumbata, et aeroobne keskkond seal ikka oleks. Anaeroobses teatavasti tekib metaan, mis on kasvuhoonegaas.

Kõlab jube keeruliselt. Tundub, et paras mässamine. Ja, kas tulemus on lõpuks selline, nagu loodetud?

Ei tea, aga kokkuhoid nii fekaaliveolt kui sõnnikuostult loob motivatsiooni katsetamiseks.

Ma ei ole küll asjatundja, aga minu arust inimese fekaalidega ei saa aia jaoks sobivat sõnnikut teha. Ikka hobusesõnnik on see, mida pannakse kasvuhoonesse ja maasikataimedele.

[Külaline]

Ei tea, aga kokkuhoid nii fekaaliveolt kui sõnnikuostult loob motivatsiooni katsetamiseks.

Juba vanast ajast on teada, et inimfekaalidega tegeleti täiesti eraldi. Neil lasti pikalt laagerduda, nii 7+ aastat ja ei kasutatud seejärel kunagi põllul, vaid nt ilutaimede väetiseks. See kraam sisaldab baktereid ja parasiite, mis naljalt ei hävine.

[Külaline]

Mul on komposter IBC kuubikust, millel põhi ja pealmine osa lahti lõigatud. Tühjendanud veel pole, kuid idee poolest peaks saama kompostri sisust välja tõsta. Plaan teha mõned veel, panna põhja 1/3 ulatuses saepuru, haket või rohtu/heina ja tühjendada biopuhasti sisu sinna purustiga pumbaga, et saada kodust väetist. Katta ka muidugi. Võib-olla tuleks hiljem ka mõned augud sisse puurida, peenikesed torud sisse lükata ja aeg-ajalt kompressoriga õhku sisse pumbata, et aeroobne keskkond seal ikka oleks. Anaeroobses teatavasti tekib metaan, mis on kasvuhoonegaas.

Rõve!
Biopuhastisse lähevad sul ju muuhulgas puhastusvahendid, pesupulber, tarbitud ravimid jms, sellega toitu ei saa nii ehk teisiti kasvatada. Tahad kokkuhoidu ja ökoväetist, hakka kartulivagude vahel kükitamas käima nagu paarsada aastat tagasi. Kosmeetika ja ravimid jäta ka sel juhul tarbimata ja vaata missugune kokkuhoid, neid pole siis tarvis ostagi!

[Tõutäkk]

Ei tea, aga kokkuhoid nii fekaaliveolt kui sõnnikuostult loob motivatsiooni katsetamiseks.

Juba vanast ajast on teada, et inimfekaalidega tegeleti täiesti eraldi. Neil lasti pikalt laagerduda, nii 7+ aastat ja ei kasutatud seejärel kunagi põllul, vaid nt ilutaimede väetiseks. See kraam sisaldab baktereid ja parasiite, mis naljalt ei hävine.

Tuleb aastake kauem lasta laagerdada ja mitte kasutada juurviljade puhul.

[Tõutäkk]

Mul on komposter IBC kuubikust, millel põhi ja pealmine osa lahti lõigatud. Tühjendanud veel pole, kuid idee poolest peaks saama kompostri sisust välja tõsta. Plaan teha mõned veel, panna põhja 1/3 ulatuses saepuru, haket või rohtu/heina ja tühjendada biopuhasti sisu sinna purustiga pumbaga, et saada kodust väetist. Katta ka muidugi. Võib-olla tuleks hiljem ka mõned augud sisse puurida, peenikesed torud sisse lükata ja aeg-ajalt kompressoriga õhku sisse pumbata, et aeroobne keskkond seal ikka oleks. Anaeroobses teatavasti tekib metaan, mis on kasvuhoonegaas.

Rõve!
Biopuhastisse lähevad sul ju muuhulgas puhastusvahendid, pesupulber, tarbitud ravimid jms, sellega toitu ei saa nii ehk teisiti kasvatada. Tahad kokkuhoidu ja ökoväetist, hakka kartulivagude vahel kükitamas käima nagu paarsada aastat tagasi. Kosmeetika ja ravimid jäta ka sel juhul tarbimata ja vaata missugune kokkuhoid, neid pole siis tarvis ostagi!

Kõik see läheb enivei kusagile. Ka Paljassaare puhastusjaamas järelejääv muda kuivatatakse ja veetakse põldudele, mitte lilleväetiseks.