Guest kirjutas: ↑20 Juul 2025 12:54
Olen 54, 17 aastat ühel erialal tegutsenud, milles olen küll väga pädev ja julgen öelda, et hea. Selle ala töökohti liigub meie linnas vähe ja kui mõni selline tuleb,, siis kuigi kirjeldan kaaskirjas oma kogemusi ja tegemisi, mind kunagi ei valita. Hiljem näen, et mõni tütrevanune vaatab vastu sealt.. Ühest kohast sain koguni vastuseks, et "kahjuks sa ei osutunud valituks, kuna otsustasime kandidaadi kasuks, kellel juba on selle tööga varasem kokkupuude ja kogemused". Mis näitab ilmekalt, et CV-d kas ei võetudki lahti või ei loetud sünniaastast kaugemale.
CV on ametlik dokument, sinna ei märgita oma sünniaega (ega lapsi). Seal sa jagad ainult seda infot, mis on oluline selle konkreetse ametikoha jaoks, kuhu sa kandideerid.
No siis on ju kohe näha, et midagi varjatakse ja pead ikka päris palju töökogemusest ja haridusest ka välja jätma. Ei saa märkida, et lõpetasid Kükametsa keskkooli, sest seda enam ammu pole ja reedab su vanuse. Oleks ikka mõistlik ka töökogemus ja hariduse puhul aastad juurde märkida, aga selle järgi saab ka vanusest aimu. Kui sa eelmises töökohas töötasid 30 aastat, siis ei saa just verinoor olla.
Lõppude lõpuks töövestlusel on sinu vanus nagunii ilmselge.
Külaline kirjutas: ↑20 Juul 2025 13:34
Või hoopis sellepärast, et ühiskonna surve kuhugi kuuluda ja tohutult ekstravertne olla on üle jõu käiv.
Huvitav, kust selline tunnetus? Ma isiklikult pole küll ealeski tundnud survet olla ekstravertne - olen vägagi introvert, ega ka survet kuhugi kuuluda. Tahan, siis kuulun, ei taha, elan omaette kas või keset metsa. Ja see pole kellegi asi.
Ma just tahtsin sama kirjutada. Olen 50+, pole iialgi mingit ühiskondlikku survet tajunud mitte üheski aspektist. Olen selline, nagu tahan.
Guest kirjutas: ↑20 Juul 2025 12:54
Olen 54, 17 aastat ühel erialal tegutsenud, milles olen küll väga pädev ja julgen öelda, et hea. Selle ala töökohti liigub meie linnas vähe ja kui mõni selline tuleb,, siis kuigi kirjeldan kaaskirjas oma kogemusi ja tegemisi, mind kunagi ei valita. Hiljem näen, et mõni tütrevanune vaatab vastu sealt.. Ühest kohast sain koguni vastuseks, et "kahjuks sa ei osutunud valituks, kuna otsustasime kandidaadi kasuks, kellel juba on selle tööga varasem kokkupuude ja kogemused". Mis näitab ilmekalt, et CV-d kas ei võetudki lahti või ei loetud sünniaastast kaugemale.
CV on ametlik dokument, sinna ei märgita oma sünniaega (ega lapsi). Seal sa jagad ainult seda infot, mis on oluline selle konkreetse ametikoha jaoks, kuhu sa kandideerid.
No siis on ju kohe näha, et midagi varjatakse ja pead ikka päris palju töökogemusest ja haridusest ka välja jätma. Ei saa märkida, et lõpetasid Kükametsa keskkooli, sest seda enam ammu pole ja reedab su vanuse. Oleks ikka mõistlik ka töökogemus ja hariduse puhul aastad juurde märkida, aga selle järgi saab ka vanusest aimu. Kui sa eelmises töökohas töötasid 30 aastat, siis ei saa just verinoor olla.
Lõppude lõpuks töövestlusel on sinu vanus nagunii ilmselge.
Kui sul on erialane haridus, siis sa ei märgi CV-sse ka keskkooli. Töökogemusest pannakse CV-sse viimase 10 aasta (no max 15, kui see on kuidagi kandideeritava ametikohaga seotud) ametikohad. Need on täiesti elementaarsed CV koostamise alused.
Guest kirjutas: ↑20 Juul 2025 14:38
CV on ametlik dokument, sinna ei märgita oma sünniaega (ega lapsi). Seal sa jagad ainult seda infot, mis on oluline selle konkreetse ametikoha jaoks, kuhu sa kandideerid.
No siis on ju kohe näha, et midagi varjatakse ja pead ikka päris palju töökogemusest ja haridusest ka välja jätma. Ei saa märkida, et lõpetasid Kükametsa keskkooli, sest seda enam ammu pole ja reedab su vanuse. Oleks ikka mõistlik ka töökogemus ja hariduse puhul aastad juurde märkida, aga selle järgi saab ka vanusest aimu. Kui sa eelmises töökohas töötasid 30 aastat, siis ei saa just verinoor olla.
Lõppude lõpuks töövestlusel on sinu vanus nagunii ilmselge.
Kui sul on erialane haridus, siis sa ei märgi CV-sse ka keskkooli. Töökogemusest pannakse CV-sse viimase 10 aasta (no max 15, kui see on kuidagi kandideeritava ametikohaga seotud) ametikohad. Need on täiesti elementaarsed CV koostamise alused.
Jah, võib trikitada küll ja ega pildi järgi võib ka 10 aastat mööda panna. Aga sellegipoolest saab ju aru, kas oled 40+, 50+ või 60+. Ja kui kohale ujud, on asi ikka selge.
Guest kirjutas: ↑20 Juul 2025 12:54
Olen 54, 17 aastat ühel erialal tegutsenud, milles olen küll väga pädev ja julgen öelda, et hea. Selle ala töökohti liigub meie linnas vähe ja kui mõni selline tuleb,, siis kuigi kirjeldan kaaskirjas oma kogemusi ja tegemisi, mind kunagi ei valita. Hiljem näen, et mõni tütrevanune vaatab vastu sealt.. Ühest kohast sain koguni vastuseks, et "kahjuks sa ei osutunud valituks, kuna otsustasime kandidaadi kasuks, kellel juba on selle tööga varasem kokkupuude ja kogemused". Mis näitab ilmekalt, et CV-d kas ei võetudki lahti või ei loetud sünniaastast kaugemale.
CV on ametlik dokument, sinna ei märgita oma sünniaega (ega lapsi). Seal sa jagad ainult seda infot, mis on oluline selle konkreetse ametikoha jaoks, kuhu sa kandideerid.
Aga selle konkreetse ametikoha puhul võib kogu sinu karjääri kogemus kokku olla oluline ja millegi välja jätmine jätab sinust oluliselt kesisema pildi. 15 aastat töötasid koolidirektorina, aga siis tegid kannapöörde ja hakkasid puusepaks. Nüüd kandideerid puidutsehhi töödejuhatajaks.
Guest kirjutas: ↑20 Juul 2025 12:54
Olen 54, 17 aastat ühel erialal tegutsenud, milles olen küll väga pädev ja julgen öelda, et hea. Selle ala töökohti liigub meie linnas vähe ja kui mõni selline tuleb,, siis kuigi kirjeldan kaaskirjas oma kogemusi ja tegemisi, mind kunagi ei valita. Hiljem näen, et mõni tütrevanune vaatab vastu sealt.. Ühest kohast sain koguni vastuseks, et "kahjuks sa ei osutunud valituks, kuna otsustasime kandidaadi kasuks, kellel juba on selle tööga varasem kokkupuude ja kogemused". Mis näitab ilmekalt, et CV-d kas ei võetudki lahti või ei loetud sünniaastast kaugemale.
CV on ametlik dokument, sinna ei märgita oma sünniaega (ega lapsi). Seal sa jagad ainult seda infot, mis on oluline selle konkreetse ametikoha jaoks, kuhu sa kandideerid.
Aga selle konkreetse ametikoha puhul võib kogu sinu karjääri kogemus kokku olla oluline ja millegi välja jätmine jätab sinust oluliselt kesisema pildi. 15 aastat töötasid koolidirektorina, aga siis tegid kannapöörde ja hakkasid puusepaks. Nüüd kandideerid puidutsehhi töödejuhatajaks.
No siis panedki selle viimase aja kogemuse, mis sellest direktorist enam. Kui kunagi 20 aastat olid mingi kõrge koha peal, ega seda enam keegi ei arvesta nagunii, kui viimasel ajal oled olnud mujal.
Külaline kirjutas: ↑20 Juul 2025 13:34
Või hoopis sellepärast, et ühiskonna surve kuhugi kuuluda ja tohutult ekstravertne olla on üle jõu käiv.
Huvitav, kust selline tunnetus? Ma isiklikult pole küll ealeski tundnud survet olla ekstravertne - olen vägagi introvert, ega ka survet kuhugi kuuluda. Tahan, siis kuulun, ei taha, elan omaette kas või keset metsa. Ja see pole kellegi asi.
Ma just tahtsin sama kirjutada. Olen 50+, pole iialgi mingit ühiskondlikku survet tajunud mitte üheski aspektist. Olen selline, nagu tahan.
Oleneb ametikohast. Kui sa töötad koristajana, siis sult eeldatakse kärmeid käsi ja suu kinni hoidmist. Paljude ametikohtade puhul siiski soovitakse, et oleksid suhtlemises aktiivne. Teeksid kolleegidega tihedalt koostööd, esitaksid ettepanekuid, teeksid kriitikat, võtaks koosolekul sõna, esineksid koolitustel jne.
Guest kirjutas: ↑20 Juul 2025 14:38
CV on ametlik dokument, sinna ei märgita oma sünniaega (ega lapsi). Seal sa jagad ainult seda infot, mis on oluline selle konkreetse ametikoha jaoks, kuhu sa kandideerid.
Aga selle konkreetse ametikoha puhul võib kogu sinu karjääri kogemus kokku olla oluline ja millegi välja jätmine jätab sinust oluliselt kesisema pildi. 15 aastat töötasid koolidirektorina, aga siis tegid kannapöörde ja hakkasid puusepaks. Nüüd kandideerid puidutsehhi töödejuhatajaks.
No siis panedki selle viimase aja kogemuse, mis sellest direktorist enam. Kui kunagi 20 aastat olid mingi kõrge koha peal, ega seda enam keegi ei arvesta nagunii, kui viimasel ajal oled olnud mujal.
Kui sa selle välja jätad, siis pole sul teiste puuseppade ees mingit eelist. Direktori ametikoht näitab, et sul on teiste inimeste juhtimisel kogemust ja sa sobid oluliselt paremini töödejuhatajaks kui see, kes on kogu elu vaikselt omaette nikerdanud.
Guest kirjutas: ↑20 Juul 2025 12:54
Olen 54, 17 aastat ühel erialal tegutsenud, milles olen küll väga pädev ja julgen öelda, et hea. Selle ala töökohti liigub meie linnas vähe ja kui mõni selline tuleb,, siis kuigi kirjeldan kaaskirjas oma kogemusi ja tegemisi, mind kunagi ei valita. Hiljem näen, et mõni tütrevanune vaatab vastu sealt.. Ühest kohast sain koguni vastuseks, et "kahjuks sa ei osutunud valituks, kuna otsustasime kandidaadi kasuks, kellel juba on selle tööga varasem kokkupuude ja kogemused". Mis näitab ilmekalt, et CV-d kas ei võetudki lahti või ei loetud sünniaastast kaugemale.
CV on ametlik dokument, sinna ei märgita oma sünniaega (ega lapsi). Seal sa jagad ainult seda infot, mis on oluline selle konkreetse ametikoha jaoks, kuhu sa kandideerid.
Enamus CV näited, mida esitletakse vastavatel kursustel kui professionaalseid näidiseid, on sünniajaga. Lapsi võib ju mitte mainida, aga vestlusel on minult näiteks küsitud. Võib ju protestida, aga kui enamik küsib, siis vahet pole. Ei saa nii, et ma selliste juurde tööle ei lähe.
Oleneb ametikohast. Kui sa töötad koristajana, siis sult eeldatakse kärmeid käsi ja suu kinni hoidmist. Paljude ametikohtade puhul siiski soovitakse, et oleksid suhtlemises aktiivne. Teeksid kolleegidega tihedalt koostööd, esitaksid ettepanekuid, teeksid kriitikat, võtaks koosolekul sõna, esineksid koolitustel jne.
Selliste asjadega saab hakkama ka introvert. Kui sulle üldse see ei sobi, siis vali mingi amet, kus kedagi ei näe. See pole enam introvertsus, vaid pigem kasvatamatus või mingi diagnoos, kui oma tööülesannete piires ka suhelda ei suuda.
Eestis on enesetappe sellepärast palju, et valitseb individualism ja perekond pole oluline. Aafrikas ja Indias sa pole kunagi üksi, ei sure üksi.
Või hoopis sellepärast, et ühiskonna surve kuhugi kuuluda ja tohutult ekstravertne olla on üle jõu käiv.
Ma ei räägi mingist ekstravertsusest, vaid perekonnast. Sa võid iga päev peolt peole tuulata, aga kui sul peret ega sugulasi toeks ei ole, oled ikkagi üksi.
Ah, ole nüüd, perekond võib sul ka selline olla, et isa narkomaan ja ema skisofreenik, pole sul siis kedagi toeks, ikkagi oled üksi.
Guest kirjutas: ↑20 Juul 2025 14:38
CV on ametlik dokument, sinna ei märgita oma sünniaega (ega lapsi). Seal sa jagad ainult seda infot, mis on oluline selle konkreetse ametikoha jaoks, kuhu sa kandideerid.
Aga selle konkreetse ametikoha puhul võib kogu sinu karjääri kogemus kokku olla oluline ja millegi välja jätmine jätab sinust oluliselt kesisema pildi. 15 aastat töötasid koolidirektorina, aga siis tegid kannapöörde ja hakkasid puusepaks. Nüüd kandideerid puidutsehhi töödejuhatajaks.
No siis panedki selle viimase aja kogemuse, mis sellest direktorist enam. Kui kunagi 20 aastat olid mingi kõrge koha peal, ega seda enam keegi ei arvesta nagunii, kui viimasel ajal oled olnud mujal.
No siis on need valijad küll ise väga rohelised. Varasemad kogemused näitavad ikka päris palju inimese kohta ja mitte üks kogemus ei jookse mööda külge maha ega muutu mõttetuks. Terve elu ühes kohas töötanud, ju siis on palju püsivust, aga mitte väga palju ambitsioone. Väga sageli töökohti vahetanud, ju siis on kõvasti julgust ja pealehakkamist, aga võibolla vähem püsivust. Enamus inimesi ei satu elu jooksul töötama juhtivatel ametikohtadel, seegi juhtiv ametikoht isegi kaugemas minevikus räägib nii mõndagi isiku kohta.
Kui sa seal CV-s üle poole oma karjäärist välja lõikad, siis jääb ikka väga poolik pilt sinu tegelikust kogemustest ja oskustest. Kukud samale tasemele gümnaasimi lõpetajaga, kellel pole sinna eriti midagi panna. Aga sa ei võrdu oma kogemuste, teadmise koha pealt gümnaasiumi lõpetajaga, kaugeltki mitte.
Või hoopis sellepärast, et ühiskonna surve kuhugi kuuluda ja tohutult ekstravertne olla on üle jõu käiv.
Ma ei räägi mingist ekstravertsusest, vaid perekonnast. Sa võid iga päev peolt peole tuulata, aga kui sul peret ega sugulasi toeks ei ole, oled ikkagi üksi.
Ah, ole nüüd, perekond võib sul ka selline olla, et isa narkomaan ja ema skisofreenik, pole sul siis kedagi toeks, ikkagi oled üksi.
isa narkomaan ja ema suitsiidne, järglane on avatud mõlemale teemale.
Seetõttu polegi mõistlik töökohalt lahkuda vaid töötada kuni pensionini samas ettevõttes.
Eks paljud vanemad inimesed seetõttu ei liigugi kuskile. Samas tööandjad panevad palka juurde neile viimases järjekorras, kui uued võetakse tööle kõik suurema palgaga. Lisaks on need vanemad kohe esimesed ka koondamisjärjekorras, kui midagi sellist peaks asutuses ette tulema. Mujal maailmas on ikka vastupidi asjad, et kes kauem olnud, saab rohkem palka ja koondatakse viimasena. Aga mitte meil.
Ettevõttes, kus mina töötan, saavad vanad olijad suurima töötasu. Mitte oma vanuse, vaid pädevuse tõttu.
Oleneb ametikohast. Kui sa töötad koristajana, siis sult eeldatakse kärmeid käsi ja suu kinni hoidmist. Paljude ametikohtade puhul siiski soovitakse, et oleksid suhtlemises aktiivne. Teeksid kolleegidega tihedalt koostööd, esitaksid ettepanekuid, teeksid kriitikat, võtaks koosolekul sõna, esineksid koolitustel jne.
Selliste asjadega saab hakkama ka introvert. Kui sulle üldse see ei sobi, siis vali mingi amet, kus kedagi ei näe. See pole enam introvertsus, vaid pigem kasvatamatus või mingi diagnoos, kui oma tööülesannete piires ka suhelda ei suuda.
Ilmselget pole sa mingi introvert, kui nimetad seda kasvatamatuseks ja diagnoosiks. Täitsa ehtne ekstravert, kellel pole õrna aimugi, mida tähendab introvertsus ja ei suuda end kuidagi end samastada nendega, kelle jaoks suhtlemine on raske. Sa oled ekstravert, kes tõenäoliselt kipub vahel liigagi kõvasti teistele oma arvamust ja mõtteid peale suruma ja seetõttu satud konflikti ja sellest tingitult eelistad palju ka üksi toimetada.
Oleneb ametikohast. Kui sa töötad koristajana, siis sult eeldatakse kärmeid käsi ja suu kinni hoidmist. Paljude ametikohtade puhul siiski soovitakse, et oleksid suhtlemises aktiivne. Teeksid kolleegidega tihedalt koostööd, esitaksid ettepanekuid, teeksid kriitikat, võtaks koosolekul sõna, esineksid koolitustel jne.
Selliste asjadega saab hakkama ka introvert. Kui sulle üldse see ei sobi, siis vali mingi amet, kus kedagi ei näe. See pole enam introvertsus, vaid pigem kasvatamatus või mingi diagnoos, kui oma tööülesannete piires ka suhelda ei suuda.
Vot-vot just sellise suhtumisega introverdid elu jooksul kokku puutuvadki. Hähh, see ka mingi probleem! Mis mõttes ei saa suheldud! Kasvatamatus ma ütlen! Einohh mingi imelik, mingi diagnoosiga! Mida siin karta on!
Hehh, ma olen märganud, et need, kes muidu on hirmus jutukad ja lärmakad, kukuvad näost ära, kui peab kusagil esinema ja siis nad pushivad ette neid, kes päriselt on kogu aeg vaiksed ja tagasihoidlikud - kuule mine esine sina, mina olen introvert. Introvert ei julge väga vastu vaielda, läheb ja esinebki selle ekstraverdi eest ära.
Ei mina ei jätaks eakana CV-st midagi välja. Kui just ei olnud mingi väga ajutine ja lühike sutsakas. Kärbid oma töökogemused ära, siis sa oled täpselt samal pulgal noore rohelise inimesega ja valitakse tema, sest ta on noorem. Muud töökogemuslikku eelist sealt kärbitud CV-st ju ei selgu, miks peaks sind valima. Töövestlusele sa kott peas nagunii ei lähe.
Külaline kirjutas: ↑20 Juul 2025 15:21
Ilmselget pole sa mingi introvert, kui nimetad seda kasvatamatuseks ja diagnoosiks.
Kle, introvertsus ei tähenda suhtlemispuuet, vaid enese laadimiseks ja energia taastamiseks vajadust üksi olla. Kui üldse suheldud ei saa, siis on ikkagi tegu mingi muu probleemi või puudega.
Külaline kirjutas: ↑20 Juul 2025 15:21
Ilmselget pole sa mingi introvert, kui nimetad seda kasvatamatuseks ja diagnoosiks.
Kle, introvertsus ei tähenda suhtlemispuuet, vaid enese laadimiseks ja energia taastamiseks vajadust üksi olla. Kui üldse suheldud ei saa, siis on ikkagi tegu mingi muu probleemi või puudega.
Kes siin on rääkinud, et kohe üldse suheldud ei saa? Muidugi saavad ka introverdid suheldud, aga see tekitab temas stressi ja ta üritab suhtlemise võimalikult miinimumi viia. Ei see ei ole ainult see, et vahel tahaks üksi olla ja patareisid laadida. Ma ei tea ühtegi ekstraverti, kes mitte kunagi üksi patareisid laadida ei tahaks. Ka neil on seda vaja.
