Miks noored edukad inimesed enesetappe sooritavad ...

[Külaline]

Nõukaajal olid paljud näitlejad üpris kõvad napsutajad. Tänapäeval on muud ained.

[Külaline]

Kui nii, siis mina leian, et kasulik on tööl pidada vanemaid inimesi ja mehi. Sest lapsed jäävad tihtipeale haigeks ja siis jääb ema haiguslehele. Samas võib ka isa muidugi haiguslehte võtta, aga vanematel inimestel on lapsed juba suured, miks neid siis koondatakse? Vbl nad on tihti haiged? Vanusega hakkab tervis üles ütlema, siis istub haiguslehel, mitte ei tee enam tööd. Või mõtleb tööandja, et elu jooksul on ikka mingi tagavara kogunenud, millest elada, või nii, aga noortel pole midagi, ja kui siis valida, keda tööle võtta, võetaksegi noorem.

Minu arvates ka tasub pigem 45+ alates inimesi tööle võtta. Noored jäävad rasedaks või on väiksed lapsed, mõtted on kogu aeg mujal. Või siis kogu aeg kibelevad kuhugi mujale, et äkki seal on parem.
Mina oma kogemuse pealt igatahes võin küll öelda, et kui valitakse välja naksakas ja haritud noor, siis töötab ta keskmiselt a la aasta ja siis on ta juba läinud. Vanemaealised aga on väga püsiva ega lahku naljalt isegi kui pensiiga kukub.
Tervise koha pealt on just noored võtavad pikalt haiguslehte, pluss laste haiguslehed. Vanemaealistel on ka tervisehädad, aga naljalt haiguslehte ei võta. Isegi hullemate haigustega ja vaatamata näiteks kurnavale keemiaravile, ikka nagu viiskopkat kohal. Pead lausa kaikaga koju ajama, ära teiste pärast tööl muretse, küll me saame tehtud.

Vanemaealised on äärmiselt kohusetundlikud. Nad ei viska käega, ah mis see minu mure, mis ma selle väikse palga eest siin ülearu rabelen. Teevad ka tausta ületunde, et töö saaks korralikult ja õigel ajal tehtud.

[Külaline]

Nõukaajal olid paljud näitlejad üpris kõvad napsutajad. Tänapäeval on muud ained.

Kahjuks nende muude ainetega on liiga lihtne liiale minna. Siis võibki elu otsa saada, isegi kui otseselt plaanis polnud.

[Külaline]

Minu arvates ka tasub pigem 45+ alates inimesi tööle võtta. Noored jäävad rasedaks või on väiksed lapsed, mõtted on kogu aeg mujal. Või siis kogu aeg kibelevad kuhugi mujale, et äkki seal on parem.
Mina oma kogemuse pealt igatahes võin küll öelda, et kui valitakse välja naksakas ja haritud noor, siis töötab ta keskmiselt a la aasta ja siis on ta juba läinud. Vanemaealised aga on väga püsiva ega lahku naljalt isegi kui pensiiga kukub.
Tervise koha pealt on just noored võtavad pikalt haiguslehte, pluss laste haiguslehed. Vanemaealistel on ka tervisehädad, aga naljalt haiguslehte ei võta. Isegi hullemate haigustega ja vaatamata näiteks kurnavale keemiaravile, ikka nagu viiskopkat kohal. Pead lausa kaikaga koju ajama, ära teiste pärast tööl muretse, küll me saame tehtud.

Vanemaealised on äärmiselt kohusetundlikud. Nad ei viska käega, ah mis see minu mure, mis ma selle väikse palga eest siin ülearu rabelen. Teevad ka tausta ületunde, et töö saaks korralikult ja õigel ajal tehtud.

Kahjuks suurem osa tööandjaid nii seda asja ei näe.

[Külaline]

Eestis on liiga tugev seos palga ja vanuse vahel. Teistes riikides see nii pole.

Mul on üks tuttav soomlane, tegutseb IT alal, ta on 60. Nüüd rääkis, et ta tahaks uut tööd, et kandideeris kuskile Rootsi firmasse ja sai töö. Meil ei ole see võimalik. Sa võid 60 aastaselt olla ükskõik kui hea, IT-s võetakse pigem mingi 20 aastane sinu asemele. Meie enda asutuses on mõned vanemad inimeed lihtsalt ära koondatud, kuigi nende tööl polnud mitte midagi viga. See on minu arust kohutav, et vanemate inimeste suhtes sellised eelarvamused on. Samas kui noori ju ei tule peale. Mu enda poeg on ilus viisakas noor mees ja selleks üldiselt tööturul piisab. Ta on õppinud ka reaalala ja võib valida ükskõik millise töö väga suure palgaga. Tema isa enam mitte, kuigi kogemusi ja oskusi on sada korda rohkem.

Norwegianiniga lennates olen märganud, et neil on erinevalt teistest palju keskealisi lennusaatjaid ja nende hulgas ka keskealisi mehi. Ja ei ole kuidagi halvemad kui noored siredad neiud. Mina reisijana olen väga rahul.

Meil on IT sektoris nii, et isegi naisena oled sa mingi teine sort. Isegi kui oled noor. Seda on kurtnud tuttavad noored neiud, kes IT valdkonnas eriala omandavad. Kui ruumis on ka noor mees, kes samast töökohast huvitatud, siis neiu suunas isegi ei vaadata.

[Külaline]

Nõukaajal olid paljud näitlejad üpris kõvad napsutajad. Tänapäeval on muud ained.

Kahjuks nende muude ainetega on liiga lihtne liiale minna. Siis võibki elu otsa saada, isegi kui otseselt plaanis polnud.

Seda kindlasti. Alkoholiga liialdamine võtab pensieast aastaid vähemaks, aga muud ained võtavad juba noorelt ära.

[Külaline]

Ääretult kurb on taolistest juhtumitest kuulda. Andekad inimesed, kellel oleks justkui kõik olemas: töö, mida nad armastavad, erialaline edukus ja tuntus, tervis, armastavad lähedased ... ja ometi on neis midagi nii katki, et kõik see ei kaalu üle soovi elust lahkuda. Lähedastest on ka väga kahju, ei taha ettegi kujutada, millist valu nemad tunnevad. Ei ole kerge olla ülitundliku meelega loomeinimene. Tundub, et mida lihtsam oled ise, seda lihtsamalt võtad ka elu.

Kas nende perekond väitis surma enesetapuks? Eestis on tohutult palju narkosurmasid, eriti noorte hulgas.

Vaat seda nüüd ei teagi, alles siinse foorumi järgi arvasin, et enesetapp. Vabalt võib ju ka narko üledoos olla. Aga teine variant - sugulastele meeldib rohkem mõelda, et oligi enesetapp, mittel lihtsalt narkomaani üledoos, mis juhtus kogemata.

[Külaline]

Minu arvates ka tasub pigem 45+ alates inimesi tööle võtta. Noored jäävad rasedaks või on väiksed lapsed, mõtted on kogu aeg mujal. Või siis kogu aeg kibelevad kuhugi mujale, et äkki seal on parem.
Mina oma kogemuse pealt igatahes võin küll öelda, et kui valitakse välja naksakas ja haritud noor, siis töötab ta keskmiselt a la aasta ja siis on ta juba läinud. Vanemaealised aga on väga püsiva ega lahku naljalt isegi kui pensiiga kukub.
Tervise koha pealt on just noored võtavad pikalt haiguslehte, pluss laste haiguslehed. Vanemaealistel on ka tervisehädad, aga naljalt haiguslehte ei võta. Isegi hullemate haigustega ja vaatamata näiteks kurnavale keemiaravile, ikka nagu viiskopkat kohal. Pead lausa kaikaga koju ajama, ära teiste pärast tööl muretse, küll me saame tehtud.

Vanemaealised on äärmiselt kohusetundlikud. Nad ei viska käega, ah mis see minu mure, mis ma selle väikse palga eest siin ülearu rabelen. Teevad ka tausta ületunde, et töö saaks korralikult ja õigel ajal tehtud.

Kahjuks suurem osa tööandjaid nii seda asja ei näe.

Millest on kahju. Ainsad, keda kogu aeg asendama pead, on väikeste lastega. Nad käivad vist küll tööl umbes 60% ajast. Minugi pärast pikendagu riik seda emapuhkust kuni laste kooliminekuni. Mõnel ei püsi see lasteaia laps kohe mitte üht päeva terve. Teistele töötajatele kohutavalt kurnav ja riik nagunii plekib neid haigusrahasid nende eest. Las siis olla üldse kodused.
Keda praktiliselt mitte kundagi ei asenda puhkuste välisel ajal on vanemaealised.
Ilma lasteta noored jällegi lähevad peagi uutele jahimaadele.
Aga kui mõni koht vabaneb, siis paraku võetakse järgmine noor asemele, kes hakkab haiguslehel sitsima või lahkub aasta pärast.

[Külaline]

Aga teine variant - sugulastele meeldib rohkem mõelda, et oligi enesetapp, mittel lihtsalt narkomaani üledoos, mis juhtus kogemata.

Miks niipidi peaks rohkem meeldima?

[Külaline]

Aga teine variant - sugulastele meeldib rohkem mõelda, et oligi enesetapp, mittel lihtsalt narkomaani üledoos, mis juhtus kogemata.

Miks niipidi peaks rohkem meeldima?

Paljud põlastavad põhjakäinud narkareid. Mõni kindlasti parastaks, et oma süü, et üledoosi suri. Enesetapjaid aga pigem haletsetakse ja austatakse. Enesetapp on ka rohkem selline moevärk. Noorefilmides on sageli keegi, kes teeb enesetapukatse ja seda inimest kujutatakse eriti positiivses võtmes.

[Külaline]

Mul on üks tuttav soomlane, tegutseb IT alal, ta on 60. Nüüd rääkis, et ta tahaks uut tööd, et kandideeris kuskile Rootsi firmasse ja sai töö. Meil ei ole see võimalik. Sa võid 60 aastaselt olla ükskõik kui hea, IT-s võetakse pigem mingi 20 aastane sinu asemele. Meie enda asutuses on mõned vanemad inimeed lihtsalt ära koondatud, kuigi nende tööl polnud mitte midagi viga. See on minu arust kohutav, et vanemate inimeste suhtes sellised eelarvamused on. Samas kui noori ju ei tule peale. Mu enda poeg on ilus viisakas noor mees ja selleks üldiselt tööturul piisab. Ta on õppinud ka reaalala ja võib valida ükskõik millise töö väga suure palgaga. Tema isa enam mitte, kuigi kogemusi ja oskusi on sada korda rohkem.

Mul on sarnane kogemus. Olen 54, 17 aastat ühel erialal tegutsenud, milles olen küll väga pädev ja julgen öelda, et hea. Selle ala töökohti liigub meie linnas vähe ja kui mõni selline tuleb,, siis kuigi kirjeldan kaaskirjas oma kogemusi ja tegemisi, mind kunagi ei valita. Hiljem näen, et mõni tütrevanune vaatab vastu sealt.. Ühest kohast sain koguni vastuseks, et "kahjuks sa ei osutunud valituks, kuna otsustasime kandidaadi kasuks, kellel juba on selle tööga varasem kokkupuude ja kogemused". Mis näitab ilmekalt, et CV-d kas ei võetudki lahti või ei loetud sünniaastast kaugemale.
Ja minu inseneriharidusega poeg kandideerib vahel igavusest ka kohtadesse, mis tema haridusega kuidagi seotud ei ole ja sellegipoolest osutub valituks või vähemalt kutsutakse vestlusele. Mina ei saa isegi sinna, milles ma tõesti pädev olen.

[Külaline]

Mul on üks tuttav soomlane, tegutseb IT alal, ta on 60. Nüüd rääkis, et ta tahaks uut tööd, et kandideeris kuskile Rootsi firmasse ja sai töö. Meil ei ole see võimalik. Sa võid 60 aastaselt olla ükskõik kui hea, IT-s võetakse pigem mingi 20 aastane sinu asemele. Meie enda asutuses on mõned vanemad inimeed lihtsalt ära koondatud, kuigi nende tööl polnud mitte midagi viga. See on minu arust kohutav, et vanemate inimeste suhtes sellised eelarvamused on. Samas kui noori ju ei tule peale. Mu enda poeg on ilus viisakas noor mees ja selleks üldiselt tööturul piisab. Ta on õppinud ka reaalala ja võib valida ükskõik millise töö väga suure palgaga. Tema isa enam mitte, kuigi kogemusi ja oskusi on sada korda rohkem.

Mul on sarnane kogemus. Olen 54, 17 aastat ühel erialal tegutsenud, milles olen küll väga pädev ja julgen öelda, et hea. Selle ala töökohti liigub meie linnas vähe ja kui mõni selline tuleb,, siis kuigi kirjeldan kaaskirjas oma kogemusi ja tegemisi, mind kunagi ei valita. Hiljem näen, et mõni tütrevanune vaatab vastu sealt.. Ühest kohast sain koguni vastuseks, et "kahjuks sa ei osutunud valituks, kuna otsustasime kandidaadi kasuks, kellel juba on selle tööga varasem kokkupuude ja kogemused". Mis näitab ilmekalt, et CV-d kas ei võetudki lahti või ei loetud sünniaastast kaugemale.
Ja minu inseneriharidusega poeg kandideerib vahel igavusest ka kohtadesse, mis tema haridusega kuidagi seotud ei ole ja sellegipoolest osutub valituks või vähemalt kutsutakse vestlusele. Mina ei saa isegi sinna, milles ma tõesti pädev olen.

Seetõttu polegi mõistlik töökohalt lahkuda vaid töötada kuni pensionini samas ettevõttes.

[Külaline]

Seetõttu polegi mõistlik töökohalt lahkuda vaid töötada kuni pensionini samas ettevõttes.

Eks paljud vanemad inimesed seetõttu ei liigugi kuskile. Samas tööandjad panevad palka juurde neile viimases järjekorras, kui uued võetakse tööle kõik suurema palgaga. Lisaks on need vanemad kohe esimesed ka koondamisjärjekorras, kui midagi sellist peaks asutuses ette tulema. Mujal maailmas on ikka vastupidi asjad, et kes kauem olnud, saab rohkem palka ja koondatakse viimasena. Aga mitte meil.

[Külaline]

Kas vaestes riikides on enesetappe rohkem, nt aafrika vaestes riikides, indias, kus pole selliseid võimalusi, et õpid ja saad hariduse ja saad tööle. On eesti ikka see heaolu riik, kus elades eeldatakse et peab hea olema ja kui on raskusi, siis sellega ei osata hakkama saada

Eestis on enesetappe sellepärast palju, et valitseb individualism ja perekond pole oluline. Aafrikas ja Indias sa pole kunagi üksi, ei sure üksi.

Või hoopis sellepärast, et ühiskonna surve kuhugi kuuluda ja tohutult ekstravertne olla on üle jõu käiv.

[Külaline]

Kas vaestes riikides on enesetappe rohkem, nt aafrika vaestes riikides, indias, kus pole selliseid võimalusi, et õpid ja saad hariduse ja saad tööle. On eesti ikka see heaolu riik, kus elades eeldatakse et peab hea olema ja kui on raskusi, siis sellega ei osata hakkama saada

Eestis on enesetappe sellepärast palju, et valitseb individualism ja perekond pole oluline. Aafrikas ja Indias sa pole kunagi üksi, ei sure üksi.

Või hoopis sellepärast, et ühiskonna surve kuhugi kuuluda ja tohutult ekstravertne olla on üle jõu käiv.

Ma ei räägi mingist ekstravertsusest, vaid perekonnast. Sa võid iga päev peolt peole tuulata, aga kui sul peret ega sugulasi toeks ei ole, oled ikkagi üksi.

[Külaline]

Või hoopis sellepärast, et ühiskonna surve kuhugi kuuluda ja tohutult ekstravertne olla on üle jõu käiv.

Huvitav, kust selline tunnetus? Ma isiklikult pole küll ealeski tundnud survet olla ekstravertne - olen vägagi introvert, ega ka survet kuhugi kuuluda. Tahan, siis kuulun, ei taha, elan omaette kas või keset metsa. Ja see pole kellegi asi.

[Külaline]

Seetõttu polegi mõistlik töökohalt lahkuda vaid töötada kuni pensionini samas ettevõttes.

Eks paljud vanemad inimesed seetõttu ei liigugi kuskile. Samas tööandjad panevad palka juurde neile viimases järjekorras, kui uued võetakse tööle kõik suurema palgaga. Lisaks on need vanemad kohe esimesed ka koondamisjärjekorras, kui midagi sellist peaks asutuses ette tulema. Mujal maailmas on ikka vastupidi asjad, et kes kauem olnud, saab rohkem palka ja koondatakse viimasena. Aga mitte meil.

Mis jällegi tekitab selle, et isegi kui tahaks vanemaealisi palgata, siis neid pole kandidaatide hulgas. Nad igaks juhuks ei proovigi kunagi kuhigi mujale tööle saada. Ainult kui koondatakse ja mil tema enesekindlus on nulli tõmmatud.

[Külaline]

Või hoopis sellepärast, et ühiskonna surve kuhugi kuuluda ja tohutult ekstravertne olla on üle jõu käiv.

Huvitav, kust selline tunnetus? Ma isiklikult pole küll ealeski tundnud survet olla ekstravertne - olen vägagi introvert, ega ka survet kuhugi kuuluda. Tahan, siis kuulun, ei taha, elan omaette kas või keset metsa. Ja see pole kellegi asi.

Oi mina küll olen. Juba kooliajal hurjutatakse vaiksemate kallal, et äkki siis saab introverdist ekstravert. Sunnitakse neid väe võimuga esinema jne. Ja töökuulutuses otsitakse ikka säravate silmadega ekstraverti. Kui tudengina esimest korda elus läksin vestlusele, et praktika kohta saada, siis uuriti ikka selle kohta kui aktiivne organiseerija ma kooliajal olid. Ilmselgelt ei tahetud midagi kuulda introverdist, kelle omaette nokitseda meeldib. Muu ei huvitanud. Kuigi töökoht ei olnud mingi organisaator.

[Külaline]

Ääretult kurb on taolistest juhtumitest kuulda. Andekad inimesed, kellel oleks justkui kõik olemas: töö, mida nad armastavad, erialaline edukus ja tuntus, tervis, armastavad lähedased ... ja ometi on neis midagi nii katki, et kõik see ei kaalu üle soovi elust lahkuda. Lähedastest on ka väga kahju, ei taha ettegi kujutada, millist valu nemad tunnevad. Ei ole kerge olla ülitundliku meelega loomeinimene. Tundub, et mida lihtsam oled ise, seda lihtsamalt võtad ka elu.

Kas nende perekond väitis surma enesetapuks? Eestis on tohutult palju narkosurmasid, eriti noorte hulgas.

Vaat seda nüüd ei teagi, alles siinse foorumi järgi arvasin, et enesetapp. Vabalt võib ju ka narko üledoos olla. Aga teine variant - sugulastele meeldib rohkem mõelda, et oligi enesetapp, mittel lihtsalt narkomaani üledoos, mis juhtus kogemata.

Antud juhtumi kohta ei tea midagi. Küll aga tean juhtumit, kus mees tegi suitsiidi just narko üledoosiga. Kui ta poleks saatnud hüvastijätukirja, siis oleks võinud vabalt ametlikult minna õnnetu juhtumi all, sest seda ju tagantjärgi välja ei selgita kas võttis kogemata liiga palju või tahtlikult.
Nii et võib kaks ühes ka olla.

[Külaline]

Olen 54, 17 aastat ühel erialal tegutsenud, milles olen küll väga pädev ja julgen öelda, et hea. Selle ala töökohti liigub meie linnas vähe ja kui mõni selline tuleb,, siis kuigi kirjeldan kaaskirjas oma kogemusi ja tegemisi, mind kunagi ei valita. Hiljem näen, et mõni tütrevanune vaatab vastu sealt.. Ühest kohast sain koguni vastuseks, et "kahjuks sa ei osutunud valituks, kuna otsustasime kandidaadi kasuks, kellel juba on selle tööga varasem kokkupuude ja kogemused". Mis näitab ilmekalt, et CV-d kas ei võetudki lahti või ei loetud sünniaastast kaugemale.

CV on ametlik dokument, sinna ei märgita oma sünniaega (ega lapsi). Seal sa jagad ainult seda infot, mis on oluline selle konkreetse ametikoha jaoks, kuhu sa kandideerid.