Foobiad ja hirmud

[Külaline]

Kardan hirmsasti kõrgust, madusid ka aga see nagu aastatega leebemaks läinud.

Mina kardan ka kõrgust. Samuti klaasist põrandatega hooneid. Olen käinud mitmes muuseumis, kus eksponaadid on klaaspõranda all vaatamiseks ja mul jookseb iga kord kuum jutt üle selja, kui sinna astuma pean.

[Külaline]

Kardan hirmsasti kõrgust, madusid ka aga see nagu aastatega leebemaks läinud.

Mina kardan ka kõrgust. Samuti klaasist põrandatega hooneid. Olen käinud mitmes muuseumis, kus eksponaadid on klaaspõranda all vaatamiseks ja mul jookseb iga kord kuum jutt üle selja, kui sinna astuma pean.

Ma kardan samuti, aga see on õigustatud kartus, sest olen koba ja olen kõrgelt ka kukkunud. Iga sild kord variseb ja inimene pole loodud lendama.

[Külaline]

Kõrgusekartus on juba imikutel, see on inimesel kaasasündinud hirm. Küll loodus teab, mis vajalik.

[Külaline]

Kõrgust kardan. Juba FBst kõrgustes ronivate inimeste klippe vaadates käib kõhust vastik jutt läbi.
Ööbisin hotellis 16. korrusel, rõdule astumine oli tõeline katsumus.
Aga kuhu torni on turvaliselt võimalik sõita või ronida, seal ka käin. Sest põnev ikkagi.
Eiffel näiteks.