Tappa saamine/andmine

[Külaline]

Ma ei ole närvis. Ma ei talu rumalaid inimesi, nagu sina. Õnneks selliseid igapäevaelus ei kohta ka, see negatiivne kogemus sinuga jääb siia. :roll:

Rahune maha. Muidu sa sellist teksti ei toodaks.
Sinu probleem ongi, et sa ei talu inimesi ja hakkad ärplema.
Oi näe rumal ilmus välja, nõme, õel, vastik jne sinu sõnavaras.

[Külaline]

Ma ei ole närvis. Ma ei talu rumalaid inimesi, nagu sina. Õnneks selliseid igapäevaelus ei kohta ka, see negatiivne kogemus sinuga jääb siia.

Rahune maha. Muidu sa sellist teksti ei toodaks.
Sinu probleem ongi, et sa ei talu inimesi ja hakkad ärplema.
Oi näe rumal ilmus välja, nõme, õel, vastik jne sinu sõnavaras.

Ma olen hästi rahulik. Nagu näha, on sul suuremad probleemid, kui kellegi teiste inimeste minevikku sukeldumine. Kogu see teemaalgatus on õõvastav ja kui see on sinu tehtud, oled ebastabiilne ning ohtlik inimene.

[Külaline]

Mille üle te üldse vaidlete ?

[Külaline]

Minu arvates ei ole füüsilisel karistusel mitte mingit õigustust, olgu tegu kasvõi väikese pepulaksu või tutistamisega. Ka siis mitte, kui laps ise nõustub vanema veenmisel, et oli ju asja eest. Sisuliselt karistab vanem last selle eest, et ei ole osanud teda kasvatada viisil, et laps üldse ei satuks karistamist väärt olukorda. Absoluutselt igat probleemi on võimalik lahendada sõnadega, äärmisel juhul saab abimeetmetena võtta kasutusele mingid piirangud vm mõjutusvahendid. Vägivald ei ole lahendus. Mitte kunagi.

[Külaline]

Sisuliselt karistab vanem last selle eest, et ei ole osanud teda kasvatada viisil, et laps üldse ei satuks karistamist väärt olukorda.

Seleta siis 13-aastasele, et autosse rooli taha istumine, gaasipedaali vajutamine ja 70 000 auto vastu seina sõitmine on vanema kasvatamatuse tulemus ja päh-päh, pole midagi.
Teismelised teevad lollusi ja sellel pole kasvatamise või mittekasvatamisega mingit pistmist.

[Külaline]

Teismelised teevad lollusi ja sellel pole kasvatamise või mittekasvatamisega mingit pistmist.

See on õige - teevad lollusi. Nende lolluste eest füüsilist karistamist ma õigeks ei pea. Teismeline saab ise ka aru, et vanemate auto puruks sõitmine on suur jama. Vaevalt et ta tõesti mõtles, et tahab selle auto ära lõhkuda.
Aga teismelised teevad ka muid tegusid, mis ei tulene mitte rumalusest vaid ongi tahtlikud teod. Teavad, et on vale, ikka teevad. Lõhuvad linnaruumis asju, varastavad, joovad, kaklevad, postitavad somesse vastikuid videoid kaaslaste kohta - täiesti teades, et see on halb või lausa kuritahtlik tegevus.
Paljusid neist lastest pole halvasti kasvatatud, nad teavad täpselt, et ei peaks nii käituma. Kambavaim või vastuhakk vanematele või mis iganes.
Ja siis see vanem muudkui räägib ilusasti ja suhtleb ja otsib probleemile sügavat põhjust...

[Külaline]

Sisuliselt karistab vanem last selle eest, et ei ole osanud teda kasvatada viisil, et laps üldse ei satuks karistamist väärt olukorda.

Seleta siis 13-aastasele, et autosse rooli taha istumine, gaasipedaali vajutamine ja 70 000 auto vastu seina sõitmine on vanema kasvatamatuse tulemus ja päh-päh, pole midagi.
Teismelised teevad lollusi ja sellel pole kasvatamise või mittekasvatamisega mingit pistmist.

Ei saa sellest näitest aru. Mul on 2 teismelist ja üks äsja täiskasvanuks saanud poiss, pole keegi autosid vastu seina sodiks sõitnud kuigi autode võtmed esikus nähtaval kohal ja autod maja ees. Okei, rumalusi on tehtud küll aga mitte kunagi sihilikult ja pahatahtlikult, see on küll kasvatamise küsimus.
Kas muidu peksu tulemina teismeline enam autosid sul sodiks ei sõida? Ilma peksuta sõidaks järgmisega ka vastu seina?

[Külaline]

Sisuliselt karistab vanem last selle eest, et ei ole osanud teda kasvatada viisil, et laps üldse ei satuks karistamist väärt olukorda.

Seleta siis 13-aastasele, et autosse rooli taha istumine, gaasipedaali vajutamine ja 70 000 auto vastu seina sõitmine on vanema kasvatamatuse tulemus ja päh-päh, pole midagi.
Teismelised teevad lollusi ja sellel pole kasvatamise või mittekasvatamisega mingit pistmist.

13-aastasele tuleb seletada, et tal ei ole autorooli asja enne täisealiseks saamist ja juhilubade tegemist. Muidu täiskasvanutel juhtub ka liikluses igapäevaselt õnnetusi- kujutad ette, et sõidad kogemata eesolevale autole tagant sisse ja siis see autojuht koos politseiga annab sulle maanteel peksa. Saad asja eest ju?
Endiselt- vägivald ei ole lahendus. Kui teismeline sõidab auto puruks, siis jah, ongi vanemate tegemata töö seal taga. Kõik teismelised ei purusta pere autosid, miks?

[Külaline]

Teismelistel või lastel on karistamatuse tunne. Seda arvamust olen sageli kohanud. Kuidas saaks neile tekitatada karistamise tunde? Kas läbi löömise? Pole õigel ajal kerepeale saanud, on ka üks ütlemine ja arvamus. Millal on " õige aeg" mis on maha magatud?

[Külaline]

Endiselt- vägivald ei ole lahendus. Kui teismeline sõidab auto puruks, siis jah, ongi vanemate tegemata töö seal taga. Kõik teismelised ei purusta pere autosid, miks?

Huvitav, et siin ei arvestata üldse individuaalsete eripäradega. Kui sõidab puruks, kasvatamata, kui ei sõida, siis on kasvatatud. Tegelikult pole see ju tõsi. Osad teismelised on impulsiivsemad, rohkem mõjutatavad, väga palju oleneb ka juhusest, mis olukord ette satub, milised on sõbrad. Koos sõpradega tehakse hoopis teistsuguseid tegusid kui väiksemas grupis. Osadel teismelistel on ohutunne rohkem arenenud, teised on juba väiksena hulljulgemad, võtavad rohkem riske. Osad ei julge ühestki reeglist üle astuda, teised aina katsetavad piire. Kasvatus on vaid üks väike osa, mis tegusid keegi teeb või tegemata jätab.

[Külaline]

Endiselt- vägivald ei ole lahendus. Kui teismeline sõidab auto puruks, siis jah, ongi vanemate tegemata töö seal taga. Kõik teismelised ei purusta pere autosid, miks?

Huvitav, et siin ei arvestata üldse individuaalsete eripäradega. Kui sõidab puruks, kasvatamata, kui ei sõida, siis on kasvatatud. Tegelikult pole see ju tõsi. Osad teismelised on impulsiivsemad, rohkem mõjutatavad, väga palju oleneb ka juhusest, mis olukord ette satub, milised on sõbrad. Koos sõpradega tehakse hoopis teistsuguseid tegusid kui väiksemas grupis. Osadel teismelistel on ohutunne rohkem arenenud, teised on juba väiksena hulljulgemad, võtavad rohkem riske. Osad ei julge ühestki reeglist üle astuda, teised aina katsetavad piire. Kasvatus on vaid üks väike osa, mis tegusid keegi teeb või tegemata jätab.

100% nõus. On lapsi, kes vajavad rohkem tähelepanu, piiranguid, suunamist, kontrollimist jne aga ka nende puhul ei ole füüsiline vägivald õigustatud. On arusaadav, et osad vanemad on maganud maha hetke kehtestada oma autoriteeti teistel viisidel ning üritavad seda saavutada vägivallaga aga see on juba tagajärg, saab ka muudmoodi.
Eeltoodud näite põhjal, kui sõidad puruks ettevõtte auto, mis maksab 70 000, siis on okei kui ülemus kontoris sul püksid maha tõmbab ja veits nüpeldab? Ühe täiskasvanu vägivald teise suunas on kuritegu aga laste puhul on see õppetund ja asja eest? Ärgake üles.
Kindlasti nüüd lendab siia trobikond kodanikke vastu vaidlema, kelle arvates on laste peksmine igati okei ja osa kasvatusest seega kordan üle, et tegu on minu arvamuse ja minu seisukohaga, millele ei ole tarvis vastu vaielda.

[Külaline]

Vahel on hea vaadata tiktokki. Seal on läbi nalja lavastused kuidas kasvatavad lapsi valged ja kuidas mustsnahalised emad. Valged emad paluvad hästi käituda. Laps ütleb et ema on nartsissist! Ma vihkan sind? Ema ütleb et peab minema psühholoogile.
Mustanahalised emad teevad läbi karjumise ja löömise reeglid selgeks. Huvitav on lugeda kommentaare. Et sellised on ka itaalia, vene, hispaania jne maade emad. St sugugi mitte kõik valged emad, vaid ameerika, inglise.
Mu arust me oleme seal vahepeal. Mõni lööb. Mõni räägib. Mõni karjub. Aga me hakkame sealt slaavi kasvatusest välja tulema ja jõuame " valge ema" kasvatusse. Ja kuigi sa räägid ja oled lapsega viisakas, siis laps ütleb keelamise korral, et oled nartsissist ja ta vihkab sind.

[Külaline]

Endiselt- vägivald ei ole lahendus. Kui teismeline sõidab auto puruks, siis jah, ongi vanemate tegemata töö seal taga. Kõik teismelised ei purusta pere autosid, miks?

Huvitav, et siin ei arvestata üldse individuaalsete eripäradega. Kui sõidab puruks, kasvatamata, kui ei sõida, siis on kasvatatud. Tegelikult pole see ju tõsi. Osad teismelised on impulsiivsemad, rohkem mõjutatavad, väga palju oleneb ka juhusest, mis olukord ette satub, milised on sõbrad. Koos sõpradega tehakse hoopis teistsuguseid tegusid kui väiksemas grupis. Osadel teismelistel on ohutunne rohkem arenenud, teised on juba väiksena hulljulgemad, võtavad rohkem riske. Osad ei julge ühestki reeglist üle astuda, teised aina katsetavad piire. Kasvatus on vaid üks väike osa, mis tegusid keegi teeb või tegemata jätab.

100% nõus. On lapsi, kes vajavad rohkem tähelepanu, piiranguid, suunamist, kontrollimist jne aga ka nende puhul ei ole füüsiline vägivald õigustatud. On arusaadav, et osad vanemad on maganud maha hetke kehtestada oma autoriteeti teistel viisidel ning üritavad seda saavutada vägivallaga aga see on juba tagajärg, saab ka muudmoodi.
Eeltoodud näite põhjal, kui sõidad puruks ettevõtte auto, mis maksab 70 000, siis on okei kui ülemus kontoris sul püksid maha tõmbab ja veits nüpeldab? Ühe täiskasvanu vägivald teise suunas on kuritegu aga laste puhul on see õppetund ja asja eest? Ärgake üles.
Kindlasti nüüd lendab siia trobikond kodanikke vastu vaidlema, kelle arvates on laste peksmine igati okei ja osa kasvatusest seega kordan üle, et tegu on minu arvamuse ja minu seisukohaga, millele ei ole tarvis vastu vaielda.

Just, lapse puhul on see õppetund, täiskasvanut ümber ei kasvata. Kuigi osade täiskasvanute arvates ikka kasvatab küll, ega muidu oleks 41% Eesti naistest kogenud paarisuhtes vägivalda.

[Külaline]

Kuigi osade täiskasvanute arvates ikka kasvatab küll, ega muidu oleks 41% Eesti naistest kogenud paarisuhtes vägivalda.

Kasvatamisega pole sel küll mingit pistmist, kui üks täiskasvanu elab teise peal oma agressiivsust välja. Madalad inimesed vajavad, et keegi neist veel madalam oleks.

[Külaline]

Küsisin oma abikaasalt, kes sai lapsena karistada ja usinalt, sest saatis kogu aeg aina uusi tempe korda, et kas ta siis õppis ka sellest midagi. Ütles, et paremini varjama.
Emaga tal lähedasi suhteid ka pole.

[Külaline]

Kuigi osade täiskasvanute arvates ikka kasvatab küll, ega muidu oleks 41% Eesti naistest kogenud paarisuhtes vägivalda.

Kasvatamisega pole sel küll mingit pistmist, kui üks täiskasvanu elab teise peal oma agressiivsust välja. Madalad inimesed vajavad, et keegi neist veel madalam oleks.

Juba vanadest aegadest on olnud korralikul tüdrukul poisile vastu vahtimist anda, kui ta midagi häbiväärset ütleb. Mina mäletan oma noorusest, et kui paralleelikakutt mind 13-aasta vanuses suudelda üritas, andsin käega vastu vahtimist.

[Külaline]

Küsisin oma abikaasalt, kes sai lapsena karistada ja usinalt, sest saatis kogu aeg aina uusi tempe korda, et kas ta siis õppis ka sellest midagi. Ütles, et paremini varjama.
Emaga tal lähedasi suhteid ka pole.

Kas saad oma abikaasalt küsida, et miks ta neid tempe korda saatis? Ja kui ta poleks saanud karistada, kas ta siis oleks rääkinud neist? Aga kuna ta sai usinalt karistada, siis ta ikka ei saanud valetamist selgeks?

[Külaline]

Küsisin oma abikaasalt, kes sai lapsena karistada ja usinalt, sest saatis kogu aeg aina uusi tempe korda, et kas ta siis õppis ka sellest midagi. Ütles, et paremini varjama.
Emaga tal lähedasi suhteid ka pole.

Kas saad oma abikaasalt küsida, et miks ta neid tempe korda saatis? Ja kui ta poleks saanud karistada, kas ta siis oleks rääkinud neist? Aga kuna ta sai usinalt karistada, siis ta ikka ei saanud valetamist selgeks?

Vastas, et ilmselt igavusest ja lihtsalt põnev oli. Füüsiliselt karistada sai ta umbes 12. eluaastani, hiljem lihtsalt ema karjus ta peale. Välja tulidki ainult need asjad, mis jõudsid kuidagi kellegi teise kaudu emani, ta ise ei rääkinudki midagi. Ütles, et sai sellest aru, et ema pole tema turvaisik ja temale millegi rääkimine toob endaga ainult uue probleemi kaasa.

[Külaline]

Küsisin oma abikaasalt, kes sai lapsena karistada ja usinalt, sest saatis kogu aeg aina uusi tempe korda, et kas ta siis õppis ka sellest midagi. Ütles, et paremini varjama.
Emaga tal lähedasi suhteid ka pole.

Kas saad oma abikaasalt küsida, et miks ta neid tempe korda saatis? Ja kui ta poleks saanud karistada, kas ta siis oleks rääkinud neist? Aga kuna ta sai usinalt karistada, siis ta ikka ei saanud valetamist selgeks?

Vastas, et ilmselt igavusest ja lihtsalt põnev oli. Füüsiliselt karistada sai ta umbes 12. eluaastani, hiljem lihtsalt ema karjus ta peale. Välja tulidki ainult need asjad, mis jõudsid kuidagi kellegi teise kaudu emani, ta ise ei rääkinudki midagi. Ütles, et sai sellest aru, et ema pole tema turvaisik ja temale millegi rääkimine toob endaga ainult uue probleemi kaasa.

Väga huvitav jah. Mina ei rääkinud ka emale. Aga kuidas sa räägid sellest mida ta on keelanud ja sa ikka teed. Nt hiilid öösel välja. Või suitsetad. Või võtsid viina. Kes selliseid asju üldse emale räägib?

[Külaline]

On lapsi, kes vajavad rohkem tähelepanu, piiranguid, suunamist, kontrollimist jne aga ka nende puhul ei ole füüsiline vägivald õigustatud. On arusaadav, et osad vanemad on maganud maha hetke kehtestada oma autoriteeti teistel viisidel ning üritavad seda saavutada vägivallaga aga see on juba tagajärg, saab ka muudmoodi.

Nii ta on. Vanem läheb nüpeldama siis, kui ta on abitu ja ei oska muudmoodi autoriteeti saavutada. Kui enne ütlesiin, et kasvatusest ei olene väga palju, mis lollusi lapsed teevad, küll aga tuleb vanema roll mängu siis, kui on vaja otsustada, mis edasi. Vanem peab õpetama, kuidas käitutakse siis, kui midagi läheb viltu. Tuleb võtta vastutus, rääkida asi ilusti ära, parandada tagajärjed. Näiteks pole mõtet last füüsiliselt karistama hakata, vaid arutada asja, miks midagi viltu läks, mis reegleid ta rikkus ja kuidas saaks asja nüüd taas korda. Kas peab minema vabandama, kas midagi koristada, hakata raha koguma, et kahju kinni maksta vms. Mõni vanem mätsib kinni, maksab kinni, teeb näo, nagu midagi poleks juhtunud. Need on valed võtted.