Vanema gen naised vs uuema gen naised?

[Egalitaar]

Võrdsuse huvides siis selline teema meestele (ja mitte ainult) arutlemiseks.

Enda arvamus on sooneutraalne: mis pädeb meeste kohta, on pädev ka naiste kohta: vanem generatsioon on konservatiivsem, noorem on progressiivsem, ja kohati radikaliseerunud. Eks see ole nii olnud läbi aegade...

[Külaline]

See pole seotud soo, vaid inimese iseloomuga. Üks 50+ on näiteks igati kaasaegne, riietuses, välimuses, tööstiilis jne. Teine on vana igas mõttes, tänaval märgates lähed mööda nagu postist, sest lihtsalt ei märka (pole mõeldud halvustavalt). Minu kogemuse järgi energilisemad ja ekstroverdid kipuvad ajaga kaasas käima, sest energiat on rohkem ja suhtlevad rohkem. Konservatiivsus on maailmavaade, ma ei tea, kas seda saab vanusega seostada, võib ju olla, kui kuskil selline statistika olemas on. Ehk sõltub ka kohanemisvõimest - maailmas on viimasel aastakümnel muutused väga kiired olnud, kes kohaneb ja kes mitte. Need, kel kohanemisega raskuseid, ilmselt takerduvad minevikku ja konservatiivsetesse vaadetesse, sest see tundub tuttav ja turvaline. Eks see pendel liigub kahes suunas.

[Külaline]

Võrdsuse huvides siis selline teema meestele (ja mitte ainult) arutlemiseks.

Enda arvamus on sooneutraalne: mis pädeb meeste kohta, on pädev ka naiste kohta: vanem generatsioon on konservatiivsem, noorem on progressiivsem, ja kohati radikaliseerunud. Eks see ole nii olnud läbi aegade...

Ei ole alati nii, et vanem generatsioon konservatiivsem. Ka hipidel olid lapsed. Ja paljudele neist ei meeldinud oma vanemate selline läbuelu. Oma lastele tahtsid paremat, "konservatiivsemat" elu.

[Külaline]

Minu vanemad olid väga vabameelsed, pidu, suits, seks - miks mitte, konservatiivsus ja nohiklikkus polnud meie peres au sees.

[Külaline]

Mind hirmutab tänapäeva noorte radikaliseerumine, samuti see, et neile meeldib väga tegeleda kusagil tuhandete kilomeetrite kaugusel olevate probleemidega, jättes samas unarusse omaenda lähiümbruses olevad mured. Nad ei suuda aru saada, et ütlus "kõik algab sinust endast" tähendabki täpselt just seda.

Üks noor (juhtum päriselust) valas kuumi pisaraid, kuna oli TikTokist lugenud, et Ameerikas olevat ühte homo metroos kiusatud, talle halvasti öeldud; noor oli sellest nii endast väljas, et tahtis sõita sinnasamasse Ameerika linna neile kiusajatele surmavalt kätte maksma. Samas aga oma kodukandis seesama noor osaleb ise innukalt koolikiusamises ja oma kerge kehapuudega klassikaaslase vastu pole tal küll vähimatki kaastunnet.

[Külaline]

see sõltub ka sellest, millist elu keegi elanud on ja mis tööd teinud.
nt pensioniametis käib teenindaja rahva seas ringi ja küsib, et mis asjus keegi ootab ja mis blanketti võib ootajale pakkuda. Täpselt samas vanuses kohe-kohe pensionile minejad (kõik täpselt 65a vanad) võivad välja näha nagu neil oleks reaalselt vanusevahe üle 20a: mõni, tõenäoliselt terve elu kontoris töötanu, näeb välja triksis-traksis, nagu polekski veel pensionilemineja, teine 65a, kes eluaeg rasket füüsilist tööd teinud, näeb 65selt välja nagu 80.

[Külaline]

see sõltub ka sellest, millist elu keegi elanud on ja mis tööd teinud.
nt pensioniametis käib teenindaja rahva seas ringi ja küsib, et mis asjus keegi ootab ja mis blanketti võib ootajale pakkuda. Täpselt samas vanuses kohe-kohe pensionile minejad (kõik täpselt 65a vanad) võivad välja näha nagu neil oleks reaalselt vanusevahe üle 20a: mõni, tõenäoliselt terve elu kontoris töötanu, näeb välja triksis-traksis, nagu polekski veel pensionilemineja, teine 65a, kes eluaeg rasket füüsilist tööd teinud, näeb 65selt välja nagu 80.

Seepärast ongi nii mõttetud need kuulsuste edvistavad artiklid, kus nad põhjendavad, miks nad nii head välja näevad. Tegelilkult on nad terve elu lihtsalt nii kerget (füüsiliselt) tööd teinud ja see ongi kõige määravam. Kõige halvemad näevad välja päevast päeva kusagil tehases-tsehhis rassivad inimesed.

[Külaline]

Tegelilkult on nad terve elu lihtsalt nii kerget (füüsiliselt) tööd teinud ja see ongi kõige määravam

Arnold Rüütel on hea näide. Mees nägi vanas eas igati kobe välja. Kerge töö peal olnud?

[Külaline]

Tegelilkult on nad terve elu lihtsalt nii kerget (füüsiliselt) tööd teinud ja see ongi kõige määravam

Arnold Rüütel on hea näide. Mees nägi vanas eas igati kobe välja. Kerge töö peal olnud?

?
Mis rasket füüsilist tööd ta siis tegi? Võib-olla mõni aasta tegi midagi füüsilist (vanemagronoomina, ehkki need vanemad ja teised brigadirid tavaliselt ise neid kõige suuremaid rassimisi hommikust õhtuni ei tee, juhendavad), enamus aja elust olnud õpetaja, direktor, poliitik.

[Külaline]

Tegelilkult on nad terve elu lihtsalt nii kerget (füüsiliselt) tööd teinud ja see ongi kõige määravam

Arnold Rüütel on hea näide. Mees nägi vanas eas igati kobe välja. Kerge töö peal olnud?

?
Mis rasket füüsilist tööd ta siis tegi? Võib-olla mõni aasta tegi midagi füüsilist (vanemagronoomina, ehkki need vanemad ja teised brigadirid tavaliselt ise neid kõige suuremaid rassimisi hommikust õhtuni ei tee, juhendavad), enamus aja elust olnud õpetaja, direktor, poliitik.

Vaatasin Vikipeediast - 35-aastaselt direktor ja ega need varasemadki töökohad ei olnud füüsilised. Seepärast ta nii hea välja nägigi.

[Külaline]

Miks te naise teemas Arnold Rüütlist jahute?

[Külaline]

Miks te naise teemas Arnold Rüütlist jahute?

Tahame.

[Külaline]

Mind hirmutab tänapäeva noorte radikaliseerumine, samuti see, et neile meeldib väga tegeleda kusagil tuhandete kilomeetrite kaugusel olevate probleemidega, jättes samas unarusse omaenda lähiümbruses olevad mured. Nad ei suuda aru saada, et ütlus "kõik algab sinust endast" tähendabki täpselt just seda.

See tuleb sellest, et nende taju lähiümbrusest on teistsugune. Sina tajud lähiümbrusena ilmselt oma küla või linna, kus sa elad. Nende jaoks on kogu maailm üks lähiümbrus kõik, sest nad on sellega sotsiaalmeedia 24/h ühenduses. Nende mõistes lähisõbrad võivad elada üks USA-s, teine Austraalias, kolmas Aafrikas. Radikaliseerumisega pole siin muidagi midagi pistmist. Selle nimi on globaliseerumine.

[Külaline]

Mind hirmutab tänapäeva noorte radikaliseerumine, samuti see, et neile meeldib väga tegeleda kusagil tuhandete kilomeetrite kaugusel olevate probleemidega, jättes samas unarusse omaenda lähiümbruses olevad mured. Nad ei suuda aru saada, et ütlus "kõik algab sinust endast" tähendabki täpselt just seda.

See tuleb sellest, et nende taju lähiümbrusest on teistsugune. Sina tajud lähiümbrusena ilmselt oma küla või linna, kus sa elad. Nende jaoks on kogu maailm üks lähiümbrus kõik, sest nad on sellega sotsiaalmeedia 24/h ühenduses. Nende mõistes lähisõbrad võivad elada üks USA-s, teine Austraalias, kolmas Aafrikas. Radikaliseerumisega pole siin muidagi midagi pistmist. Selle nimi on globaliseerumine.

Ma ei palunud sult selle nähtuse lahtiselgitamist, kuna tean seda kõike isegi. Mis aga ei tähenda, nagu ei tohiks näha selle puuduseid.

Globaliseerumine globaliseerumiseks, ent paraku on Eesti noorel kellegi USAs elava homo hommikusele bussisõidule appi minemine ilmselgelt keerukam ja vähetulemuslikum kui toetada omaenese klassis õppivat kerge kehapuudega või muidu haavatavamas olukorras olevat kaaslast. Ja tundub, et siin peitubki üks globaliseerumise ohte - ehk et, nii hea ja mugav on ju kisada ja pisaraid valada mingi asja pärast, mis asub sinust tuhandete kilomeetrite kaugusel, jättes teistele mõnusalt mulje, kui tohutult hooliv ja empaatiline sa ikka oled. Samas kui omaenese klassis kellegi aitamiseks sekkumine ei ole hoopiski nii mugav ja eeldab peale kisa ja lipulehvitamise ka päriselt teisele inimesele appi minemist. Ehk siis - teha tuleb liigutusi, mis ei ole mugavad ja kätkevad riski ka sinu enda jaoks (võid sattuda ise kiusaja huviorbiiti).

[Külaline]

Mind hirmutab tänapäeva noorte radikaliseerumine, samuti see, et neile meeldib väga tegeleda kusagil tuhandete kilomeetrite kaugusel olevate probleemidega, jättes samas unarusse omaenda lähiümbruses olevad mured. Nad ei suuda aru saada, et ütlus "kõik algab sinust endast" tähendabki täpselt just seda.

See tuleb sellest, et nende taju lähiümbrusest on teistsugune. Sina tajud lähiümbrusena ilmselt oma küla või linna, kus sa elad. Nende jaoks on kogu maailm üks lähiümbrus kõik, sest nad on sellega sotsiaalmeedia 24/h ühenduses. Nende mõistes lähisõbrad võivad elada üks USA-s, teine Austraalias, kolmas Aafrikas. Radikaliseerumisega pole siin muidagi midagi pistmist. Selle nimi on globaliseerumine.

Ma ei palunud sult selle nähtuse lahtiselgitamist, kuna tean seda kõike isegi. Mis aga ei tähenda, nagu ei tohiks näha selle puuduseid.

Globaliseerumine globaliseerumiseks, ent paraku on Eesti noorel kellegi USAs elava homo hommikusele bussisõidule appi minemine ilmselgelt keerukam ja vähetulemuslikum kui toetada omaenese klassis õppivat kerge kehapuudega või muidu haavatavamas olukorras olevat kaaslast. Ja tundub, et siin peitubki üks globaliseerumise ohte - ehk et, nii hea ja mugav on ju kisada ja pisaraid valada mingi asja pärast, mis asub sinust tuhandete kilomeetrite kaugusel, jättes teistele mõnusalt mulje, kui tohutult hooliv ja empaatiline sa ikka oled. Samas kui omaenese klassis kellegi aitamiseks sekkumine ei ole hoopiski nii mugav ja eeldab peale kisa ja lipulehvitamise ka päriselt teisele inimesele appi minemist. Ehk siis - teha tuleb liigutusi, mis ei ole mugavad ja kätkevad riski ka sinu enda jaoks (võid sattuda ise kiusaja huviorbiiti).

Maailm ei pöörle sinu soovide järgi ja kaugemal elav inimene pole mingil moel vähem oluline kui lähemal elav. Sul on huvitav valikuline ettekujutus abistamisest ja veider soov inimesi lahterdada. Igaüks aitab seda, keda ta suudab ja oskab. Muide, kaugemal elava inimese valu tajumiseks on vaja tunduvalt suuremat empaatiat kui sinu kõrval oleva inimese valu tajumiseks.

[Külaline]

See tuleb sellest, et nende taju lähiümbrusest on teistsugune. Sina tajud lähiümbrusena ilmselt oma küla või linna, kus sa elad. Nende jaoks on kogu maailm üks lähiümbrus kõik, sest nad on sellega sotsiaalmeedia 24/h ühenduses. Nende mõistes lähisõbrad võivad elada üks USA-s, teine Austraalias, kolmas Aafrikas. Radikaliseerumisega pole siin muidagi midagi pistmist. Selle nimi on globaliseerumine.

Ma ei palunud sult selle nähtuse lahtiselgitamist, kuna tean seda kõike isegi. Mis aga ei tähenda, nagu ei tohiks näha selle puuduseid.

Globaliseerumine globaliseerumiseks, ent paraku on Eesti noorel kellegi USAs elava homo hommikusele bussisõidule appi minemine ilmselgelt keerukam ja vähetulemuslikum kui toetada omaenese klassis õppivat kerge kehapuudega või muidu haavatavamas olukorras olevat kaaslast. Ja tundub, et siin peitubki üks globaliseerumise ohte - ehk et, nii hea ja mugav on ju kisada ja pisaraid valada mingi asja pärast, mis asub sinust tuhandete kilomeetrite kaugusel, jättes teistele mõnusalt mulje, kui tohutult hooliv ja empaatiline sa ikka oled. Samas kui omaenese klassis kellegi aitamiseks sekkumine ei ole hoopiski nii mugav ja eeldab peale kisa ja lipulehvitamise ka päriselt teisele inimesele appi minemist. Ehk siis - teha tuleb liigutusi, mis ei ole mugavad ja kätkevad riski ka sinu enda jaoks (võid sattuda ise kiusaja huviorbiiti).

Maailm ei pöörle sinu soovide järgi ja kaugemal elav inimene pole mingil moel vähem oluline kui lähemal elav. Sul on huvitav valikuline ettekujutus abistamisest ja veider soov inimesi lahterdada. Igaüks aitab seda, keda ta suudab ja oskab. Muide, kaugemal elava inimese valu tajumiseks on vaja tunduvalt suuremat empaatiat kui sinu kõrval oleva inimese valu tajumiseks.

Seda nüüd küll mitte. Kerge on valada pisaraid ja aidata kaugel elavaid inimesi, keda sa ei tunne. Aga kui see sama inimene koliks sinu kõrvale ja sa puutuksid temaga iga päev tihedalt kokku, siis leiaksid sa õige pea, et ta on laisk, kitsarinnaline, rumal jne. Leiaksid hulka põhjendusi, miks ta sinu abi ei vääri. Ning teed hoopis suure annetuse kuhugi kaugele kellegile võõrale, kelle puudusi sa ei tea.

[Külaline]

Ma ei palunud sult selle nähtuse lahtiselgitamist, kuna tean seda kõike isegi. Mis aga ei tähenda, nagu ei tohiks näha selle puuduseid.

Globaliseerumine globaliseerumiseks, ent paraku on Eesti noorel kellegi USAs elava homo hommikusele bussisõidule appi minemine ilmselgelt keerukam ja vähetulemuslikum kui toetada omaenese klassis õppivat kerge kehapuudega või muidu haavatavamas olukorras olevat kaaslast. Ja tundub, et siin peitubki üks globaliseerumise ohte - ehk et, nii hea ja mugav on ju kisada ja pisaraid valada mingi asja pärast, mis asub sinust tuhandete kilomeetrite kaugusel, jättes teistele mõnusalt mulje, kui tohutult hooliv ja empaatiline sa ikka oled. Samas kui omaenese klassis kellegi aitamiseks sekkumine ei ole hoopiski nii mugav ja eeldab peale kisa ja lipulehvitamise ka päriselt teisele inimesele appi minemist. Ehk siis - teha tuleb liigutusi, mis ei ole mugavad ja kätkevad riski ka sinu enda jaoks (võid sattuda ise kiusaja huviorbiiti).

Maailm ei pöörle sinu soovide järgi ja kaugemal elav inimene pole mingil moel vähem oluline kui lähemal elav. Sul on huvitav valikuline ettekujutus abistamisest ja veider soov inimesi lahterdada. Igaüks aitab seda, keda ta suudab ja oskab. Muide, kaugemal elava inimese valu tajumiseks on vaja tunduvalt suuremat empaatiat kui sinu kõrval oleva inimese valu tajumiseks.

Seda nüüd küll mitte. Kerge on valada pisaraid ja aidata kaugel elavaid inimesi, keda sa ei tunne. Aga kui see sama inimene koliks sinu kõrvale ja sa puutuksid temaga iga päev tihedalt kokku, siis leiaksid sa õige pea, et ta on laisk, kitsarinnaline, rumal jne. Leiaksid hulka põhjendusi, miks ta sinu abi ei vääri. Ning teed hoopis suure annetuse kuhugi kaugele kellegile võõrale, kelle puudusi sa ei tea.

Enamik inimesi (sina nende hulgas) ei suuda üldse tajuda kaugemal elava inimese valu. Sind jätavad külmaks näljahädad kusagil teisel mandrid või sõjad tuhandete kilomeetrite kaugusel. Sulle tundub, et see ei puuduta sind kuidagi. On suur õnn, et on siiski inimesi, kellel on suurem empaatiavõime ja nad saavad aru, et kõik on omavahel seotud. Keegi meist pole üksik saar, keda puudutab ainult tema nina all toimuv.

[Külaline]

Kerge on valada pisaraid ja aidata kaugel elavaid inimesi, keda sa ei tunne. Aga kui see sama inimene koliks sinu kõrvale ja sa puutuksid temaga iga päev tihedalt kokku, siis leiaksid sa õige pea, et ta on laisk, kitsarinnaline, rumal jne. Leiaksid hulka põhjendusi, miks ta sinu abi ei vääri. Ning teed hoopis suure annetuse kuhugi kaugele kellegile võõrale, kelle puudusi sa ei tea.

Väga õige tähelepanek. Mina tundsin väga ukrainlastele kaasa ja aitasin neid igati, aga nüüd kolis üks põgenik mulle tööl toanaabriks ja kolleegiks. Talle tehakse palju nö allahindlusi, sest ta ei oska eesti keelt. Kolme aastaga pole sõnagi ära õppinud, sest tahe puudub. Mina pean temaga ka vene keelt rääkima, sest ta pöördub minu poole kümme korda päevas, kas saad aidata selle, teise ja kolmandaga. Ise on laisavõitu, väga palju käib suitsetamas, räägib telefoniga oma sugulastega tundide kaupa tööajast ja istub niisama tiktokis. Aga tema on nagu püha lehm, kellele ei öelda midagi. Siis üritustel jälle organiseerib mingi korjanduse ukrainlaste toetuseks. Kogu aeg räägib, kuidas tal pole raha, aga no palk on sama kui teistelgi, nemad peavad küll sama palgaga välja tulema. Lisaks on ta slaavipäraselt väga lärmakas ja lohakas, jubedalt käib närvidele. Meeldib pidevalt susserdada ja tööd teeb nii vähe kui võimalik, pool aega kulub sellele, et jutustada, mida ta kõik teeb.

[Külaline]

Kerge on valada pisaraid ja aidata kaugel elavaid inimesi, keda sa ei tunne. Aga kui see sama inimene koliks sinu kõrvale ja sa puutuksid temaga iga päev tihedalt kokku, siis leiaksid sa õige pea, et ta on laisk, kitsarinnaline, rumal jne. Leiaksid hulka põhjendusi, miks ta sinu abi ei vääri. Ning teed hoopis suure annetuse kuhugi kaugele kellegile võõrale, kelle puudusi sa ei tea.

Väga õige tähelepanek. Mina tundsin väga ukrainlastele kaasa ja aitasin neid igati, aga nüüd kolis üks põgenik mulle tööl toanaabriks ja kolleegiks. Talle tehakse palju nö allahindlusi, sest ta ei oska eesti keelt. Kolme aastaga pole sõnagi ära õppinud, sest tahe puudub. Mina pean temaga ka vene keelt rääkima, sest ta pöördub minu poole kümme korda päevas, kas saad aidata selle, teise ja kolmandaga. Ise on laisavõitu, väga palju käib suitsetamas, räägib telefoniga oma sugulastega tundide kaupa tööajast ja istub niisama tiktokis. Aga tema on nagu püha lehm, kellele ei öelda midagi. Siis üritustel jälle organiseerib mingi korjanduse ukrainlaste toetuseks. Kogu aeg räägib, kuidas tal pole raha, aga no palk on sama kui teistelgi, nemad peavad küll sama palgaga välja tulema. Lisaks on ta slaavipäraselt väga lärmakas ja lohakas, jubedalt käib närvidele. Meeldib pidevalt susserdada ja tööd teeb nii vähe kui võimalik, pool aega kulub sellele, et jutustada, mida ta kõik teeb.

Kas sinu eelistus oleks see, et Eestis oleks sõda ja hoopis sina otsiksid Ukrainas sõjapõgenikuna tööd?

[Külaline]

Mina pean temaga ka vene keelt rääkima, sest ta pöördub minu poole kümme korda päevas, kas saad aidata selle, teise ja kolmandaga.

Ja mis juhtuks, kui sa vastaksid eesti keeles, et ei saa? Mutil oleks kolme päevaga eesti keel selge. Seni aga, kuni sina kummi venitad ja iga tema venekeelse hädakisa peale võimlema hakkad, pole tal ju mingit põhjust eesti keelt õppida.