Laps katsetab piire
-
Külaline
Laps katsetab piire
Kindlasti teate seda olukorda, kui laps katsetab piire. Seda teeb ta igas eas.
Aga vanemad on ka erinevad. Mõnel tuleb piir kiiresti ette ja teise piirid on laiad.
Kas on mingid kindlad piirid kõigil vanematel ühised? Ja vanemate endi vahel ei teki nende üle tüli või vaidlusi?
Et kui laps katsetab piire, siis tähendab see seda kui erinevad on täiskasvanud oma piiridega?
Aga vanemad on ka erinevad. Mõnel tuleb piir kiiresti ette ja teise piirid on laiad.
Kas on mingid kindlad piirid kõigil vanematel ühised? Ja vanemate endi vahel ei teki nende üle tüli või vaidlusi?
Et kui laps katsetab piire, siis tähendab see seda kui erinevad on täiskasvanud oma piiridega?
-
Külaline
Kui laps katsetab piire, siis tuleb ära tunda, kust läheb see "õige piir" ja siis vastavalt käituda. Põhiline on see, et ei maksa ikkagi väga üle piiri minna, kui piire katsetatakse.
-
Külaline
Ma arvan, et mingeid universaalseid piire kõigile vist ei olegi.
Teate, misasi on Overtoni aken? See on niisugune aken, mille suurus sõltub iga inimese enda elust. Näiteks eliitkooli lapsevanem võib ära minestada, kui ta laps toob koju esimese nelja või teatab, et ei viitsi täna minna klaveritundi. Seevastu mõne teise lapse, näiteks autisti ema, kiidab oma last ülevoolavalt, kui too on suutnud terve koolipäeva viibida ilusti tunnis ja teinud seal kaasa ilma, et ema oleks keset päeva kooli last rahustama kutsutud. Mõni täiskasvanu (näide oma lapse lasteaiaõpetajast) teeb suure draama sellest, kui laps ei vasta ta küsimusele täislausega, vaid ühe sõnaga, teine samas kuuleb oma lapselt iga päev, et ta on maailma vanima elukutse esindaja, kes pealegi võiks juba rutem maha kärvata, ja on vait, sest kardab oma last.
Ehk siis - kõik on suhteline.
Teate, misasi on Overtoni aken? See on niisugune aken, mille suurus sõltub iga inimese enda elust. Näiteks eliitkooli lapsevanem võib ära minestada, kui ta laps toob koju esimese nelja või teatab, et ei viitsi täna minna klaveritundi. Seevastu mõne teise lapse, näiteks autisti ema, kiidab oma last ülevoolavalt, kui too on suutnud terve koolipäeva viibida ilusti tunnis ja teinud seal kaasa ilma, et ema oleks keset päeva kooli last rahustama kutsutud. Mõni täiskasvanu (näide oma lapse lasteaiaõpetajast) teeb suure draama sellest, kui laps ei vasta ta küsimusele täislausega, vaid ühe sõnaga, teine samas kuuleb oma lapselt iga päev, et ta on maailma vanima elukutse esindaja, kes pealegi võiks juba rutem maha kärvata, ja on vait, sest kardab oma last.
Ehk siis - kõik on suhteline.
-
Külaline
Mina naeruhimulise emana proovisin lahendada kõiki piiride katsetamisi huumoriga. Toimis väga hästi. Teismeline nalja muidugi alati ei mõista, õnneks küll ajutiselt, aga siis tuli jälle kompromisside leidmist õpetada. Aga üldiselt, kuidas iganes siis ei tee, lõpuks on lapsevanem ikka vanem, kellele jääb viimane sõna. Lõputult ei saa vaidlema jääda.
Püksirihm nagisse. Brokoli taldrikule, vajadusel keedetud porgand ja kaalikas. Osad TV kanalid on ka millegipärast kadunud. Taskuraha asemel peab taarapunkti midagi viima ... jne jne
-
Külaline
Millisele vanuserühmale selline piir kehtib? Mehele 60+?
Vaatasite profiilist vanust? Tõsine IQ Teil!
Vastus Teie küsimusele on, et võite kasutada erinevaid võimalusi.
-
Külaline
Ideaalses maailmas see võiks nii olla küll.Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2025 10:13Kas on mingid kindlad piirid kõigil vanematel ühised? Ja vanemate endi vahel ei teki nende üle tüli või vaidlusi?
Mina leian, et igal lapsevanemal võik kindel piir see olla, et võõrastega käitutakse viisakalt. Ehk siis elementaarsed viisakusereeglid võiks kõigile lastele kehtida. Halvasti ei öelda, haiget ei tehta ja vajadusel vabandatakse.
Kahjuks aga osadel vanematel selliseid piire lapsele ei ole.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist