Miks kellessegi armute, miks tunded ära ei kao?

seks, suhted ja pereteemad
Vasta
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 16:39
Guest kirjutas: 24 Juun 2025 16:19
Tolmukübe kirjutas: 19 Juun 2025 13:31 Üks armub ju ühte, teine teise, need inimesed on erinevad, aga isikule tundub, et just tema väljavalitu on kuidagi eriti väärtuslik. Mida te teises inimeses näete, mis teid armuma paneb? Olete armunud, ühepoolselt, võiks ju oma ponnistused sealt ära korjata ja kedagi teist vaadata. Aga ei, tunded on selle ühe juures. Selle loogika järgi peaks armumist saama suunata, mõistusega. Või miks olete just ühes kinni? Näed ju, et ta sulle ei vasta. Miks tunded ära ei kao?
Pole eales olnud ühepoolselt armunud, seega ei mõista probleemi. Mingit enesekontrolli, eneseväärikust üldse pole?
Kui sina ei ole, siis ei mõista teist inimest ka?
See inimene ise ka ei mõista ennast, ta ei saa aru, miks ühesse armud, teisesse teps mitte. See ei ole mõttetu teema, päris huvitav teema. Oleks aga kaasarääkijaid, arutajaid, hargneks midagi ka lahti.
Mida TA ise arvab, miks on raske lahti lasta? Mis selles inimeses tema jaoks nii erilist on ja miks ponnistused ei toimi?
Kui sa ei saa vastutundeid, siis tunded ei saa toitu ega suurene, kuni sa ei aja oma aju jaoks mingit kelbast. Natuke loogikat ei teeks paha. Ja enda väärtustamist.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 16:42 Kui sa ei saa vastutundeid, siis tunded ei saa toitu ega suurene, kuni sa ei aja oma aju jaoks mingit kelbast. Natuke loogikat ei teeks paha. Ja enda väärtustamist.
Seda arvad sina, või sul nii olnud. Mis võib ka õige olla.
Aga minu puhul need tunded tulid ilma, et oleks olnud mingit suhet või vastutundeid. Nad tulid ja on olnud pea 3 aastat.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 24 Juun 2025 16:42
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 16:39
Guest kirjutas: 24 Juun 2025 16:19

Pole eales olnud ühepoolselt armunud, seega ei mõista probleemi. Mingit enesekontrolli, eneseväärikust üldse pole?
Kui sina ei ole, siis ei mõista teist inimest ka?
See inimene ise ka ei mõista ennast, ta ei saa aru, miks ühesse armud, teisesse teps mitte. See ei ole mõttetu teema, päris huvitav teema. Oleks aga kaasarääkijaid, arutajaid, hargneks midagi ka lahti.
Mida TA ise arvab, miks on raske lahti lasta? Mis selles inimeses tema jaoks nii erilist on ja miks ponnistused ei toimi?
Kui sa ei saa vastutundeid, siis tunded ei saa toitu ega suurene, kuni sa ei aja oma aju jaoks mingit kelbast. Natuke loogikat ei teeks paha. Ja enda väärtustamist.
Seda küll. Kuid kui hoiab oma tundeid endale? Ei väljenda neid enam inimesele, kes temast ei hooli. Kas see muudaks asja? Sisekaemus, miks ühed lähevad korda ja teised ei lähe ja mida on sellest enda kohta õppida? Enese väärtuse või väärtustamise kohta õppida?
Näiteks ma ise ei ütle teisele inimesele "ma armastan sind" selleks et kuulda, et ta armastab mind. Ütlen, sest ma armastan panemata teisele mingit kohustust või koormust. Ma ei väärtusta end vähem kui teine ei armasta mind. Lihtsalt näide kui selline.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 16:55
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 16:42 Kui sa ei saa vastutundeid, siis tunded ei saa toitu ega suurene, kuni sa ei aja oma aju jaoks mingit kelbast. Natuke loogikat ei teeks paha. Ja enda väärtustamist.
Seda arvad sina, või sul nii olnud. Mis võib ka õige olla.
Aga minu puhul need tunded tulid ilma, et oleks olnud mingit suhet või vastutundeid. Nad tulid ja on olnud pea 3 aastat.
Seetõttu, et sa soovid olla ohver ja kümmelda oma hädas ja viletsuses. Ükski endast lugupidav ning end armastav inimene ei teeks endale eales nii. Sulle meeldib ohvriroll. Sinu probleem, nagu mäletan, on see, et oled terve elu elanud mingi suvamutiga koos, ilma tunneteta. Nüüd said oma karistuse. Elada ei oska.
Tolmukübe
Postitusi: 1887
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 16:39
Guest kirjutas: 24 Juun 2025 16:19
Tolmukübe kirjutas: 19 Juun 2025 13:31 Üks armub ju ühte, teine teise, need inimesed on erinevad, aga isikule tundub, et just tema väljavalitu on kuidagi eriti väärtuslik. Mida te teises inimeses näete, mis teid armuma paneb? Olete armunud, ühepoolselt, võiks ju oma ponnistused sealt ära korjata ja kedagi teist vaadata. Aga ei, tunded on selle ühe juures. Selle loogika järgi peaks armumist saama suunata, mõistusega. Või miks olete just ühes kinni? Näed ju, et ta sulle ei vasta. Miks tunded ära ei kao?
Pole eales olnud ühepoolselt armunud, seega ei mõista probleemi. Mingit enesekontrolli, eneseväärikust üldse pole?
Kui sina ei ole, siis ei mõista teist inimest ka?
See inimene ise ka ei mõista ennast, ta ei saa aru, miks ühesse armud, teisesse teps mitte. See ei ole mõttetu teema, päris huvitav teema. Oleks aga kaasarääkijaid, arutajaid, hargneks midagi ka lahti.
Mida TA ise arvab, miks on raske lahti lasta? Mis selles inimeses tema jaoks nii erilist on ja miks ponnistused ei toimi?
See inimene on minu jaoks palju head teinud ja ka rahaliselt minu hüvangusse panustanud. Ja tugevad tunded olid vastastikused. Sellepärast ongi raske lahti lasta. Tavalisel inimesel pole ju sust sooja ega külma, elab oma elu, ja asi ants. See inimene aitas mind siis, kui mul oli raske. Tegelikult lähme me ainult oma perekonnale korda, kes meie jaoks midagi teevad, reeglina on teistel sust ükskõik. Tema pole minu perekond, aga ta tegi minu jaoks (ei täpsusta). Ma ei tea, miks ponnistused ei toimi. Naine äkki ei luba suhelda? Usun, et ta on minust oma naisele rääkinud. Loogiline ju oleks, et kui on tunded ja head tehtud ja rahaliselt ka panustatud, et siis toimuks suhtlus. No tuginedes nendele faktidele ja loogikale, on nagu raske lahti lasta. Oleks, et oleks niisama mõni nice guy, et lobe jutt ja kena naeratus ja ilusad sõnad, aga ei liigutaks minu jaoks lillegi - temast poleks raske lahti lasta, saad ju aru, et niisama mingi vend. Aga siin on minu jaoks midagi ära tehtud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 24 Juun 2025 17:01
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 16:39
Guest kirjutas: 24 Juun 2025 16:19

Pole eales olnud ühepoolselt armunud, seega ei mõista probleemi. Mingit enesekontrolli, eneseväärikust üldse pole?
Kui sina ei ole, siis ei mõista teist inimest ka?
See inimene ise ka ei mõista ennast, ta ei saa aru, miks ühesse armud, teisesse teps mitte. See ei ole mõttetu teema, päris huvitav teema. Oleks aga kaasarääkijaid, arutajaid, hargneks midagi ka lahti.
Mida TA ise arvab, miks on raske lahti lasta? Mis selles inimeses tema jaoks nii erilist on ja miks ponnistused ei toimi?
See inimene on minu jaoks palju head teinud ja ka rahaliselt minu hüvangusse panustanud. Ja tugevad tunded olid vastastikused. Sellepärast ongi raske lahti lasta. Tavalisel inimesel pole ju sust sooja ega külma, elab oma elu, ja asi ants. See inimene aitas mind siis, kui mul oli raske. Tegelikult lähme me ainult oma perekonnale korda, kes meie jaoks midagi teevad, reeglina on teistel sust ükskõik. Tema pole minu perekond, aga ta tegi minu jaoks (ei täpsusta).
Wow. Mul on pereväliselt miinimum 10 inimest, kes teevad mu jaoks kõike ja mina nende jaoks ka. See on normaalne elu. Ega me psühhopaadid pole, et pole sooja ega külma.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 16:55
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 16:42 Kui sa ei saa vastutundeid, siis tunded ei saa toitu ega suurene, kuni sa ei aja oma aju jaoks mingit kelbast. Natuke loogikat ei teeks paha. Ja enda väärtustamist.
Seda arvad sina, või sul nii olnud. Mis võib ka õige olla.
Aga minu puhul need tunded tulid ilma, et oleks olnud mingit suhet või vastutundeid. Nad tulid ja on olnud pea 3 aastat.
Mul on sulle väljakutse: suhtle oma tunnete objektiga, õpi teda tundma ja võib-olla näed, et tegu on lihtsalt inimesega ja saad oma piinavatest tunnetest lahti. Või kui ei, siis kes teab, äkki muutuvad need vastastikuseks? Igatahes on elu liiga lühike selleks, et mitte teha asju, mida päriselt tahaks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 17:21
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 16:55
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 16:42 Kui sa ei saa vastutundeid, siis tunded ei saa toitu ega suurene, kuni sa ei aja oma aju jaoks mingit kelbast. Natuke loogikat ei teeks paha. Ja enda väärtustamist.
Seda arvad sina, või sul nii olnud. Mis võib ka õige olla.
Aga minu puhul need tunded tulid ilma, et oleks olnud mingit suhet või vastutundeid. Nad tulid ja on olnud pea 3 aastat.
Mul on sulle väljakutse: suhtle oma tunnete objektiga, õpi teda tundma ja võib-olla näed, et tegu on lihtsalt inimesega ja saad oma piinavatest tunnetest lahti. Või kui ei, siis kes teab, äkki muutuvad need vastastikuseks? Igatahes on elu liiga lühike selleks, et mitte teha asju, mida päriselt tahaks.
Ta ei saa seda teha-see rumal tunne on ainus, mis teda toidab. Sadomaso.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 18:22
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 17:21
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 16:55

Seda arvad sina, või sul nii olnud. Mis võib ka õige olla.
Aga minu puhul need tunded tulid ilma, et oleks olnud mingit suhet või vastutundeid. Nad tulid ja on olnud pea 3 aastat.
Mul on sulle väljakutse: suhtle oma tunnete objektiga, õpi teda tundma ja võib-olla näed, et tegu on lihtsalt inimesega ja saad oma piinavatest tunnetest lahti. Või kui ei, siis kes teab, äkki muutuvad need vastastikuseks? Igatahes on elu liiga lühike selleks, et mitte teha asju, mida päriselt tahaks.
Ta ei saa seda teha-see rumal tunne on ainus, mis teda toidab. Sadomaso.
Me niisama muusest asjadest oleme rääkinud.
Korra ma ütlesin talle mis mul tema vastu on. Mulle on ära öeldud.
Sadomaso oleks siis kui ma teist korda ütleks talle ja peab hakkama mulle uuesti ära ütlema.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 20:32
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 18:22
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 17:21

Mul on sulle väljakutse: suhtle oma tunnete objektiga, õpi teda tundma ja võib-olla näed, et tegu on lihtsalt inimesega ja saad oma piinavatest tunnetest lahti. Või kui ei, siis kes teab, äkki muutuvad need vastastikuseks? Igatahes on elu liiga lühike selleks, et mitte teha asju, mida päriselt tahaks.
Ta ei saa seda teha-see rumal tunne on ainus, mis teda toidab. Sadomaso.
Me niisama muusest asjadest oleme rääkinud.
Korra ma ütlesin talle mis mul tema vastu on. Mulle on ära öeldud.
Sadomaso oleks siis kui ma teist korda ütleks talle ja peab hakkama mulle uuesti ära ütlema.
Sadomaso on see, mida sa endale teed. Kui tahaksid, oleksid ammu nendest mõttetutest tunnetest, mis kuhugi ei vii, vaba. Ilmselt on sul tunne, et su elu kaotaks ilma selleta mõtte, seepärast selles enesehaletsuse magusvalususes hulbid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 20:32
Me niisama muusest asjadest oleme rääkinud.
Korra ma ütlesin talle mis mul tema vastu on. Mulle on ära öeldud.
Sadomaso oleks siis kui ma teist korda ütleks talle ja peab hakkama mulle uuesti ära ütlema.
Sulle kas on ära öeldud, millisel puhul oleks mõttekas edasi liikuda ja uusi tutvusi sõlmida. Või sa ei julge öelda.
Ma haistan siin häma. Muidugi, see foorum pole ka mingi kõiksuse palge ees olemine, kus kõik tuleb ausalt ära rääkida. Selles mõttes mõistetav.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 21:26
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 20:32
Me niisama muusest asjadest oleme rääkinud.
Korra ma ütlesin talle mis mul tema vastu on. Mulle on ära öeldud.
Sadomaso oleks siis kui ma teist korda ütleks talle ja peab hakkama mulle uuesti ära ütlema.
Sulle kas on ära öeldud, millisel puhul oleks mõttekas edasi liikuda ja uusi tutvusi sõlmida. Või sa ei julge öelda.
Ma haistan siin häma. Muidugi, see foorum pole ka mingi kõiksuse palge ees olemine, kus kõik tuleb ausalt ära rääkida. Selles mõttes mõistetav.
Ma praegu ei saanud aru, et mida ma ei julge öelda.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 21:44
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 21:26
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 20:32
Me niisama muusest asjadest oleme rääkinud.
Korra ma ütlesin talle mis mul tema vastu on. Mulle on ära öeldud.
Sadomaso oleks siis kui ma teist korda ütleks talle ja peab hakkama mulle uuesti ära ütlema.
Sulle kas on ära öeldud, millisel puhul oleks mõttekas edasi liikuda ja uusi tutvusi sõlmida. Või sa ei julge öelda.
Ma haistan siin häma. Muidugi, see foorum pole ka mingi kõiksuse palge ees olemine, kus kõik tuleb ausalt ära rääkida. Selles mõttes mõistetav.
Ma praegu ei saanud aru, et mida ma ei julge öelda.
Sellele, kes meeldib, et ta sulle meeldib.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 21:47
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 21:44
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 21:26

Sulle kas on ära öeldud, millisel puhul oleks mõttekas edasi liikuda ja uusi tutvusi sõlmida. Või sa ei julge öelda.
Ma haistan siin häma. Muidugi, see foorum pole ka mingi kõiksuse palge ees olemine, kus kõik tuleb ausalt ära rääkida. Selles mõttes mõistetav.
Ma praegu ei saanud aru, et mida ma ei julge öelda.
Sellele, kes meeldib, et ta sulle meeldib.
Ta ju avaldas oma tundeid ja talle öeldi ära. Mis sulle segaseks jäi?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 22:08
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 21:47
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 21:44
Ma praegu ei saanud aru, et mida ma ei julge öelda.
Sellele, kes meeldib, et ta sulle meeldib.
Ta ju avaldas oma tundeid ja talle öeldi ära. Mis sulle segaseks jäi?
Jah ma olen talle öelnud, ka seda, et ta mulle meeldib.
Ja on ära öeldud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 22:17
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 22:08
Külaline kirjutas: 24 Juun 2025 21:47

Sellele, kes meeldib, et ta sulle meeldib.
Ta ju avaldas oma tundeid ja talle öeldi ära. Mis sulle segaseks jäi?
Jah ma olen talle öelnud, ka seda, et ta mulle meeldib.
Ja on ära öeldud.
Pilt selge, mine oma eluga edasi. Mis sul viga on?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Jaan 1970 03:07 Pilt selge, mine oma eluga edasi. Mis sul viga on?
Aeg läheb edasi nagunii. Ükskord need tunded ka kaovad. Nüüd juba palju kergem kui eelmistel aastatel.
Kolm aastat ka varsti täis. Kaua ei saa enam tundeid olla ma arvan. Küll ma selle lõpuosa ka ära kannatan.
Et mis mul viga on? Hullult armunud olin. Karistuseks, nagu siin keegi ütles.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 19 Juun 2025 17:04
Tolmukübe kirjutas: 19 Juun 2025 15:27
kana kirjutas: 19 Juun 2025 13:59 olen armunud üle kolmekümne aasta oma mehesse. mees minusse ka. tunded ei kao, sest peame teineteisest lugu, arvestame ja hoolime. proovime, et teisel oleks mugav ja mõnus. märkame ja kiidame. meil on ühised huvid. oleme valmis kompromissideks. veedame palju koos aega. reisime koos. meil on ühine kodu ja ühised lapsed. lapselapsed ka. meil on elule sarnased ootused. me meeldime teineteisele.
Kas olete palju kompromisse teinud? Kui kompromissi teha, kas tunned, et ei saa oma tahtmist, aga teine saab? Kas sellest nagu mingit ebaõigluse tunnet ei teki? Või on teil enam-vähem võrdselt, et kord saab üks oma tahtmist, siis teine, või kuidas teil need kompromissid välja näevad?
Ma olen naine ja suhtlesin vahepeal ühe mehega, kes MITTE KUNAGI ei aidanud mind, ei tulnud mulle vastu, ei tahtnud mulle head, ei tulnud minuga kuhugi minu soovil. Mina KOGU AEG aitasin teda, läksin talle vastu, tahtsin talle head, käisin ainult tema valitud kohtades. Huvitav oli aga, et TAL ei tekkinud ebaõigluse tunnet. Lihtsalt ei tekkinud ja see oli väga väga imelik.
Sa ei meeldinud talle ja võimalik, et tegu oli nartsissistiga.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 24 Juun 2025 17:01See inimene on minu jaoks palju head teinud ja ka rahaliselt minu hüvangusse panustanud. Ja tugevad tunded olid vastastikused. Sellepärast ongi raske lahti lasta. Tavalisel inimesel pole ju sust sooja ega külma, elab oma elu, ja asi ants. See inimene aitas mind siis, kui mul oli raske. Tegelikult lähme me ainult oma perekonnale korda, kes meie jaoks midagi teevad, reeglina on teistel sust ükskõik. Tema pole minu perekond, aga ta tegi minu jaoks (ei täpsusta). Ma ei tea, miks ponnistused ei toimi. Naine äkki ei luba suhelda? Usun, et ta on minust oma naisele rääkinud. Loogiline ju oleks, et kui on tunded ja head tehtud ja rahaliselt ka panustatud, et siis toimuks suhtlus. No tuginedes nendele faktidele ja loogikale, on nagu raske lahti lasta. Oleks, et oleks niisama mõni nice guy, et lobe jutt ja kena naeratus ja ilusad sõnad, aga ei liigutaks minu jaoks lillegi - temast poleks raske lahti lasta, saad ju aru, et niisama mingi vend. Aga siin on minu jaoks midagi ära tehtud.
Oot, ma nüüd ei saa aru, kas sa olid selle mehe armuke? Et mees panustas sinusse rahaliselt ja tegi head sulle ja nüüd ei tahagi enam sinuga suhelda. Ja ta naine ei luba ka sinuga suhelda?
Tolmukübe
Postitusi: 1887
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Külaline kirjutas: 25 Juun 2025 13:29
Tolmukübe kirjutas: 24 Juun 2025 17:01See inimene on minu jaoks palju head teinud ja ka rahaliselt minu hüvangusse panustanud. Ja tugevad tunded olid vastastikused. Sellepärast ongi raske lahti lasta. Tavalisel inimesel pole ju sust sooja ega külma, elab oma elu, ja asi ants. See inimene aitas mind siis, kui mul oli raske. Tegelikult lähme me ainult oma perekonnale korda, kes meie jaoks midagi teevad, reeglina on teistel sust ükskõik. Tema pole minu perekond, aga ta tegi minu jaoks (ei täpsusta). Ma ei tea, miks ponnistused ei toimi. Naine äkki ei luba suhelda? Usun, et ta on minust oma naisele rääkinud. Loogiline ju oleks, et kui on tunded ja head tehtud ja rahaliselt ka panustatud, et siis toimuks suhtlus. No tuginedes nendele faktidele ja loogikale, on nagu raske lahti lasta. Oleks, et oleks niisama mõni nice guy, et lobe jutt ja kena naeratus ja ilusad sõnad, aga ei liigutaks minu jaoks lillegi - temast poleks raske lahti lasta, saad ju aru, et niisama mingi vend. Aga siin on minu jaoks midagi ära tehtud.
Oot, ma nüüd ei saa aru, kas sa olid selle mehe armuke? Et mees panustas sinusse rahaliselt ja tegi head sulle ja nüüd ei tahagi enam sinuga suhelda. Ja ta naine ei luba ka sinuga suhelda?
No näed, loogiline ju oleks, et kui on tunded ja head tehtud ja rahaliselt ka panustanud, et siis nt oleks kasvõi armuke. Aga ei, pole ma mingi armuke olnud. Seda räägingi, et eraelulist suhtlust pole olnud, armuke on ju ka eraelu. Seda ma imestangi, et miks siis pole, ehk et nagu Külaline küsis, miks ponnistused ei aita. Mul see välismaa kirjasõber, kes mul on, talle olen tausta rohkem avanud, tema ütleb, et tema ka ei saa aru, miks suhtlust pole. Ega ei pea naist maha jätma või minuga nahistama, aga oleks kasvõi platooniline kirjavahetus, see ka inimlik kontakt.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 1 külaline