Miks kellessegi armute, miks tunded ära ei kao?

[Tolmukübe]

Üks armub ju ühte, teine teise, need inimesed on erinevad, aga isikule tundub, et just tema väljavalitu on kuidagi eriti väärtuslik. Mida te teises inimeses näete, mis teid armuma paneb? Olete armunud, ühepoolselt, võiks ju oma ponnistused sealt ära korjata ja kedagi teist vaadata. Aga ei, tunded on selle ühe juures. Selle loogika järgi peaks armumist saama suunata, mõistusega. Või miks olete just ühes kinni? Näed ju, et ta sulle ei vasta. Miks tunded ära ei kao?

[kana]

olen armunud üle kolmekümne aasta oma mehesse. mees minusse ka. tunded ei kao, sest peame teineteisest lugu, arvestame ja hoolime. proovime, et teisel oleks mugav ja mõnus. märkame ja kiidame. meil on ühised huvid. oleme valmis kompromissideks. veedame palju koos aega. reisime koos. meil on ühine kodu ja ühised lapsed. lapselapsed ka. meil on elule sarnased ootused. me meeldime teineteisele.

[iiR]

olen armunud üle kolmekümne aasta oma mehesse. mees minusse ka. tunded ei kao, sest peame teineteisest lugu, arvestame ja hoolime. proovime, et teisel oleks mugav ja mõnus. märkame ja kiidame. meil on ühised huvid. oleme valmis kompromissideks. veedame palju koos aega. reisime koos. meil on ühine kodu ja ühised lapsed. lapselapsed ka. meil on elule sarnased ootused. me meeldime teineteisele.

Ma nüüd noriks, et defineeri armumine.
Kas tõesti oled olnud reaalselt ARMUNUD, st tundnud pidevat peadpööritavat magusvalusat ärevusseisundit oma abikaasa suhtes juba 30 aastat? Armumine, öeldakse - seda on uuritud - kestab harva üle 1,5-2 aasta, seda ei kannataks inimorganism kauem väljagi, sest tegu on ju äärmiselt intensiivse tunnetekompotiga.
Aga muidu tundub sinu suhe tõesti väga ilus ja ihaldusväärne armastussuhe, see on tore!

[Tolmukübe]

olen armunud üle kolmekümne aasta oma mehesse. mees minusse ka. tunded ei kao, sest peame teineteisest lugu, arvestame ja hoolime. proovime, et teisel oleks mugav ja mõnus. märkame ja kiidame. meil on ühised huvid. oleme valmis kompromissideks. veedame palju koos aega. reisime koos. meil on ühine kodu ja ühised lapsed. lapselapsed ka. meil on elule sarnased ootused. me meeldime teineteisele.

Kas olete palju kompromisse teinud? Kui kompromissi teha, kas tunned, et ei saa oma tahtmist, aga teine saab? Kas sellest nagu mingit ebaõigluse tunnet ei teki? Või on teil enam-vähem võrdselt, et kord saab üks oma tahtmist, siis teine, või kuidas teil need kompromissid välja näevad?

[kana]

olen armunud üle kolmekümne aasta oma mehesse. mees minusse ka. tunded ei kao, sest peame teineteisest lugu, arvestame ja hoolime. proovime, et teisel oleks mugav ja mõnus. märkame ja kiidame. meil on ühised huvid. oleme valmis kompromissideks. veedame palju koos aega. reisime koos. meil on ühine kodu ja ühised lapsed. lapselapsed ka. meil on elule sarnased ootused. me meeldime teineteisele.

Kas olete palju kompromisse teinud? Kui kompromissi teha, kas tunned, et ei saa oma tahtmist, aga teine saab? Kas sellest nagu mingit ebaõigluse tunnet ei teki? Või on teil enam-vähem võrdselt, et kord saab üks oma tahtmist, siis teine, või kuidas teil need kompromissid välja näevad?

umbes nii, nagu viimases lauses välja pakkusid. meil ei ole drastilisi eriarvamusi. mehe unistus oli Kuubal käia - käisime ära. mina tahtsin jälle Brasiiliasse minna - järgmine kord läksimegi. kodu kujundan mina, mees teostab. mehele meeldib jaanipäeval kodus maal olla - nii teemegi. aga mina tahan jaanitulele minna - järgmisel aastal sõidame mööda mereäärt ringi ja käime kõigil jaanituledel. no umbes nii asi toimibki.

[kana]

olen armunud üle kolmekümne aasta oma mehesse. mees minusse ka. tunded ei kao, sest peame teineteisest lugu, arvestame ja hoolime. proovime, et teisel oleks mugav ja mõnus. märkame ja kiidame. meil on ühised huvid. oleme valmis kompromissideks. veedame palju koos aega. reisime koos. meil on ühine kodu ja ühised lapsed. lapselapsed ka. meil on elule sarnased ootused. me meeldime teineteisele.

Ma nüüd noriks, et defineeri armumine.
Kas tõesti oled olnud reaalselt ARMUNUD, st tundnud pidevat peadpööritavat magusvalusat ärevusseisundit oma abikaasa suhtes juba 30 aastat? Armumine, öeldakse - seda on uuritud - kestab harva üle 1,5-2 aasta, seda ei kannataks inimorganism kauem väljagi, sest tegu on ju äärmiselt intensiivse tunnetekompotiga.
Aga muidu tundub sinu suhe tõesti väga ilus ja ihaldusväärne armastussuhe, see on tore!

nojah, Sinu definitsiooni järgi on meil armastus. aga ma ei saa öelda, et mu mees ei tekita minus peadpööritavat magusat ärevust

[iiR]

olen armunud üle kolmekümne aasta oma mehesse. mees minusse ka. tunded ei kao, sest peame teineteisest lugu, arvestame ja hoolime. proovime, et teisel oleks mugav ja mõnus. märkame ja kiidame. meil on ühised huvid. oleme valmis kompromissideks. veedame palju koos aega. reisime koos. meil on ühine kodu ja ühised lapsed. lapselapsed ka. meil on elule sarnased ootused. me meeldime teineteisele.

Kas olete palju kompromisse teinud? Kui kompromissi teha, kas tunned, et ei saa oma tahtmist, aga teine saab? Kas sellest nagu mingit ebaõigluse tunnet ei teki? Või on teil enam-vähem võrdselt, et kord saab üks oma tahtmist, siis teine, või kuidas teil need kompromissid välja näevad?

Minul on abielu kümmekond aastat vähem kui kanal, aga samuti jätkuvalt kaasaga armastame teineteist - nii et vastan ka kompromisside kohta: nimelt et nagu polegi väga vaja olnud neid teha. Suurte ja tähtsate asjade puhul me mõtleme sarnaselt (no et kas saada lapsi või kuidas neid üldjoontes kasvatada, kas elada maal või linnas, kas tahame koduloomi jne) ja väikeste asjade puhul annab see järele, kellele antud küsimus "suvam" on. Mingit vägikaikavedu või lihtsalt põhimõtte pärast jauramist me kumbki ei harrasta.

[Külaline]

Üks armub ju ühte, teine teise, need inimesed on erinevad, aga isikule tundub, et just tema väljavalitu on kuidagi eriti väärtuslik. Mida te teises inimeses näete, mis teid armuma paneb? Olete armunud, ühepoolselt, võiks ju oma ponnistused sealt ära korjata ja kedagi teist vaadata. Aga ei, tunded on selle ühe juures. Selle loogika järgi peaks armumist saama suunata, mõistusega. Või miks olete just ühes kinni? Näed ju, et ta sulle ei vasta. Miks tunded ära ei kao?

Mõnes mõttes on see sama küsimus, miks mõned inimesed panevad kõrvalt ja mõned ei pane. Kõrvalt ei panda seetõttu, et ei saaks, vaid seetõttu, et lihtsalt ei taha kedagi teist, pole paremat.

[Külaline]

olen armunud üle kolmekümne aasta oma mehesse. mees minusse ka. tunded ei kao, sest peame teineteisest lugu, arvestame ja hoolime. proovime, et teisel oleks mugav ja mõnus. märkame ja kiidame. meil on ühised huvid. oleme valmis kompromissideks. veedame palju koos aega. reisime koos. meil on ühine kodu ja ühised lapsed. lapselapsed ka. meil on elule sarnased ootused. me meeldime teineteisele.

Kas olete palju kompromisse teinud? Kui kompromissi teha, kas tunned, et ei saa oma tahtmist, aga teine saab? Kas sellest nagu mingit ebaõigluse tunnet ei teki? Või on teil enam-vähem võrdselt, et kord saab üks oma tahtmist, siis teine, või kuidas teil need kompromissid välja näevad?

Ma olen naine ja suhtlesin vahepeal ühe mehega, kes MITTE KUNAGI ei aidanud mind, ei tulnud mulle vastu, ei tahtnud mulle head, ei tulnud minuga kuhugi minu soovil. Mina KOGU AEG aitasin teda, läksin talle vastu, tahtsin talle head, käisin ainult tema valitud kohtades. Huvitav oli aga, et TAL ei tekkinud ebaõigluse tunnet. Lihtsalt ei tekkinud ja see oli väga väga imelik.

[Külaline]

Ma olen naine ja suhtlesin vahepeal ühe mehega, kes MITTE KUNAGI ei aidanud mind, ei tulnud mulle vastu, ei tahtnud mulle head, ei tulnud minuga kuhugi minu soovil.

Ma pakun, et tal ei olnud tundeid sinu vastu. Sa tal lihtsalt olid.
Ma ise umbes selline olnud. Ei teadnud varem mis on üldse armastusetunded, kuniks alles hiljuti keskeas täiega ära armusin ja sain tunda mida tunded tähendavad.

[Külaline]

Üks armub ju ühte, teine teise, need inimesed on erinevad, aga isikule tundub, et just tema väljavalitu on kuidagi eriti väärtuslik. Mida te teises inimeses näete, mis teid armuma paneb? Olete armunud, ühepoolselt, võiks ju oma ponnistused sealt ära korjata ja kedagi teist vaadata. Aga ei, tunded on selle ühe juures. Selle loogika järgi peaks armumist saama suunata, mõistusega. Või miks olete just ühes kinni? Näed ju, et ta sulle ei vasta. Miks tunded ära ei kao?

Minu jaoks on see nii rumal küsimus/mõte.
No ei saa ja oska me kõikki tundeid tõlgendada, miks need tekivad.

[Külaline]

Minu jaoks on see nii rumal küsimus/mõte.
No ei saa ja oska me kõikki tundeid tõlgendada, miks need tekivad.

Minu jaoks ei ole siin midagi rumalat küsimust.
Tahaks isegi teada.

Ma ühte armusin ei teagi millest ja kohe nii hullult, aga tema minusse mitte.
Teine armus minusse ja tundub, et hullult, aga mina temasse mitte.
Mõlematpidi ei ole head olla.
Armununa on muidugi hullem olla.

[Rissel]

Armumine on illusioon ehk meie enda loodud tunnete peegeldus. Mõnes mõttes justkui võimendatud ettekujutus teisest inimesest. Näeme ebakõlasid, aga ei tee neist välja. Kui suhe jätkub ja veab, lähenevad reaalsus ja fantaasia teineteisele, mõlemad õnnestub siduda tervikuks ja tunne muutub vastastikku armastuseks. Mida võiks ka defineerida nii, et mõlemad mitte üksnes ei tunne vajadust ja soovi koos olla, vaid ka meeldivad teiseteisele reaalses elus.
Kui ei vea, jääb üks pool enda loodud fantaasiasse kinni, näeb ainult seda peegeldust ega suuda sellest lahti lasta. Nii see püsibki. Sellega saab seletada ka neid uskumatuid tundepalanguid ülemereprintside vastu, mis ajendavad kogu oma varast loobuma.
See on tegelikult valiku küsimus, kas ühepoolne lummus, olgugi, et vale, aga ikkagi emotsioon, või üldse mitte midagi. Ei mõista hukka üht ega teist.

[Külaline]

Üks armub ju ühte, teine teise, need inimesed on erinevad, aga isikule tundub, et just tema väljavalitu on kuidagi eriti väärtuslik. Mida te teises inimeses näete, mis teid armuma paneb? Olete armunud, ühepoolselt, võiks ju oma ponnistused sealt ära korjata ja kedagi teist vaadata. Aga ei, tunded on selle ühe juures. Selle loogika järgi peaks armumist saama suunata, mõistusega. Või miks olete just ühes kinni? Näed ju, et ta sulle ei vasta. Miks tunded ära ei kao?

Lõpeta oma lollide teemade treimine siia foorumisse, seda on sinult juba korduvalt palutud. Lihtsalt lõpeta see. Sinu teemad ja neile ise vastamine on lapsikud, mõttetud, sa oled hakanud tegema teemasid külalise alt ja siis neile ise kaasa rääkinud, see kõik on nii läbinähtav, väsitav, risustav. Lihtsalt et palun lahku siit foorumist ja las edaspidi teevad uusi teemasid erinevad külalised, kes suudavad tekitada normaalseid uusi teemasid.

[Külaline]

Lõpeta oma lollide teemade treimine siia foorumisse, seda on sinult juba korduvalt palutud. Lihtsalt lõpeta see.

Lõpeta oma nisemine teiste kallal.
Tee omale elufoorum ja kamanda seal.

[Külaline]

Lõpeta oma lollide teemade treimine siia foorumisse, seda on sinult juba korduvalt palutud. Lihtsalt lõpeta see.

Lõpeta oma nisemine teiste kallal.
Tee omale elufoorum ja kamanda seal.

Iniseja jälle kohal, aga tundub, et pole eilsest kainenenud. Mingit ekre kogunemist pole täna või, äkki seal vahutad edasi?

[Külaline]

Lõpeta oma lollide teemade treimine siia foorumisse, seda on sinult juba korduvalt palutud. Lihtsalt lõpeta see.

Lõpeta oma nisemine teiste kallal.
Tee omale elufoorum ja kamanda seal.

Tolmukübe võttis sõna?

[Külaline]

Lõpeta oma lollide teemade treimine siia foorumisse, seda on sinult juba korduvalt palutud. Lihtsalt lõpeta see.

Lõpeta oma nisemine teiste kallal.
Tee omale elufoorum ja kamanda seal.

Tolmukübe võttis sõna?

Ei, tal on see inisejast EKRE fännist austaja ka.

[Külaline]

Üks armub ju ühte, teine teise, need inimesed on erinevad, aga isikule tundub, et just tema väljavalitu on kuidagi eriti väärtuslik. Mida te teises inimeses näete, mis teid armuma paneb? Olete armunud, ühepoolselt, võiks ju oma ponnistused sealt ära korjata ja kedagi teist vaadata. Aga ei, tunded on selle ühe juures. Selle loogika järgi peaks armumist saama suunata, mõistusega. Või miks olete just ühes kinni? Näed ju, et ta sulle ei vasta. Miks tunded ära ei kao?

Pole eales olnud ühepoolselt armunud, seega ei mõista probleemi. Mingit enesekontrolli, eneseväärikust üldse pole?

[Külaline]

Üks armub ju ühte, teine teise, need inimesed on erinevad, aga isikule tundub, et just tema väljavalitu on kuidagi eriti väärtuslik. Mida te teises inimeses näete, mis teid armuma paneb? Olete armunud, ühepoolselt, võiks ju oma ponnistused sealt ära korjata ja kedagi teist vaadata. Aga ei, tunded on selle ühe juures. Selle loogika järgi peaks armumist saama suunata, mõistusega. Või miks olete just ühes kinni? Näed ju, et ta sulle ei vasta. Miks tunded ära ei kao?

Pole eales olnud ühepoolselt armunud, seega ei mõista probleemi. Mingit enesekontrolli, eneseväärikust üldse pole?

Kui sina ei ole, siis ei mõista teist inimest ka?
See inimene ise ka ei mõista ennast, ta ei saa aru, miks ühesse armud, teisesse teps mitte. See ei ole mõttetu teema, päris huvitav teema. Oleks aga kaasarääkijaid, arutajaid, hargneks midagi ka lahti.
Mida TA ise arvab, miks on raske lahti lasta? Mis selles inimeses tema jaoks nii erilist on ja miks ponnistused ei toimi?