Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

[Külaline]

Delfi ajakirjanduses anti lugejale vanasti artikli lõpus võimalus hinnata loetud artiklit - et kas meeldis, kas oli tegemist ka sisuka lugemisega, või siis mitte. Samuti oli võimalus anda oma hinnang artiklile ka vabas vormis kirjutades.

Nüüd aga on juba mõnda aega selline võimalus eemaldatud ja asendatud hoopis emotikonidega. Pealkirjaks "Kuidas see lugu Sind end tundma pani?" ja all tulevad siis lapselikud emotikonid koos omadussõnadega nagu rõõmsana, üllatunult, targemalt, ükskõikselt, kurvana, vihasena.

Ma ausalt ei saa aru, mis idee või eesmärk nendel on, ja mis "vastust" inimestelt seal tegelikult oodatakse? Ma võin ennast tunda näiteks vihasena mitmel põhjusel - näiteks võib mind teha vihaseks artikli autori äärmiselt küündimatu teemakajastus. Aga samamoodi võib minus tekitada seda nn viha artiklis käsitletud teema (nt Pihlakodus toimunud vanurite vägistamine).

Kusjuures ma ei olegi kunagi olnud kuigi suur Delfi kommenteerija ega artiklite hindaja. Küll aga loen igal hommikul ajalehtedest uudiseid ja lihtsalt pilk jääb peale iga artikli lõpus olevatele lapsikutele emotikonidereale.

On kuidagi kahju, et ajakirjandus ei tahagi enam teada, kui inimesed ei jäänud rahule artiklis kajastatud teema käsitlemisega, kui neid ärritas liigne kallutatus või pinnapealsus, neil puuduvad (Delfi tegijate arvates) igasugune võimekus analüüsida, omada objektiivset arvamust - ei! Vaid täiskasvanud lugeja puhul on äkitselt kõik taandatud ainult mingitele "tundmustele". Tunded ja emotsioonid on aga ühed kõige ebastabiilsemad asjad siin elus üldse. Kas tänapäeval ongi täiskasvanud inimesed niivõrd mandunud, et nendega tuleb suhelda sõimerühmale sobilikes emotikonide keeles (naerunägu versus pisarates nägu)?

[Külaline]

Neid, kes viitsiks tekstina mingeid artikleid kommenteerida, on ilmselt imevähe. Emotikonidega saavad nad mingigi tagasiside. Miks neid peaks huvitama ühe kindla lugeja põhjused, miks ta sai vihaseks artiklit lugedes - sa võisid ju samamoodi saada vihaseks lihtsalt seepärast, et kodus oli tüli, tervis on halb või laps kisab kõrval. Neil on vaja vastuste massi ja seda on võimalik saada vaid selliselt. Mina küll klikin neid nägusid, aga pikemat tagasisidet iial ei viitsiks anda - no ainult mingil väga erilisel, reeglina negatiivsel juhul.

[Külaline]

Neid, kes viitsiks tekstina mingeid artikleid kommenteerida, on ilmselt imevähe. Emotikonidega saavad nad mingigi tagasiside. Miks neid peaks huvitama ühe kindla lugeja põhjused, miks ta sai vihaseks artiklit lugedes - sa võisid ju samamoodi saada vihaseks lihtsalt seepärast, et kodus oli tüli, tervis on halb või laps kisab kõrval. Neil on vaja vastuste massi ja seda on võimalik saada vaid selliselt. Mina küll klikin neid nägusid, aga pikemat tagasisidet iial ei viitsiks anda - no ainult mingil väga erilisel, reeglina negatiivsel juhul.

Aga mida ja kuidas ma saan vastata sel juhul, kui tahan tänada ajakirjanikku eriti oskusliku teemakäsitluse eest mõnes kirgi kütvas teemas? No näiteks, kui ajakirjanik on osanud avada Pihlakodu sündmusi väga professionaalsel tasemel? Panna rõõmus nägu? Aga teema ise mind ju küll rõõmsaks ei tee. Panna vihane nägu? Aga artikkel on ju hea. Nii et...?

[Külaline]

Neid, kes viitsiks tekstina mingeid artikleid kommenteerida, on ilmselt imevähe. Emotikonidega saavad nad mingigi tagasiside. Miks neid peaks huvitama ühe kindla lugeja põhjused, miks ta sai vihaseks artiklit lugedes - sa võisid ju samamoodi saada vihaseks lihtsalt seepärast, et kodus oli tüli, tervis on halb või laps kisab kõrval. Neil on vaja vastuste massi ja seda on võimalik saada vaid selliselt. Mina küll klikin neid nägusid, aga pikemat tagasisidet iial ei viitsiks anda - no ainult mingil väga erilisel, reeglina negatiivsel juhul.

Aga mida ja kuidas ma saan vastata sel juhul, kui tahan tänada ajakirjanikku eriti oskusliku teemakäsitluse eest mõnes kirgi kütvas teemas? No näiteks, kui ajakirjanik on osanud avada Pihlakodu sündmusi väga professionaalsel tasemel? Panna rõõmus nägu? Aga teema ise mind ju küll rõõmsaks ei tee. Panna vihane nägu? Aga artikkel on ju hea. Nii et...?

Ei tea. Kirjuta Delfile, küsi. Aga on selge, et suurem osa lugejatest ei tunne vajadust kiita ajakirjanikku professionaalse kirjutise eest. Sul on tõenäoliselt mingi vastav haridus, et oskad sellist asja hinnata. 99% lugejatest ei oska ja hindavadki emotsiooni, mida artikkel tekitas.

[Külaline]

Neid, kes viitsiks tekstina mingeid artikleid kommenteerida, on ilmselt imevähe. Emotikonidega saavad nad mingigi tagasiside. Miks neid peaks huvitama ühe kindla lugeja põhjused, miks ta sai vihaseks artiklit lugedes - sa võisid ju samamoodi saada vihaseks lihtsalt seepärast, et kodus oli tüli, tervis on halb või laps kisab kõrval. Neil on vaja vastuste massi ja seda on võimalik saada vaid selliselt. Mina küll klikin neid nägusid, aga pikemat tagasisidet iial ei viitsiks anda - no ainult mingil väga erilisel, reeglina negatiivsel juhul.

Aga mida ja kuidas ma saan vastata sel juhul, kui tahan tänada ajakirjanikku eriti oskusliku teemakäsitluse eest mõnes kirgi kütvas teemas? No näiteks, kui ajakirjanik on osanud avada Pihlakodu sündmusi väga professionaalsel tasemel? Panna rõõmus nägu? Aga teema ise mind ju küll rõõmsaks ei tee. Panna vihane nägu? Aga artikkel on ju hea. Nii et...?

Ei tea. Kirjuta Delfile, küsi. Aga on selge, et suurem osa lugejatest ei tunne vajadust kiita ajakirjanikku professionaalse kirjutise eest. Sul on tõenäoliselt mingi vastav haridus, et oskad sellist asja hinnata. 99% lugejatest ei oska ja hindavadki emotsiooni, mida artikkel tekitas.

Ei maksa ikka täiskasvanud lugejaid nõnda hullult ka alahinnata. Et neil polevat mingit oskust kirjutatud analüüsida, näha erinevaid vaatenurki jne - vaid on üksnes Emotsioon ja kogu moos.

[Külaline]

/.../
On kuidagi kahju, et ajakirjandus ei tahagi enam teada, kui inimesed ei jäänud rahule artiklis kajastatud teema käsitlemisega, kui neid ärritas liigne kallutatus või pinnapealsus, neil puuduvad (Delfi tegijate arvates) igasugune võimekus analüüsida, omada objektiivset arvamust - ei! Vaid täiskasvanud lugeja puhul on äkitselt kõik taandatud ainult mingitele "tundmustele". Tunded ja emotsioonid on aga ühed kõige ebastabiilsemad asjad siin elus üldse. Kas tänapäeval ongi täiskasvanud inimesed niivõrd mandunud, et nendega tuleb suhelda sõimerühmale sobilikes emotikonide keeles (naerunägu versus pisarates nägu)?

Nõustun igati. Olen täpselt sama täheldanud ja isegi mõelnud Delfile selle kohta arvamust avaldada, aga loobusin. Mõned aastad tagasi kirjutasin neile ühe sarnase teemaga seoses, aga vastust oma kirjale ei saanudki. Sellest järeldasin, et lugeja arvamus neid lihtsalt ei huvita. Hiljuti lõpetasingi nende tellimise, sest pinnapealsed ja kallutatud uudised pole minu teema.

Ja siis need lapsikud emotikonid. Töötan alal, kus kasutame sarnaseid emotikone kõnetute või näiteks ajukahjustuse saanud patsientidega. Et üks ajaleht on valinud sellise algelise meetodi oma lugejaskonnaga suhtlemisel, ütleb selle väljaande kohta kõik.

[Külaline]

Ei maksa ikka täiskasvanud lugejaid nõnda hullult ka alahinnata. Et neil polevat mingit oskust kirjutatud analüüsida, näha erinevaid vaatenurki jne - vaid on üksnes Emotsioon ja kogu moos.

Mis need vaatenurgad siia puutuvad? Sina rääkisid ju ajakirjaniku tööle hinnangu andmisest. Seda nüüd küll ilma mingi hariduseta teha ei saa. Erinevaid vaatenurki on igaühel, aga miks sa arvad, et Delfit huvitab, et sul on ajakirjanikust erinev vaatenurk - või siis just täpselt sama? Pole veidramat ajakirjandust kui see Vikerraadio saade, kus öeldakse päevateema ja siis tehakse telefon lahti ning kodanikud asuvad helistama. No see on ikka õudne, mis sealt tuleb. Umbes pooled saavad aru, mida küsiti, neist omakorda pool saavad aru küll, aga räägivad ikka hoopis muust ja ülejäänutest vaid mõni suudab konstruktiivselt analüüsida, valdavalt on mingi virin ja ving ja klišeed. Pole põhjust siin kedagi alahinnata.

[Külaline]

Ei maksa ikka täiskasvanud lugejaid nõnda hullult ka alahinnata. Et neil polevat mingit oskust kirjutatud analüüsida, näha erinevaid vaatenurki jne - vaid on üksnes Emotsioon ja kogu moos.

Mis need vaatenurgad siia puutuvad? Sina rääkisid ju ajakirjaniku tööle hinnangu andmisest. Seda nüüd küll ilma mingi hariduseta teha ei saa. Erinevaid vaatenurki on igaühel, aga miks sa arvad, et Delfit huvitab, et sul on ajakirjanikust erinev vaatenurk - või siis just täpselt sama? Pole veidramat ajakirjandust kui see Vikerraadio saade, kus öeldakse päevateema ja siis tehakse telefon lahti ning kodanikud asuvad helistama. No see on ikka õudne, mis sealt tuleb. Umbes pooled saavad aru, mida küsiti, neist omakorda pool saavad aru küll, aga räägivad ikka hoopis muust ja ülejäänutest vaid mõni suudab konstruktiivselt analüüsida, valdavalt on mingi virin ja ving ja klišeed. Pole põhjust siin kedagi alahinnata.

No kuule, su jutt on ikka päris kõhedusttekitav. Sa väidad, et tavainimene (sinu keeli "ilma mingi hariduseta") pole üldse võimeline mingit olukorda analüüsima ega mitme nurga alt nägema. Kui palju seda haridust siis olema peab, paljukest neid tänapäeval kolmeklassilise külakooliga piirdunuid ikka on? Seda, kas artikkel on kirjutatud hästi või halvasti, oskab hinnata ka tavakodanik. Vikerraadiot ma ei kuula, aga klisheesid suudab toota ka kõrgelt haritud kodanik - selles veendumiseks piisab, kui lugeda Riigikogu istungite protokolle ja poliitikute sõnavõtte.
Seega - nagu sa ise ka oma viimases lauses ütled - pole põhjust siin kedagi alahinnata.

[Külaline]

Ja siis need lapsikud emotikonid. Töötan alal, kus kasutame sarnaseid emotikone kõnetute või näiteks ajukahjustuse saanud patsientidega. Et üks ajaleht on valinud sellise algelise meetodi oma lugejaskonnaga suhtlemisel, ütleb selle väljaande kohta kõik.

Vaadates Delfi kommentaariumi, siis jääbki täpselt selline tunne, et tegu on ajukahjustuse saanud tegelastega. Jube tekst seal. Täiesti seosusetu jutt ja mingi pidev valitsuse kirumine ükskõik millises teemas. Väga haige seltskond seal koos.

[Külaline]

Ei maksa ikka täiskasvanud lugejaid nõnda hullult ka alahinnata. Et neil polevat mingit oskust kirjutatud analüüsida, näha erinevaid vaatenurki jne - vaid on üksnes Emotsioon ja kogu moos.

Mis need vaatenurgad siia puutuvad? Sina rääkisid ju ajakirjaniku tööle hinnangu andmisest. Seda nüüd küll ilma mingi hariduseta teha ei saa. Erinevaid vaatenurki on igaühel, aga miks sa arvad, et Delfit huvitab, et sul on ajakirjanikust erinev vaatenurk - või siis just täpselt sama? Pole veidramat ajakirjandust kui see Vikerraadio saade, kus öeldakse päevateema ja siis tehakse telefon lahti ning kodanikud asuvad helistama. No see on ikka õudne, mis sealt tuleb. Umbes pooled saavad aru, mida küsiti, neist omakorda pool saavad aru küll, aga räägivad ikka hoopis muust ja ülejäänutest vaid mõni suudab konstruktiivselt analüüsida, valdavalt on mingi virin ja ving ja klišeed. Pole põhjust siin kedagi alahinnata.

No kuule, su jutt on ikka päris kõhedusttekitav. Sa väidad, et tavainimene (sinu keeli "ilma mingi hariduseta") pole üldse võimeline mingit olukorda analüüsima ega mitme nurga alt nägema. Kui palju seda haridust siis olema peab, paljukest neid tänapäeval kolmeklassilise külakooliga piirdunuid ikka on? Seda, kas artikkel on kirjutatud hästi või halvasti, oskab hinnata ka tavakodanik. Vikerraadiot ma ei kuula, aga klisheesid suudab toota ka kõrgelt haritud kodanik - selles veendumiseks piisab, kui lugeda Riigikogu istungite protokolle ja poliitikute sõnavõtte.
Seega - nagu sa ise ka oma viimases lauses ütled - pole põhjust siin kedagi alahinnata.

Sa oled see foorumlane, kes konteksti ei taipa, eks? Ei, ma ei väitnud, et tavainimene on ilma mingi hariduseta. Loe uuesti. Jutt oli ikka sellest, et ajakirjaniku stiili analüüsida ei suuda keegi ilma vastava erihariduseta - ajakirjandusliku või filoloogilise hariduseta. Ammugi ei väitnud ma, et tavainimene ei ole võimeline olukordi mitme nurga alt nägema. Ma väitsin, et need vaatenurgad ei huvita (ja ei peagi minu hinnangul huvitama) Delfit, kui pole tegu rubriigiga "kodanik arvab". Teine nüanss, mida ma väitsin, on et sellistes kohtades avaldatud arvamused ei ole kuigi kõrge kvaliteediga ja ka see on fakt. Kes viitsivad iga artiklit, iga uudist, iga küsimust kommenteerida - need, kellel on (liiga palju) aega ning kellel on eneseteostusvajadus rahuldamata. See on väga kitsas inimgrupp ja miks peaks ajakirjandust nende arvamus väga huvitama, mina ei mõista. Ma ei usu, et neid arvamusi seal varemgi keegi luges.
Jah, ei ole põhjust kedagi allahinnata - madal hinnang meie kommentaatorite tasemele on igati põhjendatud. Mis ei tähenda, et ma meie rahva intellekti madalalt hindaks, oh ei.

[Külaline]

Ma olen mõelnud, et need delfi emotikonid on mõeldud minu emotsioonile. See on nagu minu tunde hinnang. Loen sõja uudist. Kurb, vihane. Aga nt kuidas hinnata lugu, kus ema räägib oma teest alkoholini. Mina panen vihane. Mind ärritab see. Mida lapsed pidid tundma. Ma pole kunagi mõelnud, et hinnata ajakirjaniku oskust kirjutada hea lugu e hinnata seda "õnnelikuks" või millekski positiivseks.

[Külaline]

Mis need vaatenurgad siia puutuvad? Sina rääkisid ju ajakirjaniku tööle hinnangu andmisest. Seda nüüd küll ilma mingi hariduseta teha ei saa. Erinevaid vaatenurki on igaühel, aga miks sa arvad, et Delfit huvitab, et sul on ajakirjanikust erinev vaatenurk - või siis just täpselt sama? Pole veidramat ajakirjandust kui see Vikerraadio saade, kus öeldakse päevateema ja siis tehakse telefon lahti ning kodanikud asuvad helistama. No see on ikka õudne, mis sealt tuleb. Umbes pooled saavad aru, mida küsiti, neist omakorda pool saavad aru küll, aga räägivad ikka hoopis muust ja ülejäänutest vaid mõni suudab konstruktiivselt analüüsida, valdavalt on mingi virin ja ving ja klišeed. Pole põhjust siin kedagi alahinnata.

No kuule, su jutt on ikka päris kõhedusttekitav. Sa väidad, et tavainimene (sinu keeli "ilma mingi hariduseta") pole üldse võimeline mingit olukorda analüüsima ega mitme nurga alt nägema. Kui palju seda haridust siis olema peab, paljukest neid tänapäeval kolmeklassilise külakooliga piirdunuid ikka on? Seda, kas artikkel on kirjutatud hästi või halvasti, oskab hinnata ka tavakodanik. Vikerraadiot ma ei kuula, aga klisheesid suudab toota ka kõrgelt haritud kodanik - selles veendumiseks piisab, kui lugeda Riigikogu istungite protokolle ja poliitikute sõnavõtte.
Seega - nagu sa ise ka oma viimases lauses ütled - pole põhjust siin kedagi alahinnata.

Sa oled see foorumlane, kes konteksti ei taipa, eks? Ei, ma ei väitnud, et tavainimene on ilma mingi hariduseta. Loe uuesti. Jutt oli ikka sellest, et ajakirjaniku stiili analüüsida ei suuda keegi ilma vastava erihariduseta - ajakirjandusliku või filoloogilise hariduseta. Ammugi ei väitnud ma, et tavainimene ei ole võimeline olukordi mitme nurga alt nägema. Ma väitsin, et need vaatenurgad ei huvita (ja ei peagi minu hinnangul huvitama) Delfit, kui pole tegu rubriigiga "kodanik arvab". Teine nüanss, mida ma väitsin, on et sellistes kohtades avaldatud arvamused ei ole kuigi kõrge kvaliteediga ja ka see on fakt. Kes viitsivad iga artiklit, iga uudist, iga küsimust kommenteerida - need, kellel on (liiga palju) aega ning kellel on eneseteostusvajadus rahuldamata. See on väga kitsas inimgrupp ja miks peaks ajakirjandust nende arvamus väga huvitama, mina ei mõista. Ma ei usu, et neid arvamusi seal varemgi keegi luges.
Jah, ei ole põhjust kedagi allahinnata - madal hinnang meie kommentaatorite tasemele on igati põhjendatud. Mis ei tähenda, et ma meie rahva intellekti madalalt hindaks, oh ei.

No sellisel juhul ei saa/ei oska/ei pea inimesed analüüsima ka teatritükki, kui neil puudub draama-alane eriharidus, ega raamatut, et kas see meeldis, kas oli ka hästi ja huvitavalt kirjutatud või mitte, kui just pole filoloogi eriharidust. Ometi seda tehakse. Kirjandusteooria väidab koguni, et raamat ärkab tõeliselt ellu alles siis, kui lugeja(d) on seda lugenud ja selle üle arutlevad. Lugejad on justkui omalt poolt teose kaaskirjutajad.

Ning samamoodi ka ajakirjandus ei ela tühjuses, tootes miskit kraami vaid iseendale, vaid hea ajakirjandus on tihedas interaktsioonis lugejatega. Lugejaid ei saa alahinnata - kui ajakirjandus tahab olla hea. Olgu pealegi lugejad väga erineva haridustasemega, nende seas ka onu Heinod - ka nemad on inimesed, nad elavad meie keskel ja käivad hääletamas.

Olen nõus, et Delfi kommentaarium kiskus kohati üsna käest ära, ent samas sai sealt nii mõnigi kord palju adekvaatsemat infot kui artikkel ise sisaldas. Kasuks tuleb oskus teri sõkaldest eraldada. Aga siin teemas polegi tegelikult sellest jutt. Vaid hoopis nendest titelikest emotikonidest, mille kasutamine on kohane pigem lastele. See ju justkui tahab näidata, nagu huvitaks Delfit lugejate arvamus? St tahab näidata, mitte tingimata ei näita. Ainult et sel juhul kui see arvamus Delfit üldse ei huvita, siis milleks üldse nende emotikoniderea toppimisega iga jumala artikli lõppu üldsegi vaeva näha? Võtku need ära ja kogu lugu.

[Külaline]

Siinsamas arutle-foorumis on iga postituse all ka võimalik panna emotikone. Mida teie siin hindate? Mille puhul panete rohelise pöidla, mille puhul naerunäo ja mille puhul punase allapoole pöidla? Sisu järgi või pigem hindate, kas postitus teile meeldis?

[Külaline]

Mida nad seal toimetuses sellest välja loevad?
Kirjutab loo meie artistist, kel on imeline pereelu. Peaks panema et lugu meeldis või mingi positiivse märgi. Aga see artist on pidevalt pildil. Mulle ei meeldi. Juba tüdimus.
Panen mingi negatiivse emotikoni. Toimetus ei saa aga teada, et mind ärritab selle nt artisti jälle esile toomine. Äkki ma olen kade tema imelise elu üle, mida mul pole.minu probleem tegelikult. Panen vihane.
Või ka siin. Positiivne kirjutis, kuidas ta on tänulik kõige eest mis ta elus on. Kuidad ta hindab seda. Kutsub üles märkama teisigi väikeseid rõõme enda ümber. Ja saab miinuseid.
Või kirjutab keegi kohutavast tragöödiast oma peres. Panna pluss, toetuseks? Või panna miinus, sest olukord on tõesti kohutav. Panen plussi, sest see lugu mulle meeldis?

[Külaline]

Ma olen mõelnud, et need delfi emotikonid on mõeldud minu emotsioonile. See on nagu minu tunde hinnang. Loen sõja uudist. Kurb, vihane. Aga nt kuidas hinnata lugu, kus ema räägib oma teest alkoholini. Mina panen vihane.

Seetõttu need emotikonid ongi nii nõmedad. Minu reaktsioon antud artiklile oleks positiivne, sest lugu ise on minu jaoks informatiivne. See, et inimene alkoholismi langes on muidugi negatiivne, aga kahte asja hinnata ei saa.

Aiman, et selle emotikonide süsteemi on välja mõelnud keegi "uuendusmeelne" excel-jockey, kelle ülesanne on väljaanet efektiivsemaks muuta. Kvaliteetset ajakirjandust paraku nii ei tee.

[Külaline]

Ma olen mõelnud, et need delfi emotikonid on mõeldud minu emotsioonile. See on nagu minu tunde hinnang. Loen sõja uudist. Kurb, vihane. Aga nt kuidas hinnata lugu, kus ema räägib oma teest alkoholini. Mina panen vihane.

Seetõttu need emotikonid ongi nii nõmedad. Minu reaktsioon antud artiklile oleks positiivne, sest lugu ise on minu jaoks informatiivne. See, et inimene alkoholismi langes on muidugi negatiivne, aga kahte asja hinnata ei saa.

Aiman, et selle emotikonide süsteemi on välja mõelnud keegi "uuendusmeelne" excel-jockey, kelle ülesanne on väljaanet efektiivsemaks muuta. Kvaliteetset ajakirjandust paraku nii ei tee.

Ei tea, aga see võibki olla eesmärk - näha, kuidas inimesed tõlgendavad artikleid, mida nad neist välja korjavad, halba või head, rõõmsat või vihast. Hea ja lihtne on kõrvalt näuksuda, kui valesti keegi midagi teeb, aga ei tee need suured ettevõtted midagi niisama ilmaasjata. Võimalik, et see ei tööta, aga mingi plaan neil ikka oli. Eestlasel on kombeks millegipärast kõike halvustada, mis on teisiti kui sajandeid tehtud.

[Külaline]

Kvaliteetset ajakirjandust paraku nii ei tee.

Kas Eestis on sellist ka?

[Külaline]

Sellised tundmuste andmed on väga hea info poliitikutele. Eriti enne valimisi. Tarmo Jüristo algatus?

[Külaline]

Olen ka mõelnud, et jube lapsik suhtumine oma lugejatesse.
Lisaks ajab mind närvi Delfisse sisse logimine. Kui - jumal hoidku - üks täht valesti läheb, pead 10 minutit mingeid capthca ülesandeid lahendama, et sisse saada

[Külaline]

Olen ka mõelnud, et jube lapsik suhtumine oma lugejatesse.
Lisaks ajab mind närvi Delfisse sisse logimine. Kui - jumal hoidku - üks täht valesti läheb, pead 10 minutit mingeid capthca ülesandeid lahendama, et sisse saada

Miks sa ennast meelde jätta ei lase ja eelistad iga kord sisse logida? Ma pole aastaid pidanud sisse logima.