Arutle Foorum

Ei osanud seda teemat ühegi rubriigi alla panna, seega postitan siia.

Mind on umbes aasta aega vaevanud vastikud unenäod. Näiteks, et seisan üksi rongijaamas, aga rongi ei tule ega tule. Ma nagu põgeneks kellegi või millegi eest. On päevane aeg, aga siiski hämar ja kuidagi ähvardav. Kaugelt paistavad tehaste siluetid, kogu ümbrus meenutab maha jäetud tööstuslinnakut. Ja kui see rong lõpuks tuleb, siis uksed avanevad vaid poolenisti ja alt üles, rulookardina põhimõttel. Rooman siis kuidagimoodi sealt ukse alt sisse, ise hirmul, et rong hakkab enne liikuma kui ma sisse saan. Rong ise on selline nõukaaegne rauast kolakas ja avatud tamburitega. Loomulikult on vagun pilgeni rahvast täis, kõik jõllitavad mind pilguga nagu nad teaks täpselt, kes ma olen ja kust ma tulen ning mul ei jää üle muud, kui ronida sinna kahe vaguni vahelisele tamburi-alale. Sõidan siis seal, endal pidev hirm välja kukkuda, sest unenäos on tihti kõik kuidagi ohtlikum, ähvardavam.

Samat tüüpi unenägusid (põgenemised, treppideta majad jne) näen viimasel ajal häirivalt tihti. Nüüd on siis lisandunud ka surnutega kohtumised. Näen näiteks, et lähen hauda korrastama ja korraga avaneb kõrvalhaud ning sealt ronib välja surnu, kes soovib minuga juttu puhuda, pakub süüa-juua. Mina viisaka inimesena ei julge ära öelda ja nii ma siis järgnen talle sinna hauakambrisse, mis on mahukas ja suur "elamine". Istume, sööme-joome, räägime juttu, aga samas ma tean, et see mutt on ju surnud! Et kuidas see on võimalk temaga siin istuda ja vestelda.

Ühesõnaga, need unenäod on läinud üha jaburamaks. Toodud näited on vaid ühed paljudest ja uinudes kunagi ei tea, et mis jaburust siis järgmisel ööl "näidatakse". Ärgates olen väsinud ja häiritud. Ja ma ei saa aru, kust k*ramuse kohast need unenäod pärit on. Võimalik, et see on seoses kliimaksi ja hormoonimölluga, aga see ei saa ju olla ainus põhjus. Lihtsalt nii häirivaks on see muutunud.

Minu unenäod on ka üha vastikumaks muutunud. Mingeid õudukaid ei näe, aga mul on kohutavalt stressirohked ja väsitavad unenäod. Tihtilugu pean kuhugi aja peale jõudma, näiteks lennukile ja kohutavalt kiire on, aga ma ei saa kuidagi minema, muudkui tulevad takistused ette. Kusjuures need takistused on sellised jaburalt igavad, näiteks olen hotellis ja pean enne minekut kohvrit pakkima, aga kapp on meeletult asju täis ja ma tean, et pean need kõik kohvritrsse mahutama, aga ma tean, et ma ajaliselt lihtsalt ei jõua nii ruttu asju pakitud. Ja kogu aeg vasardabki peas teadmine, et ma ei jõua mingi nipiga õigeks ajaks. Või siis pean bussile jõudma, aga ei saa kuidagi õiges kohas üle tee või peatustes kuvatavad numbrid ei klapi ja olen jälle vales kohas. Jne. jne. Ühesõnaga läbiv teema on kiirustamine ja hilinemine (päriselus ma ei ole hilineja). Hommikul ärgates olen sest sahmimisest, jooksmisest ja närveerimisest täiega väsinud.

Mina näen ka tihti selliseid unenägusid, et pean mingitest imelikest kohtadest läbi pugema. A la et kortermaja sees on normaalse trepikoja asemel mingid ülikitsad torud, kust tuleb end läbi pressida - hästi ebamugav tunne. Tihti on mu unenägude majad seest kummalised: näiteks sõidab lift majas mitte vertikaalselt, vaid horisontaalselt või peab maja keldrisse pääsemiseks läbima mingi imeliku labürindi redeleid.

Kõigile teadmiseks et ebameeldivaid unenägusi võivad tekitada paljud ravimid mida võtate. Tasub lugeda millised on teie ravimite kõrvaltoimed.