Riigilaenu obligatsioonid
Postitatud: 28 Aug 2024 13:09
NSVL rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaen suure tähtsusega üritus uue viie aasta plaani täitmisel
https://dea.digar.ee/article/harjueluensv/1946/05/04/10
NSVL rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaen suure tähtsusega üritus uue viie aasta plaani täitmisel
NSV Liidu valitsuse poolt on ühenduses neljanda stalinliku viie aasta plaani teostamisele võtmisega äsja välja lastud NSVL rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaen. NSVL Ülemnõukogu esimesel istungjärgul vastuvõetud rahvamajanduse viie aasta plaaniga määratud peaülesandeks on taastada maa kannatadasaanud rajoonid, taastada tööstuse ja põllumajanduse sõjaeelne tase ja see siis tunduvas ulatuses ületada. Viie aasta plaani teostamisega seotud abinõude finantseerimine nõuab tohutuid summasid ja selleks on vaja tõmmata kaasa kogu rahva ressursse. Laenu tellimisega annavad nõukogude töötajad oma panuse meie tööstuse, põllumajanduse, kogu rahvamajanduse arendamiseks. Ei ole kahtlust, et valitsuse poolt äsja väljalastud rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaen saavutab kindla edu, sest iga nõukogude kodaniku palavaimaks südamesooviks on kiiresti kaotada sõjajäljed ning saavutada kõrge majanduslik, kultuuriline ning elamistarbimise tase. Riigilaenu tellivad kindlasti kõige enam saksa okupatsiooni all kannatanud rajoonid, kuna viie aasta plaan näeb ette esmajoones just nende rajoonide taastamise ja edasiarendamise.
LAENU VÄLJALASKE TINGIMUSED NSVL rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaen on lastud välja 20 miljardi rubla suuruses tähtajaga 20 aastat. Laenu obligatsioonid on väärtusega 500, 200, 100, 50 ja 25 rubla. 500- ja 200-rubla ised obligatsioonid kujutavad endast vastavalt viit ja kaht sajarublalist obligatsiooni. 50- ja 25- rublalised obligatsioonid on vastavalt sajarublalise obligatsiooni pool- ja veerandosad ja neid antakse tellijaile ainult siis, kui soovitud tellimissumma ei võimalda suurema väärtusega obligatsioonide väljaandmist. Laenu protsendid makstakse välja võitude näol. Võitude summa moodustab laenu mahutamise üldsummast keskmiselt 4% aastas. Võidud on määratud kindlaks 50 000, 25 000, 10 000, 5000, 1000 ja 200 rubla suuruses sajarublalise obligatsiooni kohta, kaasa arvatud ka obligatsiooni nimiväärtus. Alates 1947. aastast toimub igal aastal 2 võitude loosimist. Loosimiste ja väljalastavate obligatsioonide arvestamise hõlbustamiseks jagatakse laen kategooriatesse, igaüks 100 000 000 rbl. Võitude loosimist toimetatakse laenu ühe kategooria kohta, kuna võidud makstakse välja vastavate obligatsioonide järgi kõigis kategooriates. Võitnud obligatsioonid kustutatakse võitude väljamaksmisel. Obligatsioonid, mis ei ole võitnud, kustutatakse nimiväärtuse» 15 aasta jooksul alates 1951. aastast. Obligatsioone ja võitusid nende järgi võib esitada maksmiseks kuni 1. jaanuarini 1968. a.
LAENU MAHUTAMINE Riigilaenu mahutamine toimub elanikkonna poolt laenu tellimise korras vabatahtlikul alusel, kusjuures iga laenutellija määrab ise kindlaks oma tellimise ulatuse ja annalt) allkirja laenu tellimise kohta sellekohasel tellimislehel. Tööliste ja teenistujate juures on laenu tellimise loosungiks «Kolme kuni nelja nädala palk riigile laenuks". Sõja-aastail väljalastud riigilaenusid tellisid töölised-teenistujad enamuses kuupalga ulatuses, mida võib loota ka äs„a väljalastud riigilaenu juures, eriti meil Nõukogude Eestis, kuna taastamislaenu abil taastatakse ka meie rahvamajanduse sõjaeelne tase ja ületatakse see. Kõigis asutustes ja ettevõtetes tuleb saavutada kõigi töötajate kaasatõmbamine laenu tellimisele. Ükski teadlik töötaja ei jää uue riigilaenu obligatsioonideta. Iga töötaja asutuses või ettevõttes, võttes osa laenu tellimisest allkirja andmisega laenutellimise lehel, annab sellega ka oma nõusoleku laeru ositimaksude kinnipidamiseks palgast. Ositimaksude kinnipidamine palgast toimub võrdsetes osades 10 kuu kestel, alates 1946. a. maikuu esimese poole palgaga ja lõppedes 1947. a. veebruarikuu teise poole palgaga. Talupidajate juures laenutellimiste läbiviimisel on samuti va.alik saavutada eranditult kõigi talupidajate eesrindlik osavõtt laenu tellimisest. Laenuvolinikud, kes teostavad laenu tellimise läbiviimist talupidajate hulgas, peavad igati soodustama eesrindlike talupidajate algatust, et võimalikult juba kohe tellimise vastuvõtmisel talupidaja saaks kogu oma tellimissumma sularahas ära tasuda. Laenu tellimissumma korraga sularahas tasumine talupidaja poolt hõlbustab tunduvalt laenuvoliniku tööd ja on ka hõlbustuseks talupidajale laenu arvelduse juures laenuvolinikuga. Viisaastakuga määratud ülesannete läbiviimisel on riik huvitatud kiirest raha kättesaamisest, mida tuleb ka soodustada, et kiiremalt oleks võimalik kogutud resssursse rakendada ülesehitustööks. NSVL rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaenu edukas läbiviimine on erakordselt tähtis a suur majanduslik ning poliitiline üritus. Mida kiiremalt, organiseeritumalt a kõrgemal tasemel meie seda teostame, seda suuremaks paremuseks on see meie kodumaa ja meie vabariigi edasisele õitsengule. Seepärast viime edukalt läbi rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaenu realiseerimise.
Harjumaal ärgu olgu ühtegi kodanikku, kes ei telliks riigilaenu!
Ärgu olgu kogu Eestimaal ühtki kodanikku, kes ei telliks riigilaenu!
https://majandus.postimees.ee/8085234/l ... -volakirju
https://dea.digar.ee/article/harjueluensv/1946/05/04/10
NSVL rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaen suure tähtsusega üritus uue viie aasta plaani täitmisel
NSV Liidu valitsuse poolt on ühenduses neljanda stalinliku viie aasta plaani teostamisele võtmisega äsja välja lastud NSVL rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaen. NSVL Ülemnõukogu esimesel istungjärgul vastuvõetud rahvamajanduse viie aasta plaaniga määratud peaülesandeks on taastada maa kannatadasaanud rajoonid, taastada tööstuse ja põllumajanduse sõjaeelne tase ja see siis tunduvas ulatuses ületada. Viie aasta plaani teostamisega seotud abinõude finantseerimine nõuab tohutuid summasid ja selleks on vaja tõmmata kaasa kogu rahva ressursse. Laenu tellimisega annavad nõukogude töötajad oma panuse meie tööstuse, põllumajanduse, kogu rahvamajanduse arendamiseks. Ei ole kahtlust, et valitsuse poolt äsja väljalastud rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaen saavutab kindla edu, sest iga nõukogude kodaniku palavaimaks südamesooviks on kiiresti kaotada sõjajäljed ning saavutada kõrge majanduslik, kultuuriline ning elamistarbimise tase. Riigilaenu tellivad kindlasti kõige enam saksa okupatsiooni all kannatanud rajoonid, kuna viie aasta plaan näeb ette esmajoones just nende rajoonide taastamise ja edasiarendamise.
LAENU VÄLJALASKE TINGIMUSED NSVL rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaen on lastud välja 20 miljardi rubla suuruses tähtajaga 20 aastat. Laenu obligatsioonid on väärtusega 500, 200, 100, 50 ja 25 rubla. 500- ja 200-rubla ised obligatsioonid kujutavad endast vastavalt viit ja kaht sajarublalist obligatsiooni. 50- ja 25- rublalised obligatsioonid on vastavalt sajarublalise obligatsiooni pool- ja veerandosad ja neid antakse tellijaile ainult siis, kui soovitud tellimissumma ei võimalda suurema väärtusega obligatsioonide väljaandmist. Laenu protsendid makstakse välja võitude näol. Võitude summa moodustab laenu mahutamise üldsummast keskmiselt 4% aastas. Võidud on määratud kindlaks 50 000, 25 000, 10 000, 5000, 1000 ja 200 rubla suuruses sajarublalise obligatsiooni kohta, kaasa arvatud ka obligatsiooni nimiväärtus. Alates 1947. aastast toimub igal aastal 2 võitude loosimist. Loosimiste ja väljalastavate obligatsioonide arvestamise hõlbustamiseks jagatakse laen kategooriatesse, igaüks 100 000 000 rbl. Võitude loosimist toimetatakse laenu ühe kategooria kohta, kuna võidud makstakse välja vastavate obligatsioonide järgi kõigis kategooriates. Võitnud obligatsioonid kustutatakse võitude väljamaksmisel. Obligatsioonid, mis ei ole võitnud, kustutatakse nimiväärtuse» 15 aasta jooksul alates 1951. aastast. Obligatsioone ja võitusid nende järgi võib esitada maksmiseks kuni 1. jaanuarini 1968. a.
LAENU MAHUTAMINE Riigilaenu mahutamine toimub elanikkonna poolt laenu tellimise korras vabatahtlikul alusel, kusjuures iga laenutellija määrab ise kindlaks oma tellimise ulatuse ja annalt) allkirja laenu tellimise kohta sellekohasel tellimislehel. Tööliste ja teenistujate juures on laenu tellimise loosungiks «Kolme kuni nelja nädala palk riigile laenuks". Sõja-aastail väljalastud riigilaenusid tellisid töölised-teenistujad enamuses kuupalga ulatuses, mida võib loota ka äs„a väljalastud riigilaenu juures, eriti meil Nõukogude Eestis, kuna taastamislaenu abil taastatakse ka meie rahvamajanduse sõjaeelne tase ja ületatakse see. Kõigis asutustes ja ettevõtetes tuleb saavutada kõigi töötajate kaasatõmbamine laenu tellimisele. Ükski teadlik töötaja ei jää uue riigilaenu obligatsioonideta. Iga töötaja asutuses või ettevõttes, võttes osa laenu tellimisest allkirja andmisega laenutellimise lehel, annab sellega ka oma nõusoleku laeru ositimaksude kinnipidamiseks palgast. Ositimaksude kinnipidamine palgast toimub võrdsetes osades 10 kuu kestel, alates 1946. a. maikuu esimese poole palgaga ja lõppedes 1947. a. veebruarikuu teise poole palgaga. Talupidajate juures laenutellimiste läbiviimisel on samuti va.alik saavutada eranditult kõigi talupidajate eesrindlik osavõtt laenu tellimisest. Laenuvolinikud, kes teostavad laenu tellimise läbiviimist talupidajate hulgas, peavad igati soodustama eesrindlike talupidajate algatust, et võimalikult juba kohe tellimise vastuvõtmisel talupidaja saaks kogu oma tellimissumma sularahas ära tasuda. Laenu tellimissumma korraga sularahas tasumine talupidaja poolt hõlbustab tunduvalt laenuvoliniku tööd ja on ka hõlbustuseks talupidajale laenu arvelduse juures laenuvolinikuga. Viisaastakuga määratud ülesannete läbiviimisel on riik huvitatud kiirest raha kättesaamisest, mida tuleb ka soodustada, et kiiremalt oleks võimalik kogutud resssursse rakendada ülesehitustööks. NSVL rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaenu edukas läbiviimine on erakordselt tähtis a suur majanduslik ning poliitiline üritus. Mida kiiremalt, organiseeritumalt a kõrgemal tasemel meie seda teostame, seda suuremaks paremuseks on see meie kodumaa ja meie vabariigi edasisele õitsengule. Seepärast viime edukalt läbi rahvamajanduse taastamise ja edasiarendamise riigilaenu realiseerimise.
Harjumaal ärgu olgu ühtegi kodanikku, kes ei telliks riigilaenu!
Ärgu olgu kogu Eestimaal ühtki kodanikku, kes ei telliks riigilaenu!
https://majandus.postimees.ee/8085234/l ... -volakirju