Arutle Foorum

Mida arvate, kas on igand, või tuleb kasuks, või on hoopis neil inimestel midagi viga, kes päevikut peavad? Kui oleks tihedalt suhtlust, kas peaksite päevikut, või saaksite kõik oma mõtted teistega ära arutatud? Kas päevikut peavad tavaliselt need, kellel pole eriti kellegagi suhelda, et suhtlevad siis päevikuga, nö jagavad sellega oma mõtteid?

Ma olen päeva lõpuks igasugusest suhtlusest nii tüdinenud, et ei taha isegi mitte päevikuga suhelda. Too on ju sama mõttetu kui keskmine Eesti mees: on vair ja midagi tarka ei arva.

Kas päevik sobib selleks et emotsioon endast välja kirjutada. Oleks hea kui häiriv emotsioon sinna jääks. Aga hea kirjutad ka välja endast. Ja hiljem lugedes elab uuesti läbi? Hea puuul on tore. Aga halba ei tahaks rohkem lugeda.

Mina pean toidu- ja trennipäevikut. Lisaks statistikale ka paar sõna päeva kohta.

kunagi, kui lapsepõlves mingeid päevikuvormis raamatud sai loetud, siis tundus, et vinge tegevus.
aga kui teismelisena oma (üksik)ema päeviku leidsin (ja lugesin), kus tema armumised jm seiklused kenasti üleskirjutatud olid, siis jõudsin otsusele, et ei kirjuta küll kunagi ise mingit päevikut, kui lapsed võivad aastaid hiljem leida ja lugeda.

Külaline kirjutas: ↑21 Juul 2026 16:10 Kas päevik sobib selleks et emotsioon endast välja kirjutada. Oleks hea kui häiriv emotsioon sinna jääks. Aga hea kirjutad ka välja endast. Ja hiljem lugedes elab uuesti läbi? Hea puuul on tore. Aga halba ei tahaks rohkem lugeda.

Halva endast välja kirjutamine pidi olema teraapiline tegevus. Ega ei pea päevikusse, võid võtta suvalise lehe või tavalise vihiku, paned oma halvad mõtted/tunded paberile, nii hakkab kohe kergem, et endast halva välja said. Siis võid lehe minema visata. Järgmine päev jälle kirjutad, vihikusse alustad uuelt lehelt, et vana silma ei torkaks. Kui vihik täis, põletad ära näiteks, tuli pidi puhastama.

Sõltub, milleks päevikut pidada. Mõni paneb näiteks mingeid sündmusi kirja, teine kirjutab oma mõtetest/tunnetest. Ma mõtlen, kas viimast teevad ainult need, kellel on vaimse tervise probleeme, või kas nö terve inimene ka päevikut peab.

minul on aiapäevik, kuhu kirjuatan, kes aias õitseb. millal esimest kägu kuulsin ja palju murakamoosi tegin. andsin emale lugeda ja ta oli väga pettunud - olevat tapvalt igav ta lootis sellist tavapärast südamepuistamist.

Külaline kirjutas: ↑21 Juul 2026 17:03 minul on aiapäevik, kuhu kirjuatan, kes aias õitseb. millal esimest kägu kuulsin ja palju murakamoosi tegin. andsin emale lugeda ja ta oli väga pettunud - olevat tapvalt igav ta lootis sellist tavapärast südamepuistamist.

Vot sellistest päevikutest saan aru. Oma tunnete kirjapanekust aga mitte.
Ise olen pidanud vabatahtlikult 2 "päevikut":
- sissetegemiste päevik, alates abielu algusest 1990ndate lõpul (kuigi vahepeal on mingi 10kond aastat vahele ka jäänud), kus kirjas mis kuupäeval mis marjadest või juurikatest mitu purki hoidiseid tehtud.
- söögipäevik, kuna tegelen kaalujälgimisega, et mis kell mitu grammi mida sõin ja palju need kaloreid andsid.
+ Sunniviisiline päevikupidamine (e-koolis) käib aga tööga nagunii kaasas septembrist maini

Mul lapsel oli alguses diabeedi päevik, kui veel süstimise peal olime. Isee olen kunagi peavalu päevikut pidanud neroloogi jaoks.

Aga minu arvates sellised märkmepäevikud(söögi, aia, tervise jne) on ikka hoopis erinevad oma tunnete ja päevakirjelduste omast.

Eks igaleühele oma. Kes saab sellest kasu, kes ei.
Tänapäeva popp "päeviku" pidamise variant on ju blogimine. Lihtsalt avalik ja nüüdseks tehakse raha sellega.

Kunagi täiskasvanuks saanuna lugesin oma teismeeas kirjutatud päevikuid ja hävitasin need ära, sest no... õudne hala ja soigumine oli. Piinlik oleks olnud, kui keegi peaks lugema. Muidu nagu ei mäletanudki seda aega niisuguse hädaoruna ning päevikut pidasin ka pigem "sotsiaalse surve tulemusena", st sõbrannadel kõigil oli päevik ja kuidas siis minagi muidu sain.
Hiljem olen lapse sünni järel ta tegemiste kohta märkmeid teinud, nt millal esimene hammas tuli jms. Praegu pean toitumispäevikut.
Ma ei tea, kas see just läheb päevikuna arvesse, aga aeg-ajalt on hea mõtteid korrastada, kui tegemist vajavad tööd ja tegemised kirja panna ning kui tehtud saavad, maha kriipsutada - nii ei ketra pingelisel ajal peas tohutu hulk ebamääraseid stressi tekitavaid kohustusi.

Külaline kirjutas: ↑21 Juul 2026 17:22

Külaline kirjutas: ↑21 Juul 2026 17:03 minul on aiapäevik, kuhu kirjuatan, kes aias õitseb. millal esimest kägu kuulsin ja palju murakamoosi tegin. andsin emale lugeda ja ta oli väga pettunud - olevat tapvalt igav ta lootis sellist tavapärast südamepuistamist.

Vot sellistest päevikutest saan aru. Oma tunnete kirjapanekust aga mitte.
Ise olen pidanud vabatahtlikult 2 "päevikut":
- sissetegemiste päevik, alates abielu algusest 1990ndate lõpul (kuigi vahepeal on mingi 10kond aastat vahele ka jäänud), kus kirjas mis kuupäeval mis marjadest või juurikatest mitu purki hoidiseid tehtud.
- söögipäevik, kuna tegelen kaalujälgimisega, et mis kell mitu grammi mida sõin ja palju need kaloreid andsid.
+ Sunniviisiline päevikupidamine (e-koolis) käib aga tööga nagunii kaasas septembrist maini

Sina ei saa aru tunnete päevikust, mina ei saa aru hoidiste päevikust.

Ei pea paika, et päeviku pidaja alati üksik on. Meie pidasime teismelisena olime saanud idee, et peaks päevikut. Suvitasime mitu aastat mingid nädalad ühes puhkekodu-taolises asutuses sõbrannadega ja õhtuti viskasime ennast voodite peale ja hakkasime üheaegselt päevikut kirjutama, üksteisele lõike ette lugedes. Kõik kirjutasid ühest ja samast päevast, aga nö. võistlesime selles, kes suudab päevasüdmused ja muljed kõige naljakamalt kirja panna. Pärast võtsime koju kaasa ja lugesime üle, et jaa, lahe puhkus oli meil seal...

Paraku kaotasin selle puhkuse-päeviku juba mõni aasta peale kirjutamist kuhugi ära ja ei leidnud üles (võibolla sattus kuhugi vanade vihikute või ajalehtede vahele näit. ja keegi viskas ära - ei tea). Midagi mäletan ka, aga lahe oleks nüüd, aastakümneid hiljem, käes hoida ja üle lugeda.

Lastena tegime koos õega päevikuid ja nn. raamatuid, peale teksti oli seal suur tähtsus värvipliiatitega joonistatud piltidel, sest me arvasime,et pilte peab ju ka olema. Neist on mõned alles. Üks teismelisena hästi täis joonistatud koolipäevik (kujundasime tavalist koolipäevikut vildikatega tehtud joonistustega, mis olid osalt nö. päevakajalised) on alles.

Tänapäeval on igasugu päevikuid. Valmis trüktud juba, kus pead täitma lahtreid või tuletama meelde mis hästi oli ja mille eest tänulik olla ja mis kurvastas. Nagu enesearengu päevikuid, või ma ei tea ka kuidas neid nimetada.

Tolmukübe kirjutas: ↑21 Juul 2026 16:56

Külaline kirjutas: ↑21 Juul 2026 16:10 Kas päevik sobib selleks et emotsioon endast välja kirjutada. Oleks hea kui häiriv emotsioon sinna jääks. Aga hea kirjutad ka välja endast. Ja hiljem lugedes elab uuesti läbi? Hea puuul on tore. Aga halba ei tahaks rohkem lugeda.

Halva endast välja kirjutamine pidi olema teraapiline tegevus. Ega ei pea päevikusse, võid võtta suvalise lehe või tavalise vihiku, paned oma halvad mõtted/tunded paberile, nii hakkab kohe kergem, et endast halva välja said. Siis võid lehe minema visata. Järgmine päev jälle kirjutad, vihikusse alustad uuelt lehelt, et vana silma ei torkaks. Kui vihik täis, põletad ära näiteks, tuli pidi puhastama.

Palju mõistlikum ja kiirem on oma sõbrannaga seda läbi jahvatada. Võtad puzzleks lahti, arutate läbi ja lõpuks on isegi naljakas.

Külaline kirjutas: ↑21 Juul 2026 17:22

Külaline kirjutas: ↑21 Juul 2026 17:03 minul on aiapäevik, kuhu kirjuatan, kes aias õitseb. millal esimest kägu kuulsin ja palju murakamoosi tegin. andsin emale lugeda ja ta oli väga pettunud - olevat tapvalt igav ta lootis sellist tavapärast südamepuistamist.

Vot sellistest päevikutest saan aru. Oma tunnete kirjapanekust aga mitte.
Ise olen pidanud vabatahtlikult 2 "päevikut":

- söögipäevik, kuna tegelen kaalujälgimisega, et mis kell mitu grammi mida sõin ja palju need kaloreid andsid.

Mina kasutan selleks MyFitnessPal äppi. Skännin EAN järgi tooted sisse ja sisestan koguse, kalorid ja makrod tulevad äpist. Lisaks saab teha oma retsepte koos kaloritega. Arvutab kellalt kulutatud kalorid ja kui palju saad veel süüa(ise oled sisestanud oma kaloraazi). Päeva lõpus ütleb, kui palju kaalud 5 nädala pärast, kui teed samasuguse päeva jne.

Guest kirjutas: ↑21 Juul 2026 18:16 Kunagi täiskasvanuks saanuna lugesin oma teismeeas kirjutatud päevikuid ja hävitasin need ära, sest no... õudne hala ja soigumine oli. Piinlik oleks olnud, kui keegi peaks lugema. Muidu nagu ei mäletanudki seda aega niisuguse hädaoruna ning päevikut pidasin ka pigem "sotsiaalse surve tulemusena", st sõbrannadel kõigil oli päevik ja kuidas siis minagi muidu sain.

Ma olen 55 ja leidsin hiljaaegu oma teismeea päeviku vanade postkaartide hulgast. Lugesin läbi ja viskasin pliidi alla. Sama- üks hala ja soigumine. Ei taha, et mu lapsed selle kunagi leiaksid ja loeksid. Ja ega ei tahaks enam isegi teist korda lugeda. Ei tea, mis maailmavalu mul vahepeal oli siis või saigi päeviku poole pöördutud ainult mustade mõtetega.

Külaline kirjutas: ↑22 Juul 2026 12:44

Külaline kirjutas: ↑21 Juul 2026 17:22 Vot sellistest päevikutest saan aru. Oma tunnete kirjapanekust aga mitte.
Ise olen pidanud vabatahtlikult 2 "päevikut":

- söögipäevik, kuna tegelen kaalujälgimisega, et mis kell mitu grammi mida sõin ja palju need kaloreid andsid.

Mina kasutan selleks MyFitnessPal äppi. Skännin EAN järgi tooted sisse ja sisestan koguse, kalorid ja makrod tulevad äpist. Lisaks saab teha oma retsepte koos kaloritega. Arvutab kellalt kulutatud kalorid ja kui palju saad veel süüa(ise oled sisestanud oma kaloraazi). Päeva lõpus ütleb, kui palju kaalud 5 nädala pärast, kui teed samasuguse päeva jne.

Kas mõni äppide abil kalorite arvestaja suudaks mulle kuidagi selgeks teha, kuidas üldse saaks nende äppide abil arvesse võtta enda tehtud koduste toitude kalorsust? Nt just võtsin ahjust välja porgandite-sibula-kaalika-nuikapsa-liha ahjuprae. Sellist kombinatsiooni ju selles äpis polegi. Ma olen proovinud Fitlapi oma, aga see baseerub vaid välmistoodetel. Mu nutikellaga on seotud Huawei Tervise äpp, aga nt 4-vilja putru, rabarberikooki ega kalasuppi sealt valida ei saakski, on vaid mingid välismaised valmistoidud, siinseid tooteid (leivasordid, näkileib, jogurtisordid jne) ta ei tunne.

Külaline kirjutas: ↑22 Juul 2026 15:18

Külaline kirjutas: ↑22 Juul 2026 12:44

Külaline kirjutas: ↑21 Juul 2026 17:22 Vot sellistest päevikutest saan aru. Oma tunnete kirjapanekust aga mitte.
Ise olen pidanud vabatahtlikult 2 "päevikut":

- söögipäevik, kuna tegelen kaalujälgimisega, et mis kell mitu grammi mida sõin ja palju need kaloreid andsid.

Mina kasutan selleks MyFitnessPal äppi. Skännin EAN järgi tooted sisse ja sisestan koguse, kalorid ja makrod tulevad äpist. Lisaks saab teha oma retsepte koos kaloritega. Arvutab kellalt kulutatud kalorid ja kui palju saad veel süüa(ise oled sisestanud oma kaloraazi). Päeva lõpus ütleb, kui palju kaalud 5 nädala pärast, kui teed samasuguse päeva jne.

Kas mõni äppide abil kalorite arvestaja suudaks mulle kuidagi selgeks teha, kuidas üldse saaks nende äppide abil arvesse võtta enda tehtud koduste toitude kalorsust? Nt just võtsin ahjust välja porgandite-sibula-kaalika-nuikapsa-liha ahjuprae. Sellist kombinatsiooni ju selles äpis polegi. Ma olen proovinud Fitlapi oma, aga see baseerub vaid välmistoodetel. Mu nutikellaga on seotud Huawei Tervise äpp, aga nt 4-vilja putru, rabarberikooki ega kalasuppi sealt valida ei saakski, on vaid mingid välismaised valmistoidud, siinseid tooteid (leivasordid, näkileib, jogurtisordid jne) ta ei tunne.

Fitlapi kohta on sul vale arvamus. Seal saab teha ise retsepte: paned toiduained kirja ja kaalud valmistoidu. Siis ise arvestab, palju teatud ports sul kaloreid ja makrosid annab. Kõik poest ostetu saad triipkoodi abil sisse skännida, nii valmistoidud kui toiduained. Olen McDonaldsi wrapigi nii kenasti endale kirja pannud, rääkimata ise toidu valmistamisest, mida teen iga päev.

Guest kirjutas: ↑22 Juul 2026 15:18

Külaline kirjutas: ↑22 Juul 2026 12:44

Külaline kirjutas: ↑21 Juul 2026 17:22 Vot sellistest päevikutest saan aru. Oma tunnete kirjapanekust aga mitte.
Ise olen pidanud vabatahtlikult 2 "päevikut":

- söögipäevik, kuna tegelen kaalujälgimisega, et mis kell mitu grammi mida sõin ja palju need kaloreid andsid.

Mina kasutan selleks MyFitnessPal äppi. Skännin EAN järgi tooted sisse ja sisestan koguse, kalorid ja makrod tulevad äpist. Lisaks saab teha oma retsepte koos kaloritega. Arvutab kellalt kulutatud kalorid ja kui palju saad veel süüa(ise oled sisestanud oma kaloraazi). Päeva lõpus ütleb, kui palju kaalud 5 nädala pärast, kui teed samasuguse päeva jne.

Kas mõni äppide abil kalorite arvestaja suudaks mulle kuidagi selgeks teha, kuidas üldse saaks nende äppide abil arvesse võtta enda tehtud koduste toitude kalorsust? Nt just võtsin ahjust välja porgandite-sibula-kaalika-nuikapsa-liha ahjuprae. Sellist kombinatsiooni ju selles äpis polegi. Ma olen proovinud Fitlapi oma, aga see baseerub vaid välmistoodetel. Mu nutikellaga on seotud Huawei Tervise äpp, aga nt 4-vilja putru, rabarberikooki ega kalasuppi sealt valida ei saakski, on vaid mingid välismaised valmistoidud, siinseid tooteid (leivasordid, näkileib, jogurtisordid jne) ta ei tunne.

Ma ei ole küll kindel, et mu soovitus Sulle sobib, aga pean iganädalaselt ChatGPTga toidupäevikut. Annan talle toidupakendil oleva toiteväärtusete andmed või palun tal arvestada keskmist toiteväärtust (a la kapsas, paprika, arbuus) ning lasen kogu päeva toidud kokku panna ning hinnangu valgu, LDL-sõbralikkuse jms kohta anda. Lõpuks ka nädala kokkuvõte. Vahel küsin soovitusi, mis konkreetse päeva jooksul parem valik oleks (a la 400 g oasuppi või 200 g lõhet). Mulle sobib see paremini kui äppides toimetada. Tõsi küll, MyFitnessPalis arvutasin makrod välja, aga mulle seal pakutud madal valk ja kõrge süsivesikukogus siiski ei sobi.