Arutle Foorum

Nii ütlevad vanemad lastele poes.
Kuidas seda lapsele selgitada, et see pole võimu näitamine?
Tema arust on see ebaõiglane. Ütleb et sa lähed ka poodi ja valid asju, mille üle sa vaid ise rõõmustad. Nt uued diivanipadjad, kardinad, tassid. Meil on need juba olemas, aga sulle on vaja uusi. Need on nagu sinu mänguasjad. Tõsi, mulle väga meeldib sisekujundusega mängida. Ja poes ma ei sea endale reeglit, et võin osta ühe diivanipadja.
Ka on meil kodus asju, mis lihtsalt seisavad. Nagu ma ütlen lapsele, et sul on juba palju asju, sa ei mängi nendega, me ei osta midagi juurde.
Laps on 9a. Ma ei oska temaga vaielda ega selgitada, miks ma ise võin osta endale ja tema ei või või peab valima ühe asja. Ma oskan küll öelda et ma olen vanem, ma otsustan. Aga mitte nii et ta ei tunneks end kuidagi vähem väärtuslikuna ega ebaolulisena, et tema soovid on mõttetu raiskamine.

Mina ütleks juba nii vanale lapsele seda, et kuna see on sinu teenitud raha, siis ka sina otsistad selle kasutamise üle. Ja kõik, nii on. Rohkem polegi vaja vaielda. Hakkab oma raha omama, saab ka ise otsustada, mille peale kulutab.

Keeruline. Mina ei osta ka ise mittevajalikke asju kokku ja laps saab samuti poes valida pigem maasikate, mustikate ja viinamarjade kui siniste ja punaste kommide ning erinevate manguasjade hulgast.

Diivanipadjad jne on siiski tarbeesemed, mis kuluvad. Neid ei saa kuidagi täiskasvanute mänguasjadeks liigitada. Ja isegi, kui ei kulu, siis oma ümbrust kujundame ikkagi kogu perele ja meeleolu tekitamiseks. Täiskasvanute mänguasjadeks võiks pidada uut telefoni või arvutit, kui vanad toimivad endiselt, tubakat, alkoholi, trennividinaid jne.
Lapsele on lihtne selgitada, et vanemate sissetulekust peab raha piisama kõigele, ka säästmisele ja ettenägematuteks kuludeks. Lapsevanem otsustabki, kuni laps ise oma raha teenima hakkab. Lisaks mõjub see ühe eseme valik väga hästi kaalutlusvõime arendamiseks. Kogu elu on täis valikuid ja pead suutma otsustada, mõnikord päris kiiresti.