Arutle Foorum

Nii ütlevad vanemad lastele poes.
Kuidas seda lapsele selgitada, et see pole võimu näitamine?
Tema arust on see ebaõiglane. Ütleb et sa lähed ka poodi ja valid asju, mille üle sa vaid ise rõõmustad. Nt uued diivanipadjad, kardinad, tassid. Meil on need juba olemas, aga sulle on vaja uusi. Need on nagu sinu mänguasjad. Tõsi, mulle väga meeldib sisekujundusega mängida. Ja poes ma ei sea endale reeglit, et võin osta ühe diivanipadja.
Ka on meil kodus asju, mis lihtsalt seisavad. Nagu ma ütlen lapsele, et sul on juba palju asju, sa ei mängi nendega, me ei osta midagi juurde.
Laps on 9a. Ma ei oska temaga vaielda ega selgitada, miks ma ise võin osta endale ja tema ei või või peab valima ühe asja. Ma oskan küll öelda et ma olen vanem, ma otsustan. Aga mitte nii et ta ei tunneks end kuidagi vähem väärtuslikuna ega ebaolulisena, et tema soovid on mõttetu raiskamine.

Aga miks peab nii olema, et täiskasvanud saavad muudkui uusi mittevajalikke asju osta aga lastele ei osteta? Ei kahma ka mina suvalist kribu-krabu, tasse ja diivanipatju kokku. Kui tekib soov osta uued diivanipadjad siis ühed eelmised lähevad uuskasutusse ära. Kodu ei ole piiramatu mahuga ladu. Lapsega sama, uute mänguasjade majja tulekuks peaks mingid asjad eest ära minema kuna puhtüüsiliselt muidu ei mahu. Laps saab aru ja paar korda aastas sorteerime koos asju, kasutuseta kraami pakume noorematele sugulastele ja mis üle jääb läheb uuskasutusse. Teatud emotsionaalse väärtusega kasutuseta asjad lähevad eraldi säilituskasti.
Oleneb küll lapse vanusest aga kokkuleppeid saab sõlmida ja kuna pole õpetatud, et igal poeskäigul saab mingeid asju siis pole draamasid esinenud.