Arutle Foorum

Mu elatanud sugulane ütles niiviisi. Siis ma ei osanud midagi vastu öelda, uskusin, et ehk nii võib ollagi, aga nüüd hakkasin mõtlema, et kas see ikka nii on. Vaatan enda pealt. Muusika enam ei huvita, reisimine enam eriti ei huvita, vbl vanemas eas suhted ka äkki enam ei huvita, et oledki nö vana ja väsinud, hea, kui kogu aeg puhkust saad, palju enam ei jõua, tahad nagu omaette olla. Või näiteks introvert. Nagunii hoiab omaette ka noores eas, ei tea, mis häda tal siis selle üksindusega vanemas eas tekkima peaks? Aga samas, ekstarvert. Tööl suhtles, lapsed olid, sugulased-sõbrad olid, elu kees.. Vanas eas kaovad need ära, vbl ekstraverdil on jah kole, kui enam eriti kellegagi suhelda pole. Aga eks ta siis saab minna vanadekodusse või erinevatesse pensionäride huviringidesse. Kas teie arust on üksindus vanas eas koledam, kui noores eas, või keskeas?

Sa ju alles 55, mis vana sa oled

Üksi elavad mehed surevad varem ära, mitmed uuringud toetavad seda. Isegi mitte kõige õnnelikum abielu mõjub mehe tervisele kasulikult. Naistele üksi elamine kahjulikku mõju ei avalda, aga mõlemal juhul elavad kauem ja tervemana aktiivsed ja rõõmsameelsed inimesed. Ehk siis need, kes käivas väljas, omavad korralikku suhtlusringkonda, reisivad, koguvad uusi muljeid ja elamusi (otsene mõju ajule). Introverdile võib muidugi tunduda, et ei huvita, ei taha, aga kui end sundida, siis harjub ära ja kokkuvõttes mõjub tervisele hästi. Muidiugi võib mõelda ka nii, et pole vahet, kas lühem või pikem elu, ja eks see olegi enda otsus.

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 13:29Naistele üksi elamine kahjulikku mõju ei avalda, aga mõlemal juhul elavad kauem ja tervemana aktiivsed ja rõõmsameelsed inimesed.

Ma olen igati aktiivne ja rõõmsameelne introvert. Mis aga mu rõõmsameelsust oluliselt vähendab, on asjaolu, et mul ei lasta piisavalt üksi olla. Seda nii laste kui sõbrannade poolt. Kui ometi saaks lihtsalt olla oma kodus üksi, ilma et keegi mu vastu huvi tunneks!

Siis sulle just sobibki vanas eas üksi olla, koledat pole seal midagi. Sõbrannad juba hinge heitnud, lapsed laia ilma läinud, mees ka juba uue leidnud, või manalateel.. On ju nii? Vanas eas üksindus, introverdi unistus?

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 13:26 Sa ju alles 55, mis vana sa oled

Ma veel 55 jah, aga ma mõtlesin, et kui olen ükskord 75, et siis vbl huvi elu vastu nagu väiksem. Ei tea muidugi, kuidas läheb, ei pruugi nii olla, aktiivseid pensionäre on ka olemas.

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 13:34

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 13:29Naistele üksi elamine kahjulikku mõju ei avalda, aga mõlemal juhul elavad kauem ja tervemana aktiivsed ja rõõmsameelsed inimesed.

Ma olen igati aktiivne ja rõõmsameelne introvert. Mis aga mu rõõmsameelsust oluliselt vähendab, on asjaolu, et mul ei lasta piisavalt üksi olla. Seda nii laste kui sõbrannade poolt. Kui ometi saaks lihtsalt olla oma kodus üksi, ilma et keegi mu vastu huvi tunneks!

On ikka mõnel mured! Kui ma ei soovi kellegagi suhelda, lükkan telefoni välja, kogu lugu.

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 13:29 Introverdile võib muidugi tunduda, et ei huvita, ei taha, aga kui end sundida, siis harjub ära ja kokkuvõttes mõjub tervisele hästi.

Ei harju ja ei peagi. Pikaajaline suhtlemine tekitab introverdile stressi ja on väsitav. Energia laadimiseks vajab ta üksiolemist ja vaikset keskkonda ning kui seda talle ei võimaldata, siis on see tervisele hoopis kahjulik.

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 14:33On ikka mõnel mured! Kui ma ei soovi kellegagi suhelda, lükkan telefoni välja, kogu lugu.

Värava paned ka lukku ja uksekella lükkad välja?

Siis hakkavad raudselt eriti muretsema ja kontakti otsima.

Tolmukübe kirjutas: ↑13 Apr 2026 13:41 Siis sulle just sobibki vanas eas üksi olla, koledat pole seal midagi. Sõbrannad juba hinge heitnud, lapsed laia ilma läinud, mees ka juba uue leidnud, või manalateel.. On ju nii? Vanas eas üksindus, introverdi unistus?

Püüad olla irooniline, aga jah, see on introverdi unistus. Ja mitte ainult vanas eas.

Tolmukübe kirjutas: ↑13 Apr 2026 12:56Mu elatanud sugulane ütles niiviisi.

Küll sul on neid sugulasi, igas sinu imetabases teemas ja sõnavõtus on mõni sugulane, kes ütles nii ja tegi naa.

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 13:34

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 13:29Naistele üksi elamine kahjulikku mõju ei avalda, aga mõlemal juhul elavad kauem ja tervemana aktiivsed ja rõõmsameelsed inimesed.

Ma olen igati aktiivne ja rõõmsameelne introvert. Mis aga mu rõõmsameelsust oluliselt vähendab, on asjaolu, et mul ei lasta piisavalt üksi olla. Seda nii laste kui sõbrannade poolt. Kui ometi saaks lihtsalt olla oma kodus üksi, ilma et keegi mu vastu huvi tunneks!

Oled sa kindel, et kui ühel hetkel mitte keegi enam kontakti ei otsi, sa sellest puudust tundma ei hakka? Ma ise suhtlen suurima rõõmuga, aga kui olin tööelus aktiivne ja samas ka stressirohkes keskkonnas, mõtlesin ikka, et oh kui tore oleks elada kohustustevaba ja vastutuseta elu. Kui siis sellise tekitasin, polnudki nii tore, kui olin arvanud, elu muutus ootamatult igavaks. Hankisin siis uue projekti, et elu oleks ikka mõtestatud.

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 17:44Oled sa kindel, et kui ühel hetkel mitte keegi enam kontakti ei otsi, sa sellest puudust tundma ei hakka?

Võib-olla hakkan tõesti, aga esmalt tahaks üsna mitu kuud lihtsalt omaette olla. Aga no ei lasta.

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 16:33

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 14:33On ikka mõnel mured! Kui ma ei soovi kellegagi suhelda, lükkan telefoni välja, kogu lugu.

Värava paned ka lukku ja uksekella lükkad välja?

Siis hakkavad raudselt eriti muretsema ja kontakti otsima.

Nii hull, et kui mõni päev ei vasta, ronivad sulle lausa koju ja ukse taha? Need on küll ebaviisakad inimesed. Päevasel ajal on ju telefon sees, nähe, et elus.

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 18:36

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 17:44Oled sa kindel, et kui ühel hetkel mitte keegi enam kontakti ei otsi, sa sellest puudust tundma ei hakka?

Võib-olla hakkan tõesti, aga esmalt tahaks üsna mitu kuud lihtsalt omaette olla. Aga no ei lasta.

Oled püüdnud neile teada anda, et sooviks mõned kuud omaette olla, aga nad ei arvesta sinuga ega austa sind?

Mina olen ka introvert, pealekauba sotsiaalärevik. Sellegipoolest ei taha üksi olla - see on üksildane tunne. Kui mees oli nädala sees ära, lugesin päevi, millal ta tagasi tuleb, kellegi teisega suhelda ka polnud. Ei ole mõeldud see inimene päris erakuna elama.

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 20:38 Mina olen ka introvert, pealekauba sotsiaalärevik. Sellegipoolest ei taha üksi olla - see on üksildane tunne. Kui mees oli nädala sees ära, lugesin päevi, millal ta tagasi tuleb, kellegi teisega suhelda ka polnud. Ei ole mõeldud see inimene päris erakuna elama.

Kas su mees on ainuke inimene, kellega sa üldse suhtled?

Guest kirjutas: ↑13 Apr 2026 19:46

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 18:36

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 17:44Oled sa kindel, et kui ühel hetkel mitte keegi enam kontakti ei otsi, sa sellest puudust tundma ei hakka?

Võib-olla hakkan tõesti, aga esmalt tahaks üsna mitu kuud lihtsalt omaette olla. Aga no ei lasta.

Oled püüdnud neile teada anda, et sooviks mõned kuud omaette olla, aga nad ei arvesta sinuga ega austa sind?

Tekkis sama küsimus. Nii ebaviisakad lähedased. Üldse ei arvesta inimese soovidega.

Mina olen ka sotsiaalärevik, üsna kehv suhtleja ja tähelepanu keskpunktis ei suuda üldse olla - isegi mitte oma lähedaste ees. Ometigi ei tahaks ma üksinda olla. Ma ei ole mitte kunagi üksinda olnud. Eelistan alati kellegagi koos elada. Seda mitte sellepärast, et ma üksinda kardaksin või ei oskaks ükdinda midagi peale hakata - vastupidi, üldse ei karda ja igav ka ei oleks, aga mulle ei meeldiks üksindus. Ei meeldinud noorena ega ka nüüd keskealisena. Vanana ilmselt ei sooviks seda ammugi. Nägin oma vanemate pealt, kui suur hoolimine, tugi ja seltsl neil üksteisest oli elu viimastel aastatel.

Üksinda meeldib mulle küll, aga vaid paar päeva kuni nädal. Rohkem ei ole vaja. Õnneks saan ma seda omale lubada, kui soovin. Aga ega eriti tihti ei vaja. Tavaliselt suvel juhtub seda, kui pere on suvilas puhkusel ja mina üksi linnas.

Külaline kirjutas: ↑13 Apr 2026 23:35Üksinda meeldib mulle küll, aga vaid paar päeva kuni nädal. Rohkem ei ole vaja. Õnneks saan ma seda omale lubada, kui soovin. Aga ega eriti tihti ei vaja. Tavaliselt suvel juhtub seda, kui pere on suvilas puhkusel ja mina üksi linnas.

Kas sa siis oled n.ö üksi-üksi? Või helistad paar korda päevas perele, et küsida, mis nad teevad?

Mul ämm selline, et ütleb, ma tahan üksi olla, mulle meeldib nii. Ja siis helistab mitu korda päevas, et küsida, mis me teeme ja kas ma sain poest toidu, mida ma tahtsin. Sa jeerum tõesti