Eestile oma Narva jõe hüdroelektrijaam
Postitatud: 26 Veebr 2026 09:42
Kuna avalik meedia pole võtnud nõuks minu artiklit avaldada, siis teen seda sotsiaalmeedias. Delfi peatoimetajaga mul oli kirjavahetus, kuid Postimehe ja Õhtulehe toimetused pole isegi pidanud vaevaks mulle vastama.
Eestile oma Narva jõe hüdroelektrijaam .
Narvas on 120Mw hüdroelektrijaam mis toodab aastas keskmiselt 640Gwh elektrienergiat. Paraku on see Venemaa käsutuses ja toodab Venemaa elektrivõrku.
Põhimõtteliselt peaks olema Eestil õigus poolele Peipsi hüdroenergiaressursile.
Paraku ilmselt läbirääkimiste teel Venemaaga, praegust juhtkonda ja meelsust arvestades on kokkuleppele jõudmise võimalus pea olematu.
Seetõttu tuleks kaaluda mõtet rajada Eestile oma HEJ Narva jõe veehaardele.
Kuna olemasoleva HEJ lüüsid asuvad Venemaa hallata ja sinna praeguse Narva jaama kõrvale rajatava uue jaama kasutamine sõltuks vene poole tujudest, ka oleks selle HEJ kasutegur väike, kuna kõrguste vahe on väike. Siis võiks rajada kanali alates Auverest kuni Utriani. Kasutades AI -st otsitud andmeid ja arvutusi oleks võimalik rajades 15-20m laia ja 20-25m sügava kanali Auverest Utriani ning ehitada 100 Mw HEJ. Seda juhul, kui kanal oleks betoonvooderdatud. 15-20m laiune kanal oleks võmalk ka katta, ehk tekitada tunnel, siis ei lähe maapind kaduma vaid võimaldab kanalist ülepääsu loomadele ja inimestele, ning kasvõi rajada kanali kohale päikesepargid vms. Ka on kitsa ja sügava kanali puhul sillad odavam ja lihtsam ehitada, ning kaoks jäätumisprobleem. Looduslikust materjalist kanal peab olema kordi laiem, et vältida erosiooni ja vähendada voolutakistust. Looduslikust materjalist kanal võiks olla kanali ülemjooksul Narva jõega piirneval alal ja endistest põlevkivikarjäärides, kus kanali laius võiks olla 100m (või rohkem, kui on soov ala kasutada veehoidlana) ja sügavus 10m, ehk mõned meetrid allpool Narva jõe looduslikku veesängi põhja.
Auvere kandis on Narva jõe sügavus 5-8m olenevalt veetasemest ja Narva veehoidla veekõrgus sealset veetaset ei oluliselt ei mõjuta, seega puudub võimalus naaberriigil meie HEJ tööd mõjutada.
Kuigi Peipsi järve ja Soome lahe kõrguste vahe on 30m ja Auvere kandis on kõrguste vahe kahanenud 25m peale, siis otse Peipsi järvest rajatav kanal tuleks 2x pikem ja läbiks ka looduskaitseala. Aga rajades kanali Auverest läbiks see osaliselt olemasolevaid karjääre ja ka alasid, kust põlevkivi pole veel kaevandatudki, mis tähendab, et nendesse lõikudesse kanali rajamise kulu kataks osaliselt kaevandatav põlevkivi.
Rajatavatat hüdroelektrijaama on meil aga hädasti vaja just tuulevaiksete perioodide tarbeks.
Olgugi, et 100Mw jaam on juba olemasolevate tuulikute toodangu asendamiseks väikseke, ehk näiteks ainuüksi Tootsi-Sopi tuulepark on 2,5 korda võimsam oleks ta abiks ikka. Ja kuna tuulevaiksel ajal on elektrihind krõbedam, siis ei peaks Utria HEJ tasuvusperiood ka väga pikk olema.
Poole Narva jõe aastasese veekogusega saaks Utria HEJ täisvõimsusega tööd teha 161 päeva.
Kui jaam oleks töödanud vaid eelmise aasta kalleimail tundidel, siis oleks jaam teeninud 77milj eurot müügitulu. AI pakutud ehitusmaksumus võiks olla 500milj eurot, kui jätta varuks ka teine sama suur summa, siis võrduks see ligikaudu Auvere põlevkivijaama ehitusmaksumusega tänastel hindadel.
Kui Utria HEJ töötab täisvõimsusel Ja Narva HEJ ka näiteks 100Mw võimsusega, siis alaneks Narva veehoidla veetase 41cm ööpäevas. Kuna veetaseme hoidmisega tegeleb Narva HEJ praegune haldaja, ehk Venemaa, siis muudab ebaühtlase energiatootmisega Utria HEJ ebaühtlaseks ka Narva jaama tootmise, kuid Venemaa suurest võrgust 100Mw tootmise kadumine pole eriti tuntav, seda enam, et reageerimiseks on neil aega ööpäev või enam. Aga see poleks ju meie mure.
Kui rajada vanadesse põlevkivikarjääridesse veehoidla oleks võimalik Utria HEJ kasutada ka vähesel määral pump-hüdro jaamana, pumbates negatiivse elektrihinna ajal mingi koguse merevett kanali kaudu veehoidlatesse, et sellest hiljem taas elektrit toota.
Ning tänu suuremale kõrguste vahele oleks meil võimalik toota poolest (6,3km3) Narva jõe aastasest veekogusest (12,6km3) ca 380 Gwh elektrienergiat aastas. Seda siis suure alusinvesteeringu kuid väikeste käitamiskulude taastuvenergiat.
Samasuguse koguse elektri saamiseks tuleks kaevandada, vedada kaevandusest Auvere elektrijaamani, purustada ja põletada 380 000 tonni põlevkivi, mis võrdub enam kui 12 000 rekkakoorma jagu maavaraga.
Ardi Soovik
Energeetikahuviline.
Eestile oma Narva jõe hüdroelektrijaam .
Narvas on 120Mw hüdroelektrijaam mis toodab aastas keskmiselt 640Gwh elektrienergiat. Paraku on see Venemaa käsutuses ja toodab Venemaa elektrivõrku.
Põhimõtteliselt peaks olema Eestil õigus poolele Peipsi hüdroenergiaressursile.
Paraku ilmselt läbirääkimiste teel Venemaaga, praegust juhtkonda ja meelsust arvestades on kokkuleppele jõudmise võimalus pea olematu.
Seetõttu tuleks kaaluda mõtet rajada Eestile oma HEJ Narva jõe veehaardele.
Kuna olemasoleva HEJ lüüsid asuvad Venemaa hallata ja sinna praeguse Narva jaama kõrvale rajatava uue jaama kasutamine sõltuks vene poole tujudest, ka oleks selle HEJ kasutegur väike, kuna kõrguste vahe on väike. Siis võiks rajada kanali alates Auverest kuni Utriani. Kasutades AI -st otsitud andmeid ja arvutusi oleks võimalik rajades 15-20m laia ja 20-25m sügava kanali Auverest Utriani ning ehitada 100 Mw HEJ. Seda juhul, kui kanal oleks betoonvooderdatud. 15-20m laiune kanal oleks võmalk ka katta, ehk tekitada tunnel, siis ei lähe maapind kaduma vaid võimaldab kanalist ülepääsu loomadele ja inimestele, ning kasvõi rajada kanali kohale päikesepargid vms. Ka on kitsa ja sügava kanali puhul sillad odavam ja lihtsam ehitada, ning kaoks jäätumisprobleem. Looduslikust materjalist kanal peab olema kordi laiem, et vältida erosiooni ja vähendada voolutakistust. Looduslikust materjalist kanal võiks olla kanali ülemjooksul Narva jõega piirneval alal ja endistest põlevkivikarjäärides, kus kanali laius võiks olla 100m (või rohkem, kui on soov ala kasutada veehoidlana) ja sügavus 10m, ehk mõned meetrid allpool Narva jõe looduslikku veesängi põhja.
Auvere kandis on Narva jõe sügavus 5-8m olenevalt veetasemest ja Narva veehoidla veekõrgus sealset veetaset ei oluliselt ei mõjuta, seega puudub võimalus naaberriigil meie HEJ tööd mõjutada.
Kuigi Peipsi järve ja Soome lahe kõrguste vahe on 30m ja Auvere kandis on kõrguste vahe kahanenud 25m peale, siis otse Peipsi järvest rajatav kanal tuleks 2x pikem ja läbiks ka looduskaitseala. Aga rajades kanali Auverest läbiks see osaliselt olemasolevaid karjääre ja ka alasid, kust põlevkivi pole veel kaevandatudki, mis tähendab, et nendesse lõikudesse kanali rajamise kulu kataks osaliselt kaevandatav põlevkivi.
Rajatavatat hüdroelektrijaama on meil aga hädasti vaja just tuulevaiksete perioodide tarbeks.
Olgugi, et 100Mw jaam on juba olemasolevate tuulikute toodangu asendamiseks väikseke, ehk näiteks ainuüksi Tootsi-Sopi tuulepark on 2,5 korda võimsam oleks ta abiks ikka. Ja kuna tuulevaiksel ajal on elektrihind krõbedam, siis ei peaks Utria HEJ tasuvusperiood ka väga pikk olema.
Poole Narva jõe aastasese veekogusega saaks Utria HEJ täisvõimsusega tööd teha 161 päeva.
Kui jaam oleks töödanud vaid eelmise aasta kalleimail tundidel, siis oleks jaam teeninud 77milj eurot müügitulu. AI pakutud ehitusmaksumus võiks olla 500milj eurot, kui jätta varuks ka teine sama suur summa, siis võrduks see ligikaudu Auvere põlevkivijaama ehitusmaksumusega tänastel hindadel.
Kui Utria HEJ töötab täisvõimsusel Ja Narva HEJ ka näiteks 100Mw võimsusega, siis alaneks Narva veehoidla veetase 41cm ööpäevas. Kuna veetaseme hoidmisega tegeleb Narva HEJ praegune haldaja, ehk Venemaa, siis muudab ebaühtlase energiatootmisega Utria HEJ ebaühtlaseks ka Narva jaama tootmise, kuid Venemaa suurest võrgust 100Mw tootmise kadumine pole eriti tuntav, seda enam, et reageerimiseks on neil aega ööpäev või enam. Aga see poleks ju meie mure.
Kui rajada vanadesse põlevkivikarjääridesse veehoidla oleks võimalik Utria HEJ kasutada ka vähesel määral pump-hüdro jaamana, pumbates negatiivse elektrihinna ajal mingi koguse merevett kanali kaudu veehoidlatesse, et sellest hiljem taas elektrit toota.
Ning tänu suuremale kõrguste vahele oleks meil võimalik toota poolest (6,3km3) Narva jõe aastasest veekogusest (12,6km3) ca 380 Gwh elektrienergiat aastas. Seda siis suure alusinvesteeringu kuid väikeste käitamiskulude taastuvenergiat.
Samasuguse koguse elektri saamiseks tuleks kaevandada, vedada kaevandusest Auvere elektrijaamani, purustada ja põletada 380 000 tonni põlevkivi, mis võrdub enam kui 12 000 rekkakoorma jagu maavaraga.
Ardi Soovik
Energeetikahuviline.