Arutle Foorum

Mu laps käis sünnipäeval, kus oli see pinata löömine. Pinata on see nn kommikarp mis tuleb lüües mingi kaikaga purustada ja kommid kukuvad välja.
Nüüd tuleb minu lapsel sünnipäev ja ta soovib ka seda mängu teha. Minus on aga tõrge, et see pole ju meie maa komme. Mus on tõrge üldse kõigi välismaalt üle võetud tähtpäevade suhtes.
Laps aga tahab. Vaidleb vastu, et miks ei või võtta üle kombeid, mis on toredad.
Mida te teeksite?

Noh, vali oma võitluseid, las lapsel olla tema pinata, tema sünnipäev ju. Sul pole ju mingeid argumente, kui et "mulle ei meeldi" versus lapse sünnipäevasoov. Tehke ise mingi ilus (neid vist Eestis poes müügil polegi)? Las proovib ära, järgmiseks aastaks on unustatud. Või hoopis mõelge välja mingi aardejaht kirjakestega vms.

No see on lapse sünnipäev, las ta mängib oma pinatat. See vist laste jaoks mõeldud ongi? Paljuks tal ikka seda lapsepõlve, kasvab välja, on pinata ammuks ära unustanud.

Tänan juba 2 nende vastuste eest.
Kas sama suhtumine on ka sõbrapäeva ja halloweeni? Te ei selgita et need pole meie traditsioonid?

Loomulikult selgitame, aga ei keela ära, sest mulle isiklikult lihtsalt ei meeldi. Jõulud toodi ka kunagi sisse...

on ju vahe kas halloweeni tähistamine (püha) või pinata löömine (tegevus, samaväärne nt burrito söömisega).

Guest kirjutas: ↑19 Veebr 2026 08:31 Loomulikult selgitame, aga ei keela ära, sest mulle isiklikult lihtsalt ei meeldi. Jõulud toodi ka kunagi sisse...

See siis käib nii. Te selgitate. Laps tahab. Läheb halloweeni jooksma, ikka teie abiga kostüümi ja turvalisuse tagamisel.
Ja kui on halloween, siis loeme foorumist teemat, et see pole meie püha! Ma siis olengi mõelnud, et kas need vanemad teevad keelates selgeks või räägivad et pole meie püha, aga lubavad jooksma minna. Andes siiski oma panuse selle püha levikusse siin ka, kuigi nad ei pea seda õigeks. No ja laps ju ükskord tüdineb ka sellest. Aga ta sai ära teha. Kasvavad peale uued lapsed, kes seda kommet elus hoiavad.
Ja kuna mardi ja kadripäev on hiljem, ja nõuab mingit kava, esitust, siis rohkem nad sel aastal jooksma ei viitsi minnnagi.

Seda eeslit peavad siis lapsed kaigastega lööma, kuni kommid välja kukuvad. Väga veider traditsioon.

Külaline kirjutas: ↑19 Veebr 2026 08:16 Tänan juba 2 nende vastuste eest.
Kas sama suhtumine on ka sõbrapäeva ja halloweeni? Te ei selgita et need pole meie traditsioonid?

Sa ajad segi kaks asja. Püha ja tegevuse sel pühal.
Sünnipäeva tähistamine on ju vägagi meie traditsioon. Küsimus on, kas meil on olemas selge ja konkreetne traditsioon, kuidas sünnipäeva tähistatakse ja mida selle pinataga nüüd rikutakse? Nagu Halloweenil käiakse kommi nõutamas ja ei tehta nt. lõket nagu Jaanipäeval.
Kui teie suguvõsas ongi olemas konkreetsete tegevustega sünnipäevade tähistamise traditsioon, siis selline pinata muidugi rikub neid. Aga laiemalt on sünnipäeva tähistamine ise traditsioon ja see, kuidas konkreetselt seda tehakse, on juba vaba valik. Ehk kui su laps tahab seda pinatat ja sul on võimalus talle seda pakkuda, siis pole mingit põhjust sellest keelduda. See on lapse sünnipäev, see teeb teda õnnelikuks ja las tal siis olla see pinata. Sinu jaoks võib see olla tobe, lapse jaoks aga miski, mida ta veel hiljem kaua mäletab.

Aga siis korraldagegi stiilisünnipäev - las lapsed olla Mehhiko stiilis riietatud, sööge tacosid ja muudki samalaadset. Siis pole ju probleemi.

Üks kord elus meisterdas omale pinata ja siis huvi kadus.

Külaline kirjutas: ↑19 Veebr 2026 10:02 Seda eeslit peavad siis lapsed kaigastega lööma, kuni kommid välja kukuvad. Väga veider traditsioon.

Võõrad kombed tunduvadki veidrana.

Piñata traditsioon on peamiselt Mehhiko kultuurist pärinev komme, kus värvilisi papjeemašeest kujusid täidetakse maiustuste ja kingitustega, et need peo käigus purustada. See sümboliseerib võitlust kurjusega, kus purustatud figuur toob esile headuse (kommid). Traditsiooniliselt kasutatakse neid jõulupidustustel (posadas), kuid tänapäeval on see populaarne meelelahutus ka sünnipäevadel ja muudel pidudel. 

Loomapiinajate kasvulava.

Just, lapsed näevad oma kujutlusvõimega seda päris loomana.

Toredad Hispaania kombed. Kõigepealt pinata ja pärast galgod.

Kui härjavõitluses tapmine üle jõu käib, siis võiks ju lammastega juba harjutama hakata.

Mida muttidel hüsteeriat... tehke suva kujuga, süda või täht või niisama kast, ei pea olema eeslikujuline!

Et mõistus ja tunded on veel ainult muttidel

Neid on muu kujuga ka, kaktus jne, aga enamik pinata kujusid on loomakujulised. Enamasti eesel, ahv või mingi muu kabjaline. Ise lapsena küll poleks tahtnud seda papist looma segi peksta.

Millegi puruks löömine minus tugevaid tundeid ei tekita. Nt mingites kultuurides lüüakse hea õnne saamiseks kookospähkel puruks.

Mind aga vägahäirib, et löödav pinata on loomakujuline. Mõtet edasi arendades võiks sel ju olla siis mõne ebameeldiva klassikaaslase või ühiskonnategelase pilt…

Kui laps oleks nõus, et katki löödav on sarnaselt kujundatud kasti- või palli kujuline, siis oleksin nõus. Küll aga tekib sellest tegevusest vastik jäätmehunnik.