1. leht 1-st

Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 12 Dets 2025 22:17
Postitas Rissel
Veidi aega tagasi esitasin ma siin teoreetilise küsimuse, et kes on süüdi (mees või halb õnn), kui:
Istud maja ees teel autos koos mehe ja lapsega, valmistudes ära sõita, kui mees avastab, et on päikeseprillid maha unustanud ja saadab lapse neid majast ära tooma. Laps läheb ja sel hetkel toimub plahvatus (näiteks gaasiplahvatus ) ja laps saab surma.
Nüüd siis järg sellele:
Sa näed seda kõike väga selgelt ja kuuled ka selgelt häält, mis ütleb: "Sa nägid nüüd tulevikku, sa ei saa seda muuta, aga saad muuta seda, keda see saatus tabab." Sellel hetkel ärkad üles ja saad aru, et see oli uni. Mõtled, et veider uni, aga unustad selle, tööd ootavad. Peale lõunat helistab ema ja kutsub appi oma uut mõõblit kokku panema. Lubad minna ja arutate mehega, et käite enne õhtusööki ära. Laps saab koolitööd valmis ja tahab ka kaasa tulla. Lähete lapsega autosse ja korraks meenub unenägu, aga viskad selle peast välja. Mees tuleb autosse, vaatad aknast välja ja näed veidi eemal kollastes tunkedes töömehi ning autot kirjaga - gaasiavarii. Unenägu tuleb jälle meelde ja samal hetkel ütleb mees: "Pagan, ma unustasin oma päikeseprillid köögilauale. Sa poiss, mine lippa ja too kiiresti ära, näe siin on võti."
Niisiis, mida sa teed? Usud unenägu või mitte? Kas jätad asja saatuse hooleks ega tee midagi? Lähed ise prillidele järgi? Käsid mehel endal oma prillidele järgi minna? :)

PS. Mees ei saa ilma nende prillideta sõita. Keegi peab neile järgi minema. Edasine sõltub siis sellest, kas usud unenägu või mitte.

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 12 Dets 2025 22:20
Postitas Külaline
Kui ikka unenägu meelde tuleb ja auto gaasiavarii kirjadega ka juba näha on, siis ei lähe nende päikeseprillide järgi üldse keegi. Need ei ole ometi sõitmiseks möödapääsmatult vajalikud.

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 12 Dets 2025 22:21
Postitas Külaline
Ei, ma ei usu ühtegi unenägu. Poiss käib kiiresti ära ja saame minema sõita.

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 12 Dets 2025 22:23
Postitas Rissel
Täpsustan siis, et ilma prillideta mees sõita ei saa. Keegi peab nende järgi minema. Edasine sõltub nüüd siis sellest, kas usud unenägu või mitte!
:)

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 12 Dets 2025 22:27
Postitas Rissel
Guest kirjutas: 12 Dets 2025 22:21 Ei, ma ei usu ühtegi unenägu. Poiss käib kiiresti ära ja saame minema sõita.
Oled mees :?:

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 12 Dets 2025 22:35
Postitas Külaline
Rissel kirjutas: 12 Dets 2025 22:27
Guest kirjutas: 12 Dets 2025 22:21 Ei, ma ei usu ühtegi unenägu. Poiss käib kiiresti ära ja saame minema sõita.
Oled mees :?:
Et kas mul on mõistus? On. Aga mees ei ole.

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 12 Dets 2025 23:32
Postitas Rissel
Guest kirjutas: 12 Dets 2025 22:35
Rissel kirjutas: 12 Dets 2025 22:27
Guest kirjutas: 12 Dets 2025 22:21 Ei, ma ei usu ühtegi unenägu. Poiss käib kiiresti ära ja saame minema sõita.
Oled mees :?:
Et kas mul on mõistus? On. Aga mees ei ole.
See pole mõistusega seotud, vaid usuga ja veel mõned nüansid lisaks.... :)

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 12 Dets 2025 23:34
Postitas Külaline
Otsi abi. Oled inimene, kes on kinni nii eelarvamustes kui minevikus. Mitte keegi ei tea, mis juhtub, kui astud oma järgmise sammu.

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 13 Dets 2025 00:09
Postitas Külaline
Rissel kirjutas: 12 Dets 2025 23:32
Guest kirjutas: 12 Dets 2025 22:35
Rissel kirjutas: 12 Dets 2025 22:27

Oled mees :?:
Et kas mul on mõistus? On. Aga mees ei ole.
See pole mõistusega seotud, vaid usuga ja veel mõned nüansid lisaks.... :)
Ja usk on mõistusega seotud.

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 13 Dets 2025 01:53
Postitas Külaline
Mõnel on liiga lihtne elu. Siis hakatakse ise probleeme välja mõtlema.

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 13 Dets 2025 08:37
Postitas Tolmukübe
Siin pole midagi keerulist. Kas istud ise rooli, või kutsute takso. Tänapäeval on kõigil moblad käepärast, saate kutsuda. Kui oleks eelnev aeg, siis saab naabri juurde minna, et helistada. Kui pole naabrit, siis jääb sõitmata, jääte lennukist maha või arstinumber läheb kaotsi, kah mõni mõis, elu on tähtsam. Majja ei läheks keegi, räägid ruttu mehele ja lapsele unenäo ära, kui nad ei kuula ja ise ronivad, see on nende endi vastutusel. See on siis paratamatus, ehk saatus.

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 13 Dets 2025 08:51
Postitas Külaline
Tolmukübe kirjutas: 13 Dets 2025 08:37 Siin pole midagi keerulist. Kas istud ise rooli, või kutsute takso. Tänapäeval on kõigil moblad käepärast, saate kutsuda. Kui oleks eelnev aeg, siis saab naabri juurde minna, et helistada. Kui pole naabrit, siis jääb sõitmata, jääte lennukist maha või arstinumber läheb kaotsi, kah mõni mõis, elu on tähtsam. Majja ei läheks keegi, räägid ruttu mehele ja lapsele unenäo ära, kui nad ei kuula ja ise ronivad, see on nende endi vastutusel. See on siis paratamatus, ehk saatus.
mõistlik lahendus. sõidaksin ka ise :P

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 13 Dets 2025 11:26
Postitas Külaline
Oh, kui ma seda nüüd reaalellu üritaks mõelda, siis ma tean, et ma läheks ise tooma. Ise muigaks ka enda üle, et hea loll, ma ju ei usu sellist jura - ausalt, ei usugi - aga ikkagi läheks ise. Mitte et ma end vähem väärtustaksin kui meest ja last, vaid et kuna MINA seda tobedat und nägin ja seega justkui valdan mingit infot, siis kuidas ma "saadan" teise inimese... kui arvaksin, et seal tõesti oht oleks, siis ei läheks muidugi keegi neid tobedaid prille tooma, aga just et kuna ma olen kindel, et päriselt ohtu pole, aga samas ei taha nagu saatust narrida.

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 13 Dets 2025 11:41
Postitas Külaline
Guest kirjutas: 13 Dets 2025 11:26 Oh, kui ma seda nüüd reaalellu üritaks mõelda, siis ma tean, et ma läheks ise tooma. Ise muigaks ka enda üle, et hea loll, ma ju ei usu sellist jura - ausalt, ei usugi - aga ikkagi läheks ise. Mitte et ma end vähem väärtustaksin kui meest ja last, vaid et kuna MINA seda tobedat und nägin ja seega justkui valdan mingit infot, siis kuidas ma "saadan" teise inimese... kui arvaksin, et seal tõesti oht oleks, siis ei läheks muidugi keegi neid tobedaid prille tooma, aga just et kuna ma olen kindel, et päriselt ohtu pole, aga samas ei taha nagu saatust narrida.
Mõistlik! Sellest saan ma isegi täiesti aru.

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 13 Dets 2025 17:03
Postitas Rissel
Guest kirjutas: 13 Dets 2025 11:26 Oh, kui ma seda nüüd reaalellu üritaks mõelda, siis ma tean, et ma läheks ise tooma. Ise muigaks ka enda üle, et hea loll, ma ju ei usu sellist jura - ausalt, ei usugi - aga ikkagi läheks ise. Mitte et ma end vähem väärtustaksin kui meest ja last, vaid et kuna MINA seda tobedat und nägin ja seega justkui valdan mingit infot, siis kuidas ma "saadan" teise inimese... kui arvaksin, et seal tõesti oht oleks, siis ei läheks muidugi keegi neid tobedaid prille tooma, aga just et kuna ma olen kindel, et päriselt ohtu pole, aga samas ei taha nagu saatust narrida.
Jah, lõpuks ometigi hea vastus. Argumenteeritud ja loogiline. Ja palju tõenäolisem, kui taksoga minemine. Mees võib kogu unenäo välja naerda ja keelduda oma tööriistakasti taksosse vedimast. Kange naine muidugi läheb siis ise koos lapsega taksoga ja mees tehku nagu heaks arvab. Olekski huvitav, mida keskmine mees teeks pärast seda...
Lisakaalutlus oleks see, et isegi kui ei usu mingitesse ennetesse, aga peas tiksub mõte, et no igaks juhuks võin ju....siis mis on mõistlikum, kas minna ise või lasta mehel minna (a`la tema prillid, ja laps vajab rohkem ema.)
On selge, et erinevad inimesed teevad siinkohal erineva otsuse. :)

Re: Mõttemängud, teine osa

Postitatud: 13 Dets 2025 18:10
Postitas Rissel
Tolmukübe kirjutas: 13 Dets 2025 08:37 Siin pole midagi keerulist. Kas istud ise rooli, või kutsute takso. Tänapäeval on kõigil moblad käepärast, saate kutsuda. Kui oleks eelnev aeg, siis saab naabri juurde minna, et helistada. Kui pole naabrit, siis jääb sõitmata, jääte lennukist maha või arstinumber läheb kaotsi, kah mõni mõis, elu on tähtsam. Majja ei läheks keegi, räägid ruttu mehele ja lapsele unenäo ära, kui nad ei kuula ja ise ronivad, see on nende endi vastutusel. See on siis paratamatus, ehk saatus.
Sarnase teemaga on mängitud mitmetes filmides, mõte on olnudki selles, et saatust ei saa muuta, saad valida, kelle ohverdad. Kas enda või kellegi teise. Oli üks lennuõnnestus, mälu jälgi vist UK-s, kunagi, lennuk maandus, aga süttis põlema, kabiin oli suitsu täis ja kuigi uksed saadi lahti, siis mingit korda ei tekkinud, inimesed ronisid üle teiste sõna otseses mõttes. Osad inimesed surid, sest ei jõudnud välja jne. Lõpuks siis küsitleti pääsenuid ja nad tunnistasid, et ei mõelnud sel hetkel millelegi muule, mitte kellegi aitamisele, vaid enda päästmisele, kui keeruline see siis ka ei tundunud. Loomulikult vaevas see neid hiljem, aga inimloomus ongi selline, va kui tegemist lastega. Järeldus oligi, et pääsemine sõltus sellest, kui tugev oli inimese ellujäämisinstinkt.