Arutle Foorum

Mida keegi nimetab õnnelikuks suhteks? Kas seda, kui pole riidusid, muidu aga annab elada? Või peab olema hingeline lähedus ja soojad tunded, muidu õnnelikku suhet pole? Kuidas teie saate aru õnnelikust suhtest? Mida selleks on vaja, või millest ka ehk piisab? Kas leiate, et olete õnnelikus suhtes, kui jah, milline see siis on? Või on õnnelik suhe ikkagi roosa tilulilu, kus probleeme vähe?

Õnnelik suhe on siis, kui see suhe ei sega minul, selle suhte osalisel, õnnelik olla. Siin tahangi ekstra rõhutada, et mitte suhe pole õnnelik, vaid inimene on õnnelik. Või õnnetu. Suhe ei tee teda õnnelikuks ega õnnetuks, ainult saab kaasa aidata või takistada. Pigem küsi, millal on inimene õnnelik. Siis kui tema soovid ja reaalsus on kooskõlas, arvan ma. Nii ka suhtega.

Tolmukübe kirjutas: ↑27 Okt 2025 15:56Või peab olema hingeline lähedus ja soojad tunded

Ma ei tea, aga arvan, et kui selline suhe oleks, siis see võiks õnnelik suhe olla küll.
Ma leian, et ma pole õnnelikus suhtes.
Äkki kui tunned, et oled õnnelik suhtes.

Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2025 16:13Õnnelik suhe on siis, kui see suhe ei sega minul, selle suhte osalisel, õnnelik olla.

Et viimasel ajal lahutanute moodne jutt Jääme sõpradeks ongi siis sinu jaoks õnnelik (sõbra)suhe?

Minu jaoks on õnnelik suhe selline, kus pooled on võrdsed, üksteise suhtes austavad ja hoolivad. Mõlemal on sarnased väärtushinnangud ja maailmast arusaamad. Kui tülisid on, siis haruharva (kord kuus on sageli) ja see ei ole kummaltki poolt rünnak teineteise suhtes (pigem fustratsioon olukorra/asjaolude suhtes).
Mina arvan, et olen õnnelikus suhtes. Kahe väikese lapsega see elu kindlasti roosa tilulilu pole, aga ehk siis kui lapsed suuremad...

Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2025 17:36 Minu jaoks on õnnelik suhe selline, kus pooled on võrdsed, üksteise suhtes austavad ja hoolivad. Mõlemal on sarnased väärtushinnangud ja maailmast arusaamad. Kui tülisid on, siis haruharva (kord kuus on sageli) ja see ei ole kummaltki poolt rünnak teineteise suhtes (pigem fustratsioon olukorra/asjaolude suhtes).
Mina arvan, et olen õnnelikus suhtes. Kahe väikese lapsega see elu kindlasti roosa tilulilu pole, aga ehk siis kui lapsed suuremad...

Kord kuus on tõesti sageli. Meil saab mehega koos oldud 7 aastat ja meil on olnud 4 tüli, viimane neist 2 aastat tagasi.
Õnnelik suhe on armastav, usaldav ja teineteist austav suhe. Suhe, kus mõlemad pooled saavad jääda iseendaks.

Õnnelik suhe on see, kus kõik omavaheline toimub loomulikult. On üksteise mõistmine, toetamine, saab olla mina ise üldises mõistes. Mitte ei pea pingutama ja naba paigast väänama, et suhe toimiks.
Mõni ikka ütleb, et suhtes peabki vaeva nägema. Osalt olen nõus. Aga kui ikka pead koguaeg pingutama siis see on ilmselge vihje, et inimesed ei sobi kokku.

Guest kirjutas: ↑27 Okt 2025 17:32

Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2025 16:13Õnnelik suhe on siis, kui see suhe ei sega minul, selle suhte osalisel, õnnelik olla.

Et viimasel ajal lahutanute moodne jutt Jääme sõpradeks ongi siis sinu jaoks õnnelik (sõbra)suhe?

Kui see inimestele sobib, siis miks mitte. Kes oled sina, et kõrvalt paremini tead, mis neil õnneks vaja on?

Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2025 18:04

Guest kirjutas: ↑27 Okt 2025 17:32

Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2025 16:13Õnnelik suhe on siis, kui see suhe ei sega minul, selle suhte osalisel, õnnelik olla.

Et viimasel ajal lahutanute moodne jutt Jääme sõpradeks ongi siis sinu jaoks õnnelik (sõbra)suhe?

Kui see inimestele sobib, siis miks mitte. Kes oled sina, et kõrvalt paremini tead, mis neil õnneks vaja on?

Mina saan oma eksidega suurepäraselt läbi ja pean seda väga tervete inimeste käitumiseks.

Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2025 18:21Mina saan oma eksidega suurepäraselt läbi ja pean seda väga tervete inimeste käitumiseks.

jutt on õnnest

Guest kirjutas: ↑27 Okt 2025 19:22

Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2025 18:21Mina saan oma eksidega suurepäraselt läbi ja pean seda väga tervete inimeste käitumiseks.

jutt on õnnest

Mina ka saan oma eksidega suurepäraselt läbi ja see ongi õnn, kui oled suhtes olnud terve ja õnneliku inimesega, kellega lugupidav suhtlus (ja ka soojad mõtted neist) jätkub. Õnn ei ole omamine, õnn on teisest rõõmu tundmine.

Guest kirjutas: ↑27 Okt 2025 19:22

Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2025 18:21Mina saan oma eksidega suurepäraselt läbi ja pean seda väga tervete inimeste käitumiseks.

jutt on õnnest

Vaimselt terve inimene olla ongi õnn. Ja osata oma vaimset tervist kasutada, tehes mõistlikke otsuseid ja elades enda ning lähedaste elu lihtsaks (parafraseerides tuntud tsitaati "ära sina oma elu ise keeruliseks ela").

Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2025 19:22

Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2025 18:21Mina saan oma eksidega suurepäraselt läbi ja pean seda väga tervete inimeste käitumiseks.

jutt on õnnest

Terve inimene ongi õnnelik. Sa ei saa olla õnnelik, kui oled katki, kibestunud, eluga halvas kohas. Hea suhe on selline, kus inimene on täielik, tal ei ole partnerit vaja, et õnnelik olla. Partner annab talle juurde, mitte ei võta ära.

Külaline kirjutas: ↑27 Okt 2025 16:13 Õnnelik suhe on siis, kui see suhe ei sega minul, selle suhte osalisel, õnnelik olla. Siin tahangi ekstra rõhutada, et mitte suhe pole õnnelik, vaid inimene on õnnelik. Või õnnetu. Suhe ei tee teda õnnelikuks ega õnnetuks, ainult saab kaasa aidata või takistada. Pigem küsi, millal on inimene õnnelik. Siis kui tema soovid ja reaalsus on kooskõlas, arvan ma. Nii ka suhtega.

Inimene on siis õnnelik, kui ta saab olla tema ise, ja teistega suhtluses langeb talle osaks austus (selle eest, et ta on, nagu on). Nii saab suhe ka õnnelik olla. Et oled, nagu oled, sind siis võetaksegi niiviisi, ja austatakse kah veel, normaalsed inimsuhted. Normaalsed/head suhted põhinevad austusel.

Kui kahekesi on parem olla ja tegutseda kui üksi, eks see ongi hea suhe, minul mõjub kaaslane ainult oma kohaloluga ikka päris korralikult stressi maandajana. Sellest suhte kallal vaeva nägemisest pole kunagi aru saanud.
Aga kellel toimib, las need näevad siis vaeva. Mõnel on elus vaeva selletagi piisavalt. Meil on erinevaid asju elus ette tulnud - aga tülitsenud oleme üsna harva, minu algatusel enamasti. Vanemas eas vist laisemaks ka muutunud, ei viitsi enam tüli üles võtta nii kergelt.
Iseendaks saan ma jääda kõigi inimestega suheldes, see pole ainult abikaasa privileeg. Ja ma ei ütleks, et meie maailmast arusaamine või hobid väga sarnased oleks, aga see just ongi huvitav. Ei viitsiks enda klooniga küll pikalt ühes toas viibida. Usaldus on päris oluline, usaldan on kaaslast vist isegi rohkem kui iseennast.